neljapäev, 16. juuni 2016

Naised, naised

Tögamisega saab ka asju ajada.




pühapäev, 12. juuni 2016

Inimene teeb plaane, jumal...

Baltikate nädalavahetuseks Veskimõisas tegin suuri plaane - 4 starti 2 päeva jooksul, sh sprint Põlvas ja 3h öörogain Tartus. Jumal naeris selle peale ja tegi plaani ümber.

See juhtus teisipäeval, teisel päeval peale pikka xdreami. Läksin peale tööd EE viimasesse jooksutrenni, et koos teistega jooksuharjutusi teha. Enesetunne oli vägev, soojendusjooksu tegime korraliku tempoga, sprindilõike panin noorematega võrdselt. Treener TT mõtles välja mõned uued harjutused, mh ühel jalal hüpped liivasest nõlvast üles ja siis spurdiga alla. Panin isuga, jõudu oli.
Mis aga juhtub, kui vana inimene hakkab ennast härjana tundma ja täiega panema, eriti harjutustel, mida ta enne teinud pole?

Teine laskumine jäi pooleli, miski rebenes vasaku reie tagaküljes...

Lonkasin minema, meeleolu vilets. Miks ma küll...? Kui ma oleks mõnikord enne sama tark, kui mu naine pärast... jne.

Reedel kõndisin ilma valuta ja otsustasin siiski baltikatele minna. Lõppude lõpuks on üks katkine lihas vaid valu allikas, ei midagi enamat. Sisimas oli ka väike lootus, et ehk oli tegemist ajutise nähtusega, mis jooksmist ei häiri ja nädalavahetuse kogu sportlik programm saab täidetud.

Tartu- ja Põlvamaal oli ilm väga vihmane. Ühelt poolt oli vihm peale pikka põuda ülimalt vajalik, teisalt valis ilmataat selleks väga ebasobiva nädalavahetuse. Rait Ratasepp, kes tegi 5-kordset raudmehe triatloni, pidi lõpuks suunduma rattasõidul sisetingimutesse veloergomeetri peale. Vaprad seiklussportlased (pildil) pidid 24h kannatama külma ja vihma käes. Narva Energiajooks toimus samuti ainsal vihmasel päeval.

Istusime Matiga enne 1.päeva starti autos ja polnud mingit tahtmist välja, veel vähem metsa minna. Jalg oli mul kinesioga teibitud ja valuvaigisti sees, pääsu polnud. Kuid kui lõpuks rajale sain, polnud vihmast sooja ega külma, kogu tähelepanu oli kaardil ja vasakul jalal, et mitte rumalaid jalaasteid teha. Esimene kilomeeter möödus üsna mõnusalt, kuid siis hakkas reis järjest rohkem valu tegema. Hoidsin kogu aeg kergelt tagasi.

Orienteerumine oli kohe algusest huvitav. Esimene etapp oli väga pikk, kahjuks tegin lõpuosas paraja kaare, no ei tahtnud kuidagi ühte tihedat raiesmikku ületada ja kiskuski paremale.

Etapil 7-8 hoidsin hoolikalt suunda, kuni nägin paremal sood. Selge, olin tublisti paremale kaldunud ja korrigeerisin suuna otse punktile. Viimast kahjuks polnud ja pikkade tiirutamiste peale sain ühel lagedal end lõpuks paika. Viga 5 min. Tagantjärele sood kaardil polnud, ilmselt nägin valesti.

Peale seda hoidsin end veel rohkem tagasi, sest ainus lootus selles jooksus midagi ära teha oli olnud vigadeta jooks. 2-minutiline viga tuli ka etapil 12-13, kus ootasin punkti liiga vara.

Samas näitas 14-minutiline kaotus Tiit Talile, et sellise kiirusega pole metsas mitte midagi teha ja oleks üsna mõttetu valu kannatades veel teisel päeval jooksma minna, ehkki maastik ja rada olid väga põnevad. Õhtune sprindijooks ei tulnud üldse kõne alla, 3h-sel Tartu öörogainil vahetas mind Marje partnerina välja Mati.

Tulemused

Niisiis, polnud mõtet enam Tartusse jääda ja sõidul Tallinna nautisin täiega LuxEkspressi Lounge istekohta. Kogu aeg sadas, ka Tartu 3h-sel öörogainil, kus Mati ja Marje tegid kena jooksu.

Nüüd on pikaks ajaks võistlushooaeg läbi, juuli lõpus on Koprakarikas ja augustis veteranide MM. Hetkel aga vaatan baltikate teatevõistlust.


esmaspäev, 6. juuni 2016

Rummu Xdream, klassika

Lõpuks ometi toimus üks nö klassikaline Xdream, kus trikiülesanded ei ruulinud vaid oli vaja rutiinset ja tehnilist panemist. Kanuud oli vähe ja jooksu palju, meie tiimi jaoks päris sobiv kombinatsioon.

Päev enne pühapäeva möödus minu jaoks suures osas magades - nii, kui pikali viskasin, magasin. Indrek tegi 42km rulluisu võistluse, Karmo on veel nii noor, et võib ka päev enne võistlust trenni teha.

Niisiis, võtsime stardis võistlust tõsiselt, igal juhul oli oodata head pikka trenni.

Start algas sisuliselt kanuuetapiga. Peale 700 m jooksu saime hea kanuu, kuid kohe kalda ääres pidime peaaegu ümber minema. Õnneks saime kuidagi tasakaalu tagasi, kuid paati tuli kõvasti vett sisse. Jooksu ajal sai selgeks, et viskame Karmo teisele poole järve punkte võtma ja jääme teda ootama 4. KP juures.

Üllatuseks kasutasid peaaegu kõik kanuutaktikat, kuid kuna meie paat oli vett täis, jäi võimalus seda tühjaks kallata peale Karmo maalesaatmist. Sama taktikat kasutasid veel vaid 3 tiimi!? Tõde selgus siis, kui lugesime kaardilt välja, et punktivõtja peab 3. punkti võtmiseks ujuma... Ehkki vesi oli soe, läks ujumisega palju aega, mistõttu lahkusime kokkusaamiskohast üsna lõpuosas. Kaotust eelmistega polnud palju ja lõpus saime veel väikesele grupile järele.


Rummu paesõelmete mäe (mitte aheraine-, veel vähem tuhamäe) juures kohtusime kõigi B- ja vist ka C-raja võistlejatega. Rajameister Marek Karm ja korraldajad said mäe peal ägeda vaatemängu, mida filmiti droonilt ja pildistati paljudest kaameratest, kuid osalejate jaoks tähendas see kahte masendavat troppi.

Esimene oli 8. KP (32) juures, mis lahenes veel üsna valutult.

Kuid teise ehk 13. KP (45) juures oli olukord masendavast masendavam. Seisime meiegi seal 5-7 min, kuid kuna mitte mingisugust progressi punktile lähenemisel polnud, lahkusime minu ettepanekul. Kas sellist võistlust oli meil vaja? Kas meil oli üldse võistelda vaja, piisas ehk võistluse ja füüsilise pingutuse nautimisest? Ehkki arusaadav ja inimlik, oli lahkumise otsus sportlikult mõtlevatele inimestele siiski raske. Ja usun, et isegi neile, kes tunnistasid enne ja pärast avalikult, et võistlema ei tulnud.

Jah, tegime inimliku ja normaalse lahenduse, kuid mott oli läinud. Liikusime küll endiselt hoogsalt edasi, kuid agressiivsus oli kadunud ja iga vahetus või mõtteseisak võttis oluliselt rohkem aega. Sest kiiret polnud.

Jalgsi valikuetapil valisime alguses ujumise, sest lõpus, enne ratast, oleks külm hakanud. Ilm ei olnud sel päeval soe, lühikeste käistega särk polnud parim variant, ehkki neid oli mul seljas isegi kaks.

Esimese tagasilöögi saime KP59-ga, teise ja väga suure (ca 25+ min) 62-ga. No ei olnud seal millestki kinni võtta peale lõunas asuva kraavi. Punktikohaks olev rannavall oli üsna väike ja punktikoht bingolik (läbisime seda mitu korda).

Keeruka luidetevaheliste edelapoolsete punktide asemel valisime punktid kaardi kaguosas (19-st 2 võis välja jätta), kus õnnestus samuti üks rumal viga (edasi-tagasi jooks) teha.

Olime nö oma grupist maha jäänud ja jooksule järgnenud rattaetapil liikusime ihuüksinda või aeg-ajalt koos tiimiga nr. 20.

Rattaetapp võttis üllatavalt palju aega, oli tunne, et kõik teised olid juba ammu kodus või Keila Tervisekeskuses kümblemas (ehkki viimane suleti kell 19.00).

Kuid see etapp oli põnev, algusosa singel eriti vahva leid. Sama saaks öelda ka jalgsietapi ning Rummu mäe punktide kohta. Hea tunde rikkusid aga rüselemised KP 32 ja 45 juures, sellest ülesaamine võttis rajal päris palju aega. Kahju, sest kogu etapp oli tegelikult tore.

Teiseks tõrvatilgaks oli aeraatoritega liikumine. Sain minagi naelad jalanõudesse, kuid õnneks olid Icebugi tallad üsna tugevad ja kuna jooksusammu ei teinud, naelad labajala sisse ei tunginud.

Vahva oli ka viimane ujumise-sukeldumise ülesanne. Minu ülesandeks oli pildistamine, millesse süvenesin niivõrd, et unustasin punkti 71 komposteerida.

See oli niisiis kolmas kord GoPro-ga pildistada ja võin öelda, et päris õige riistapuu piltide tegemiseks see ei ole. Peab oskama arvestada päikese peegeldust, võimalikku mustust ja veeauru karbil jm. Kuid mõned pildid panin siia siiski üles.


Tulemused

VIDEO








kolmapäev, 1. juuni 2016

Selle nädala märksõna on "Rummu"

Rummu nädal, mis lõpeb Xdreami Rummu etapiga, sai alguse juba nädal tagasi (23.05), kui ETV Ringvaade tegi klipi "EKA tudengid otsivad Rummu karjäärile lahendusi".

Üleeile (30.05) ilmus Maalehes artikkel "Maailmakuulus tipprattur valis järgmiseks võttepaigaks Rummu karjääri".

Hiljuti (varakevadel?) oli Rummu paesõelmete mägi veel juurdepääsetav, nüüd on ala suletud ja viimaseks võimaluseks seal käia on osaleda Xdreamil.

Kuid mitte selle pärast ei lähe pühapäeval Xdreamile, ehkki põnevaks võib minna nii mäe peal kui vee all. Lisaks niisama uitamisele, pereliikmete ja tuttavatega, olen varasemalt mäe pealt punkte otsinud vähemalt kahel korral: 2012 augustis XTeami üritusel (link Lauri blogist) ja sama aasta oktoobris Libahundi jälje rogainil. Nendelt linkidelt leiab mäe ja lähipiirkonna kaarte ning punktikohti, ehk mõni etapp kordub ka nüüd.

Ühe lühikese sissekande olen Rummust ka varem teinud (SIIN), sealt ka see foto (autor Mait Metsur). Sissekandest leiab lingi allveefotodele.

Kui keegi tahab mäge 3D-mudelina iga külje pealt uurida, saab seda teha SIIT.

Kunagi ammu võitis Ida-Virumaa fotograaf Karel Kravik USA-s toimunud fotokonkursi kõrvaloleva pildiga. Natuke hiljem selgus, et käisime samas kohas mõned päevad hiljem ja betoonplaat, kus siis lapsed istusid, oli alla kukkunud...

Fotograaf Kaupo Kalda lisas 2.juunil FB-sse (YouTube'i) lingi "Droonilend üle Rummu tuhamägede". Ühes lõigus on näha ka betoonplaati.