laupäev, 26. jaanuar 2013

Kõrvemaa maraton - pingutuseks kõlbmatu

Ei olnud täna see päev, kus füüsiline pingutus oleks tundunud normaalse ja talutavana ning rõõm eneseületusest andnuks lõpus positiivse emotsiooni.

Stardis oli kõik justkui ok, kuid esimestel kilomeetritel mõistsin, et suusk pole täna kõige parem. Konkurent Raivo Pellja pani sellise hooga mööda, et polnud võimalik isegi 100m kannul püsida. Tugev naisveteran Tiina Idavain ei möödunud teise ringi keskel nagu tavaliselt, vaid üsna alguses. Ei suutnud kannul püsida. Kohe alguses hakkasin tahapoole vajuma ja seda kuni lõpuni.

Pildil Heini Tammik (Delfi pilt), fotogeenne jõuluvana

Esimesel ringil proovisin kohati ka pingutada, eriti tõusudel, kuid see tundus liiga raske ja ebameeldiv. Nädalane tööväsimus (?) oli vist kõvasti sees ja suusk tuim. Kusagil 16km-l võtsin väikese geeli, natuke aitas.

Poolel maal loeti kohaks ca 114 (sinna lisandusid hiljem ka tagumistest gruppidest tulijad), aeg 1:03:37. Polnudki kõige hullem ja nagu hiljem selgus, vaid 1min Pelljast taga (!?). Kuid mitte ühegi tagant tulnud grupiga ei suutnud kaasa minna, vajusin ja vajusin. Juba esimese ringi lõpus loobusin igasugusest pingutusest ja võtsin sõitu mõnuga. Tõesti oli hea niimoodi kulgeda, häirisid vaid mööduvad grupid.

Ühest mehest (110) läksin siiski mööda, tundus, et suusk oli tal kehv ja mees ise ka väsinud. Eelviimasesse joogipunkti ta jäigi.

Omast arust siiski sõitsin ka, kuid mehed-naised muudkui möödusid ja möödusid. Ka see väsinud tüüp tuiskas 500m enne lõppu sellise hooga mööda, et pidi suusamütsi peast viima. Ja suusk libises tal ühtäkki superhästi (!?).

Üldiselt oli mõnus matk, värskendav nädalalõpp. Aeg 2:17:10 ja koht 197.

Tulemused

reede, 25. jaanuar 2013

Kuhu kõik need...

... mehed jäid, mis on neist nüüd saanud?

Kiire on olnud, suusaorienteerumise EMV-le sel nädalavahetusel ei jõua. Homme väike suusamaraton Kõrvemaal, teoreetiliselt peaks heas seisus olema, krampe ei tohiks tulla. Eks näis.

Homme alustavad mehed Hispaanias rogaini EMi. Eestist 8 võistkonda, sekka ka 3 naisterahvast. Medalid Armolt ja Laurilt, Arvolt ja Jukult. Ei kadesta Kaitu, Timmo talle armu ei anna. Ehk elab kuidagi üle.
Viiele võistkonnale pannakse GPS külge ja nii saab internetist võistlust jälgida, laupäeval, alates kella 13.00-st: http://sportrec.navirec.com/ui/#18g5i5o
Võistkondade nimed ja kaart ilmub paar tundi peale starti, kuid eeldatavalt on nende hulgas Hiie-Lahtmäe ja Tammemäe-Vahter.

Segavõistkondest tuleb huvitav duell Kaminskis-Liepina (LAT) ja Forsman (FIN)-naistriatlonisti Malström (SWE) vahel.

Huvitavat statistikat Statistikaameti direktorilt Andres Oopkaup'ilt (ajaleht "Sakala"):
/---/ Mul on endal meeles sellised andmed, et kuni neljakümneaastaste hulgas on 100 mehe kohta 95 naist, aga üle viiekümneste hulgas on 50 mehe kohta juba 150 naist! /---/

Soovimata teoretiseerida ja midagi arvustada, panen siia teoloog Evald Saagi muheda arvamuse naistest. Lisana ka Jaan Tõnissoni ja Rootsi kuninga lugu. Ööülikooli salvestusi, kus Evald Saag pajatab lugusid või räägitakse temast, tasub ikka ja jälle kuulata.



laupäev, 19. jaanuar 2013

Maratoni eel ja järel

Viru, täna, 11 tunni pärast.
1,5 nädalat pole suuski alla saanud, kuid Xdreamist peaks olema taastunud. Stardinumber on lõpus, ehkki ei peaks. Tuleb külm, ehkki võiks olla soojem.
Tegelt pole vahet.

Üks suusapilt 29 aastat tagasi Geo-Geo-lt Ruusmäel.

Suusahooldus käib ka praegu nii nagu siis, ikka tooliseljal ja vanaema triikrauaga. Abilised on vajalikud.

Maratonist ka.

Jõudsime Mõedakule kell 10 ja temperatuur näitas -25°C. Stardiks langes korraldajate sõnul ca 5 kraadi, kuid nagu "autojuht" Arthur ütles, jäeti vanasti külma tõttu võistlus ära, nüüd vähendatakse korraldajate poolt külmakraade.

Tegelikult oli ilm mõnus, päike paistis, puud olid härmas ja loodus imekaunis. Kahjuks rajal loodust imetleda ei saanud, tuli lükata, lükata ja veelkord lükata. Kuulasin hoolikalt organismi ja püüdsin ette aimata, mis saab 37 km-l, siis, kui tulevad suured mäed. Pidi olema ettevaatlik, sest oli esimene maraton ja suusakilomeetreid pole palju kogutud. Nädalatagune WXD tegi ühe krambikuuri ära, lootsin, et seekord läheb kergemalt.

Suusapilt on SIIT (Tarmo Haud); video, teisi pilte ja linke SIIN (spordihai)

Libises kenasti, mitte kehvemini kui teistel 300-400 koha peal sõitjatel. Tunnise sõidu järel olin ca 350. Edasi läks langevas tempos, eriti viimased 10km. Lõpumägedes olen alati kehva olnud, seekord kiskus krampi parem triitseps. Liiga palju töötasin (tõusudel) parema küljega, tuli poolt vahetada. Natuke aitas.

Lõppkoht 413., aeg 2.46.32. Autokaaslastest oli Tanel Kannel 99. (2.12.27), Arthur Raichmann 548. (3:00:53). Tanel alustas II grupist, kuid sõitis esimesse (1-100), Arthuril ei libisenud üldse ja alustas hilinemisega kõige lõpust.

Järgmisel laupäeval siis Kõrvemaa maraton.

TULEMUSED

Üks rahulik lugu Kusturica jabur-napakate filmide (üks viide käis hiljuti ka blogi kommentaaridest läbi) helilooja Goran Bregovic´ilt.


pühapäev, 13. jaanuar 2013

Nike Winter Xdream 2013 - Ebavere

Seekord (Winter Xdreamil) siis jälle Preitof-Pukkonen-Viirmann, kuid meestetiimina. Marje on küll endiselt naine, kuid talvel tegeleb vaid suusatamisega. Tema vennapoeg Otiga olen aga Saaremaal kõva lahingu maha pidanud ja kaotanud. Seega olime võistkonna nõrgemateks lülideks meie Matiga.

Ott oli lisaks jooksmisele valmis sõitma nii ratast kui suuska. See oli hea märk, kõik võimalused jäid alles. Kui esimese hooga mõtlesin tõsiselt ka rattavariandile, sest pikliku lõunapoolse metsamassiivi keskel kulges tee, siis võistluspäeva eelõhtul said kõigile kaasa vaid suusad. Tugev lumekoorik metsas ja põllul andis selleks piisava põhjuse. Rattavariant oleks olnud mõeldav, kui punktimassiivid oleksid asunud üksteisest paraja vahemaa kaugusel või maastik oleks olnud enam-vähem ühtaselt kaetud sõidetavate teedega, kuid kahjuks siin see nii polnud.

Kui riietusruumis nägin, et suusamehed Aibast-Malsroos läksid ka jooksule ja keegi veel vihjas luureinfole, et suuskadega pole selles võssis midagi teha, jäid ka meie suusad autosse. Pealegi hirmutas rajameister Lauri Leppik stardi eel ahastusse viivatele maastikuosadele. Etterutates olgu aga öeldud, et ootasime meiegi neid kohti huviga, siiski asjatult. Kogu rada oli väga viisakas, ei ühtegi ekstreemsust.

Planeerimine võttis aega vaid 5 minutit. Kõigepealt läksime loomulikult loodesse Ebavere poole, keegi pidi ju allpool lohad ette tegema. Seejärel läänepoolsest servat lõunasse. Mõne punktiga tekkis küsimus, et kas võtta teisel pool teed asuv punkt minnes või tagasitulles, kuid ka selles osas ei tekkinud lahkarvamusi. Tegime ainuvõimaliku rajaplaneeringu jooksmise jaoks, kes tegi teisiti, tegi ilmselt valesti.

Nagu ka arvata võis, jooksis suur hulk (enamik?) võistlejaid kohe loodesse lisaülesande juurde. Kiiresti liikusid, eriti suusatajad. Enda seis oli kehvapoolne, jalg oli kohe alguses raske-raske, lootsin, et ehk läheb mingil hetkel paremaks. Ei läinud, hoopis mingi kannika või puusaliigese valu tegi jooksmise veelgi ebameeldivamaks, valuvaigisteid polnud ka kellelgi kaasas. Jooksumõnu puudumine oli ka ainuke ebameeldiv faktor selles 4-tunnises paksu lumesupi jooksus.

KAART suuremalt

Kui amatöörsuusatajad liikusid alguses veel enam-vähem (näiteks Urmas Tammemäe suusatiimist möödusime 7 korda), siis käte jm väsimuse kogunedes rauges nende tempo oluliselt. Mõned rattamehed sahmisid siia-sinna, tassisid lumes rattaid, jooksid pidevalt vastu... ühesõnaga, mürasid väheke Eestimaa talves. Üldiselt liiguti väga hästi, lausa piinlik oli, kui 2-3 tunnil ei jõudnud kuidagi järele ühele tundmatule naistetiimile või paksudes tänavariietes kamp üritas möödumiseks suunda näidata.

TULEMUS oli rõõmustav, kokkuvõttes 12.koht 110-st. Lõpus saime veel ühele tiimile (105) koti pähe tõmmata, ehkki asjatult (nad kogusid vaid 22 punkti). Kokku läbisime 26,8km.

Vigu ei teinud üldse, vaid KP57 juures läks loha natuke valesti. Planeering oli hea, vaid krambid näpistasid 3,5 tunnil, kui paar korda tuli natukeseks hoogu maha võtta.

VIDEOKOKKUVÕTE
(meie finiš 7:08):





VÕITJAD RINGVAATES
(Ott konteinerist välja ronimas 3:43)


kolmapäev, 9. jaanuar 2013

Kepiga

Eile sai teist korda elus mängida saalihokit, Keila Tervisekeskuses. AL kutsus.
Eelmine kord oli juhust mängida ca 16-17 aastat tagasi Göteborgis Chalmersi Ülikooli tudengitega, kus usinalt kasutasin hokivõtteid ja kraadiõppurid vaatasid mind kui segast idatulnukat. Vist :)

Nüüd käitusin rahulikult, vanus soliidsem ja võhma ka vähem. Tasapisi mingi tunne tekkis, kuid selle mängu nautimiseks läheb ikka parasjagu aega. Eks näis, esialgu jäid tuharalihased korralikult valusaks.

Aasta esimene küsimus:

O-noorte blogis küsis Timo ühe huvitava küsimuse kivi kohta, mis asus Soomes. Selgus, et see oli piirikivi, mis ühendas 7(!) valda. Selle peale tekkis huvi teada saada, kas Eestis on ka mõni punkt, mis ühendaks enam kui 3 valda. Ei olnud, kahjuks.

Edasi sai analüüsitud katastriüksusi, mida on Eestis kokku ca 626 000. Ülesandeks oli leida piiripunkt, kuhu jookseb kokku kõige enam katastriüksusi. Kolleeg Hanno Kuus tegi GIS-analüüsi ära, jättes punktile ka väikese puhvri ümber, piiripunkti võimaliku ebatäpsuse elimineerimiseks.

KÜSIMUS:
Kus asub Eestis piiripunkt, mis ühendab kõige enam katastriüksusi? Mitu üksust sinna kokku jookseb?
Mõlemad küsimused annavad punkti.
Kes reede õhtuks kella 22.00-ks õigele vastusele kõige lähemale saab, saab punkti. Või kaks.

Vastus lisatud hiljem. See koht on SIIN

Kui juba geoinfole läks, siis meie osakonna Tuudur Tamme tegi ühel pühapäeva hommikul vot sellise filmimuusika loo ja kleepis video taustaks.


pühapäev, 6. jaanuar 2013

Istumised, istumised

Reede õhtul sõitsin EOLi juhatuse koosolekule Jänedale. Eelnevate päevade süldistumist üritasin tasakaalustada väikese jooksuga Jäneda valgustatud suusarajal, meeldivas oaasis keset pimedat, vihmast ja porist maailma.

Mõned märksõnad:
Juhendid ja veelkord juhendid, võistlusreeglid (SO, RO ja sprindi teated), koondiste koostamise alused, koondise riietus, võistluste volinikud, EST-LAT ühistegevuse võimalikkus, Spordiregister ja o-harrastajad statistikas, MTBO MM ja korraldusleping, sponsorid (Tallinna Sadam?), arengukava.

Aasta lõpus saadeti IOF-ile taotlus veteranide MMi - WMOC 2016 korraldamiseks. Tegemist on IOFi egiidi all toimuvatest võistlustest enimsoovitud üritusega korraldamise osas, sest on majanduslikult väga tulus. Kasulik on ka korraldavale riigile, sest 4000 inimest jätavad 8 päevaga maha märkimisväärse summa raha. IOF aastaeelarvest moodustab WMOCist saadav tulu 18%.

WMOC Eesti kontseptsioon:
Keskus: Tallinna Lauluväljak
Sprindi kvalifikatsioon: Maarjamäe, Kadriorg
Sprindi finaal: Tallinna vanalinn
Tavaraja eeljooksud: Pirita, Läsna
Tavaraja finaal: Kõrvemaa, Jussi järved

O-teemaline diskussioon kestis saunas kella 03.00-ni. Hommikul jätkus ametlik koosolek, peale lõunat (13.30) pidin aga Keilasse sõitma, sest seal oli Harju KEK RSK pidulik aastakoosolek.

KEKRSK selle aasta parimad olid Marje Viirmann ja Maido Kaljur, noortest Uku-Laur Tali. Ise jäin auväärsele 6.kohale (presidendi süsteemi järgi). Hooaeg 2012 oli tulemuste poolest tõesti kehvapoolne. Samas vigastusteta ja aktiivne.

Koosolek oli maitsev. Veel üllatas president Valju Tali rohkete loosi- ja isekootud (!!!) auhindadega.