Ilus ilm

Lõpuks ometi mõnusad ilmad.
Millist kala püütakse ja kus? Lähedal on üks järv (alumisel pildil). Milline?

Money as Debt (not Dept)

Selline huvitav e-kiri tuli.

Sügisene Paide, vihma kallab, linn näib hüljatud. Rasked ajad, kõik on kõigile võlgu. Ühtäkki saabub rikas turist, astub linna ainsasse hotelli, annab hotellipidajale 100 eurose ning läheb tuba valima.
Hotellipidaja haarab rahatähe ning jookseb kaupmehe juurde võlga tasuma. Kaupmees rõõmustab, võtab raha ja kiirustab pagarile võlgu maksma. Pagar tormab saadud kupüüriga möldrile maksma. Mölder tormab linna prostituudile võlga tasuma, kes omakorda läheb ja tasub hotellipidajale kasutatud numbritubade eest võla.
Turist tuleb alla tagasi, teatab, et talle ei sobi ükski tuba, võtab oma raha ja lahkub linnast.
Keegi ei teeninud midagi, kuid terve linn on võlast vaba ning vaatab tulevikku optimistlikult.

Tõepoolest, kõik mured ongi lahendatud !? Ei saa aru... :)

Peab vist veel kord üht õpetlikku filmi rahast, pangandusest ja laenudest vaatama. Venekeelse pealelugemisega versioon on tasuta saadaval veebis . Soovitan soojalt.
(originaal on üleval ka YouTube'is)


Sellesse teemasse läheb hästi ka Kalev Jaiki loeng Ööülikoolis "Ideaalne kapitalism". Salvestus on samuti tehtud enne suurt kriisi.

Tööst ka

Täna Rakveres, 4,5 tundi tihedat arutelu.
Tulemus:

Seega:
Kes ei tööta, see ei ... tööta!

Libahundi jälg Paliveres. Seiklusrogain

Ehkki kaks nädalat tagasi oli veel soov Libahundil tirida, siis vahepealne pikk vihmaperiood, 2- ja 3-päevased trennipausid ning olulise stiimuli puudumine olid organismi viinud sügavasse puhkeperioodi. Selle kinnituseks oli vöö ümber tekkinud juba õhuke päästerõngas.

Kuid Mati tahtis tirida, sest TAOK rogaini lõpus saadud haamer ei andnud rahu enne, kui sai võimed uuesti proovile panna. No mis seal ikka, tuli unustada mõtted puhtast rogainist (st rogainist, kuhu oleks läinud vaid puhta veega), osta paar geeli ning valmistada joogisegu.

Võistkonna nimeks sai Pšoltõi. Miks selline nimi?
Lihtsalt üks film jäi kunagi meelde, kus toimus järgnev kahekõne Lapi naise ja haavatud Vene sõduri vahel:
- Mikä sun nimi on?
- Pošol tõ ...
- Aa, Psoltõ
Edasi oligi venelase nimi Psoltõ

Mis filmiga oli tegemist?


Rajaplaneering:
roheline joon - planeeritud
punane joon - tegelik

















Rada tuli planeerima hakata KP24-st, sest sinnamaani viis stardist legendirada, mis hajutas rahva päris hästi ära. Mulle need legendiasjad üldiselt ei sobi, ei saa aru, mis kohast kirjeldus hakkab, kus lõpeb jne. Üldiselt saime kuidagi mõisahooneni tagasi, kuid eramaa silti ei leidnud. Ühes X kohas küsis Mairolt naljatamisi, et mis te siin teete ja vastuseks sai, et otsime eramaa silti.

No kus see eramaa silt on? (kõik fotod on võetud Libahundi kodulehelt)

Näitasin kohta, kus see pidi olema, aga ei olnud. Läksime koos Mairoltiga asja kontrollima, kuid silt oli siiski olemas, ainult üks auto oli selle ette pargitud. Silt oli puidust, loetamatu. Meie jaoks.
Edasi vaatasime põhiliselt seda, kuhu rahvamassid liikusid, aeg-ajalt legendi liikumisega kokku pannes. Kokkuvõttes kulutasime legendirajale aega palju, näiteks Gängile kaotasime 6 minutit.

Raja planeerimisega enne starti palju vaeva ei näinud. Kuna olime Libahundil mõlemad esimest korda, siis arvasime, et sellel võistlusel võetakse ära kõik punktid. Nii me siis ka punkte ühendasime. Kuna kurvimeetrit polnud, siis ei hakanud planeeritud raja pikkust üle mõõtma. Raja lühendamise kohti oli piisavalt.

Kõigepealt läksime kaardi põhjaossa, see aitas ära hoida järjekorras seismist lisaülesannete punktides 70 ja 71. Koduteeks olime valinud läänepoolse serva.
Ootasime halva läbitavusega metsa, kuid see polnud üldse nii. Vett oli palju ja jalad said kohe esimese oja ületamisel märjaks.

Kuni esimese lisaülesandeni (KP73) suurt midagi ei juhtunud, vaid KP50 oli pandud natuke vale künka otsa (?).

Lisaülesanne ise oli päris tõsine füüsiline pingutus. Halvastipöörlevate suurerattaliste rolleritega (skikid?) tuli pehmel raudteetammil liikuda paaristõugetega 500m ühes suunas ja sama tagasi. Paaristõuketehnika on Mati trumpala ning loomulikult sai ta siin paarkümmend meetrit rohkem tööd teha. Aga esimene ots tuli päris raskelt, sest uisku sõita ei saanud. Tagasitee tundus kergem, justkui allamäge. Huvitav võistkond oli Piletilevi, koosseisus Ilmar Udam ja Marge Anijärv. Esimesele oli see lisaülesanne muidugi kirsike tordil, kuid kleenuke Marge tundus liikuvat küll vaid tahtejõu abil. Ehkki olime esimese osa liikunud kenas tempos, saime Piletilevi kätte alles KP34-s! Olin küll kindel, et tunni-kahe pärast on Marge jõuvarud otsas, sest ka jooksusamm pole tal nö jooksjalik, aga eksisin. Vaatamata rabaskäigule kogus Piletilevi 118(!) punkti.


Läbitud rada (sh alguse legendirada)

Etapi 73-63 vahelisel raudteetammil jäime jutustama võistkonnaga Proov 583 ja oleks KP63 pööramiskohast peaaegu mööda pannud. Õnneks fikseeris Mati õige koha ära.

Teine lisaülesanne KP70 oli esmapilgul lootusetu üritus. Ronida mööda metallkarkassi torni tippu... Jalanõud oli märjad ja libedad, õigest tehnikast polnud aimugi. Ainuke asi, mis mind üritama sundis, oli kohtuniku lause, et ka noored tüdrukud läksid siit üles.

Kõrval roniv konkurent Jaak Väärsi võistkonnast Gäng siiski ühel hetkel loobus – liiga palju aega ja vaeva tundus kuluvat sellele ülesandele. Ehkki eesmärgiks oli jõuda torni tippu, tuli SI-jaam ootamatu üllatusena vastu natuke madalamal. See oli väga meeldiv. Kohe 4 punkti Gängist rohkem.

Lisaülesanne KP75 – kanuuteade. Rahvast oli vähe ja kohe läks aerutamiseks. Võtsin endale pikemad jooksuotsad, Matil tuli natuke rohkem aerutada. Lahe ülesanne, kuid jällegi aeganõudev, mistõttu tuli edasistes plaanides teha korrektiive.

Sai selgeks, et rabasse me ei jõua ning jätsime seejärel KP58 tagasitulekuks. Rabapunktid olid minu arust sellel rogainil ühed mõttetumad, ehkki võitja Down And Dirty käis neis mõlemas. 130 punkti kogumiseks oli ka kergemaid viise. Aga noh, kui jõudu on, siis...

Rajal arvasime, et 7-sele punktile liidetakse veel 4 lisaülesande punkti juurde. Kuid hiljem selgus söögilauas, et 7-ne oli hoopis 3-ne. Sellise matemaatika juures pidi ka KP74 olema üsna mõttetu punkt. Ei tea, kes keegi seal üldse käis ja mida seal tehti.

Edasi ekslesime natuke karjääris 48 ja 47 vahel, kohtasime KP53 lähedal Marjet ja Otti (Kehrakad). Marimetsa rabas liikuvad Roosipuu-Meindok ähvardasid meid: “No küll te veel saate ujuda. Kõvasti saate!”.

Lisaülesanne KP75 – taimede leidmine. Kuusk, mänd, kask, sarapuu, paakspuu, sõnajalg, kanarbik, pohl. Paakspuud ei tundnud, aga mingeid pikki lehti olid kõik kohad täis. Sobis. Kuidagi ei leidnud sõnajalga ja sarapuud. Pika-pika otsimise peale leidis Mati 10cm kõrguse sõnajala ja mina lehtedeta sarapuu. Kuid üks kuivanud leht oli veel saadaval.

Aega oli järel 1,5 tundi. Ees pikad teeotsad. Võtsime mõlemad Shleha sisse, enesetunne läks kohe paremaks.

Minek lagedalt KP55 juurde ja tagasi oli vastikult märg, kuid õnneks pea ainuke taoline koht. KP52 (kiviaed) õnnestus leida ilusti, ehkki selle punktiga oleks võinud teha palju viga. Siin näitasid arvutused, et võime võtta enne KP76-t ka KP56. Lohad olid ees, kõik läks libedalt, jõudsime ajagraafikust mõned minutid ette.

Lisaülesanne KP72 – tähtede lugemine. Kuna meil oli aega ca 5min, siis polnud lootustki kõiki tähti kokku lugeda. Kirjutusvahendit polnud, seega oleks ka lugemine olnud mõttetu. Järelikult jäi üle kaks võimalust – kas olla selgeltnägija Nastja või loogik Erik. Nastjat seekord mängima ei hakanud, eeskujuks võtsin tuttava geoloogi Erik Puura. Loogika oli järgmine: pakume tähte, mida on esimeses heinapallireas kõige vähem.
Kuid kahjuks olid esimeses reas vaid kolme tähe pallid ja tuli minna kaugemale neljandat tähte otsima. See oli “V”. Kuid Mairolt&Co polnud kahjuks lähtunud loogikast vaid tahtsid niisama inimesi kiusata.

Nüüd oli jäänud turvaliselt aega koduteeks läbi KP39. Variandina sai mõõdetud ka KP36 läbimist, kuid siis oleks pidanud läbima 1km rohkem, aega selleks oli ca 8min. Me ei hakanud riskima ja kuna tempo oli niigi korralik ning väsimus suur, siis tuli see otsus ka väikesest laiskusest. Lõpusekundite mängu poleks meist kumbki soovinud. Jõudsime finishisse 7.20 varem.
Viimasest punktist (KP39) lõppu oli meie aeg 6.35. Liikusime heas tempos ja kuna Mati pidas lõpuni kenasti vastu, siis oli tema jaoks üks Libahundi eesmärkidest täidetud.
Kokkuvõttes saime 5.koha, millega jäime rahule. Muidugi oleks võinud tähe õigesti panna ja oleks jõudnud ära võtta KP36 ja oleks ...

Aga olekseid on kõigil oiiiii kui palju.

Kokkuvõtteks oli viimasepeal üritus. Huvitav rajaplaneeringu ülesanne, piisavalt orienteerumist, huvitav maastik, väga vahvad lisaülesanded, hoolikalt kaardistatud ojade ja kraavide ületuskohad. Finišis oli mõnus saun, palju sooja seljankat ja pirukaid. Ainult autasustamiseni ei jõudnud, ehkki ootasime päris kaua.
Järgmine aasta siis ja 50 klassis :)

Kokku läbisime 39,4km (sh legendirada, rullitamine ja kanuu), tõusu oli 176m, kulutasin 3741kcal.

Tulemused
Võistkonnad

Prantslannalt Anna Politkovskaja lugu

"Parandamatu", eile, Püha Katariina laval. Monoetendus prantsuse keeles.

Tšetšeenia
"Nord-Ost"
Beslan
Tšetšeenia
Moskva, lift, 4 kuuli
Lõpp

Väga tänuväärne etendus. Pikk-pikk aplaus oli ka Politkovskajale.

Vaprad lõvid

Eilseks oli Keila lionsitega kokku lepitud ühe lühikese matka juhtimine mööda Imperaator Peeter Suure merekindluse kaitserajatisi Vääna-Postil. Ilm oli selleks puhuks suurepärane - +3 kraadi ja vihm, natuke lisaks ka lörtsi.

Lootsin teha selle ERNA retke paari mehega, kuid kokku tuli 21 inimest, neist 7 last (!).

Kõik pidasid vapralt vastu. Vaatamist oli seal parasjagu. Kroonjuveeliks muidugi 6-7m sügav šurf, mille põhjas lähevad pikad maa-alused tunnelid. Sinna praegu minna ei tohi, nahkhiired sätivad tudule. Ja ega sinna nii lihtsalt ei lähe ka, alpinismitehnikat on kõvasti vaja. Päris ohtlik.

Mida siis nägime?
Ilusad metsarajad, 2 vett täis rooduvarjendit (blindaaži), 1 väljaehitamata varjend - st veebassein mõõtudega 20x40m ja sügavusega 10m, kahekorruseline maa-alune staabiblindaaž (52m pikk), maa-alune kiviräha väljavedamise tunnel ning juba nimetatud nahkhiirte tunnel.

Rooduvarjend nr.5, kuhu saavad sisse vaid akvalangistid

Saaremaa ja 10km

Kell 16.30 hakatakse Saarenmaa 3-päeva jooksul tirima kümmet kilomeetrit. Seal on koos päris palju orienteerujaid, nii mõnegagi tahaks võidu joosta, vähemalt aegu võrrelda.
Mõni aeg tagasi oli soov sinna minna, kuid mitmetel põhjustel tuleb siiski kodus sörkida. Kahjuks polegi sellel jooksul kunagi osalenud, ehkki näiteks nooruke Ingrid Vehlmann on seal juba 19.(!) korda.

Täpselt 10km olen elus vaid ühe korra jooksnud ja seda ca 25 aastat tagasi.
Olime Kesk-Eestis välitöödel, kus sai aeg-ajalt ka trenni tehtud. Reede õhtuks plaanisime jõuda Freiberg Matiga Komsomoli (nüüd Kalevi) staadionile, kus toimus mingi seeriajooksu 10km. Mati pidi siis vaheaegu hõikama ja etterutates olgu öeldud, et ma ei kuulnud ühtegi numbrit.

Esialgu oli pettumus suur, sest minusugune tundmatu jorss oli pandud nõrgemasse jooksu. Üritasin küll viidata ühele ja teisele võistlusele, kuid asjatult. Ainuke lohutus oli see, et üks võrdne vastane - Sergei Lõzin pandi ka meie punti. Esimeses jooksus oli aga Jürgen Ligi ja paljud teised kõvad mehed, mistõttu käis seal korralik rebimine.

Enda jooks oli igav. Juhtisin 24 ringi Lõzini ees 20 meetriga, viimasel ringil tõmbas ta järgi ning möödus lõpusirgel. Aeg tuli mulle 33.24.

Kuid Sergei Lõzin on koloriitne kuju, omaaegne kõva käija, kes on ümber maakera käinud 2 korda, kuid seda jalgrattal. Eelmise aasta Saaremaa 3-päeva jooksul läbis M50 klassi "vanake" maratoni 2:49.06.

Esimesel ümbermaailmareisil, kus läbis 316 päevaga 28 000km (foto Lõzini kodulehelt)

Tegelikult võiks sügisel ka orienteerujate vahel üks 10km võistlus olla, nö "Orienteerujate 10". Leida mõnus tasane asfaldirada, täpselt 10km, kus iga 2,5km tagant tuleks SI-pulk auku panna. Siis saaks graafikud ning RouteGadgeti. Jooks on õiglane spordiala, orienteerumine mitteõiglane nagu näiteks laskminegi. Teed 90% viimasepeal, siis aga üks lask piima ja kogu lugu :)

Shnirele Perele

Juba kolm päeva heliseb peas üks meloodia -"Shnirele Perele" klezmermuusikutelt The Klezmatics Estonias.
Sealsamas kontserdisaali trepil vaatasin selja taha, kui kuulsin järgmist lauset: "Ma olen juba lõiganud, aga sina?" Tegemist oli blondide naisterahvastega?!
Muusika oli siiski haarav, olenemata sellest, kas oled lõigatud või mitte.
Lugu ise on mingi palve või loits, et maailmas lõpeks nälg, vägivald ja kurjus. Märgates, kui palju viimasel ajal ümberringi lapsi sünnib, sooviks sedasama.

Westi pikk rada - vead mõtlemises

Rada: 14 029 m, 29KP

Westile läksin üsna enesekindlalt, sest hea nähtavuse ja läbitavusega maastikud mulle sobivad. Suunto I päev oli justkui jooksuvormi jõudemonstratsioon, ainult Kaljuri ja Taliga polnud seisud veel selged. Kuna meie klassi mehed juttude järgi üldse trenni ei tee ning alati ollakse kas haiged või just haigust põdenud, siis oma hea treenituse järgi pidasin jooksueduks ca 2 min, mis lubas teha nii mõnegi vea.


Kuid selline mõtlemine oli viga, sest:

1) Jooksukiiruses polnud Talist ja Kaljurist üle
2) Jooksin rohkem ringi ja nö kindla peale, kuid vanad kalad Tali-Kaljur panid põhiliselt mööda punast joont. Nende o-tehnika lubas seda teha
3) Pärast 21KP-d muutusin ettevaatlikuks, sest sinnamaani oli kõik hästi läinud ning võiduks arvasin olevat piisava vaid vigade vältimise. Samal ajal hakkasid tekkima üksikud „augud“ aju töös, põhjus ilmselt kerges väsimuses ning agressiivsuse kadumises. KP22-ga tegingi esimese 30sek lisakaare.
KP23-s olin veel Kaljuri ja Taliga konkurentsis (vahe esimesega 40sek), kuid siis tuli ootamatu viga 2min. Lähenesin turvalise väikese ringiga tee pealt punktile, kuid künkake pettis ära ja olin mõnda aega segaduses. Nüüd muutusin natuke agressiivsemaks, kuid KP28-sse läksin ikkagi ringiga ning lõpuks lähenesin punktile valelt poolt. Viga vähemalt 30sek. Ka eelviimasesse punkti läksin kogemata valelt rajalt suure ringiga ning jälle kaotasin parasjagu sekundeid. Pellja aga oli lõpus saanud Talile konksu ning niimoodi möödus minust napilt ning sai III koha. Kaljur võitis Talit 4 sekundiga.

Halb üllatus oli see, et olin suutnud viimase 3km-ga kaotada põhikonkurentidele 5min (!), kusjuures mitte mingisugust füüsilist ärakukkumist ei olnud, kõiki tõuse suutsin kuni lõpuni täiega võtta. Ja vigu ka justkui palju ei teinud, nii vähemalt esialgu tundus.

Olen sellist distantsi II poole äravajumist endal sageli täheldanud ja see juhtub eelkõike siis, kui I pool on hästi läinud. See on uskumatu, kuivõrd kõvasti langeb tempo ebakindluse ja ettevaatlikkuse suurenedes. Väsimusest tekivad kerged konsentratsioonihäired, mis teevad jooksu veelgi ettevaatlikumaks. Tõsi, see aitab lõpus ära hoida suuremaid vigu, samas on võiduks vaja veatult lammutada kuni lõpuni.

Seega on veel, mille kallal tööd teha :)


















Tugevad konkurendid Maido Kaljur, Tiit Tali ja Raivo Pellja

Tulemused
SI-ajad

Võitlus kahel rindel

See pole jutt OK West’i pikast rajast, mis tekitas ka mõtteid, vaid äsja läbineelatud Alar Niguli raamatust, mis kirjeldab elu vene armees ja Afganistani sõjas. Mulle, kes ma pole Vene tavaarmees käinud, kuid kuulnud lugusid sellest, oli suureks üllatuseks, et sõduritevaheline julm ja ebainimlik hierarhiline suhe leidis aset ka sõjaolukorras.
Raamat oli kirjutatud lihtsas ja lennukas keeles, täis põnevaid juhtumisi ja sündmusi. Ehkki näiteks Leo Kunnas ( „Sõdurjumala teener“) oskab kirjanduslikumalt oma mõtteid väljendada, oli Niguli raamat omamoodi rabav.

Tänases Päevalehes oli justkui selle teema jätkuks artikkel neljast Eesti mehest, kes saatsid kaks nädalat tagasi korda midagi suurt. 160 konkurendi kõrval väljus eestlaste meeskond Eesti Reserv­ohvitseride Kogu/Kaitseliit võidukana maailma mainekaimalt ja rängimalt sõjaspordivõistluselt Swiss Raid Commando. Selles võistkonnas oli ka Alar Nigul, kelle tugevuseks peab Tiit Riisalo uskumatut kuulmis- ja nägemisvõimet ning raudseid närve väga pingelistes olukordades. Orienteerujad ja seiklussportlased teavad ka teisi mehi - Raul Hindovit, Kaido Ruuli ning juba nimetatud Tiit Riisalo.

Tundub, et olen samast platvormist, kus EROKi sõdalased seisavad, kunagi "rahuajal" pilti teinud. Mis linnaga on tegemist? Millise kuulsa rock-staari skulptuur seisab selle platvormi kõrval?

Auhinnaks pakk kuivikuid.