esmaspäev, 25. juuni 2012

Päikeseline jaanipäev

100KP jooks oli paras sürr - 2h matkamist totaalses vihmas. Tossud ei pidanud vastu, läksid õhtul jaanilõkkesse.


Jaanid sõpradega nagu alati. Soojenduseks panid mehed heategevusliku kiigukomplekti kokku. Kes oskas, töötas, kes ei osanud, õpetas. Kõik olid rahul. 




Täna, pühapäevaval oli väga palav, päike ja +30°C. 


KÜSIMUS sel päeval tehtud pildist: 
Mille poolest on see sild maailmas eriline?


Üks pilt veel.

laupäev, 23. juuni 2012

Bonjorno ehk

... Voose porno.

See oli esimene mõte peale Voose lühirada. Ja veel üks mõte: "Homme ei tule, see võss pole mulle". Peale Jukola kaljumaastikku ja Tallinna Vanalinna õdusaid tänavaid oli taaskohtumine Voosega paras... ma juba ütlesin.
Aga natuke autosõitu kodupoole ja kõik oli ununenud. Homme, st siis täna, jälle, 7,2km ja 60KP-d.

Ah et mis siis juhtus? Midagi erilist, lihtsalt maastik ei tahtnud kaardiga kokku minna ja vahemaad tundusid pikemad kui Tallinna Vanalinnas joostes. Ei midagi hullu, ainult aega läks tiksutamise peale päris palju.

Edasised sissekanded võivad tulla kaugelt. Kui tulevad.

Tulemused (1.päev)

neljapäev, 21. juuni 2012

Rahvusvaheline sprint Vanalinnas

Osaleja poole pealt vaadates oli kõik suurepärane. Ilus ilm, huvitavad rajad, tip-top korraldus. Vägev. Kahjuks vaid üks tõrvatilk potis, kus eliidimeeste/-naiste tagumise otsa võistlejatel oli üks oluline värav kinni pandud. No ei vedanud korraldajatel. Aga kuulda oli, et kõik ebaõnne mehed pidid ka järgmisel aastal tulema.

Enda jooksust ka.

Füüsiline seisund oli hea ja nagu sellistel puhkudel ikka, on pidurdamine ja külma pea säilitamine eriti oluline. 

Kahjuks sain kohe esimese punktiga karistada - pilk kaardile näitas, et punkt on üleval platool. Tegin mõttetu otselõike ja sattusin mingi mälestusmärgi juurde. Midagi ei saanud aru ja kaardilt mälestusmärki ka ei leidnud. Kui lõpuks leidsin ja 1.punkti poole suundusin, selgus, et punkt asub hoopis nõlval, mitu meetrit allpool platood. Sinna vahele oleks vaja olnud ühte horisontaali.

 Edasi komistasin teisega (seisin punkti kõrval 3sek), tegin natuke vale rajavaliku 3-ndasse (kaotust ehk 5-6sek). Hoopis rumalalt lahendasin peale Lühikese Jala laskumist etapi 5-6. Viga ca 10sek. Ja suurem jama tuli 10-ndaga, kus tegin kenakese lisakaare, just seetõttu, et teadsin, kus punkt asub (kõik teadsid). Kahjuks polnud see minu punkt. Viga 10-12sek.
Hapnikku peast välja ei jooksnud ja trepilaskumised tegin ettevaatlikult, kuid kompassinõela agar liikumine  ja natuke hooletu kaardilugemine maksis kätte.

Tegelikult jäin jooksuga rahule ja tulemuseks oli II koht. Vaid üks austraallane oli 9sek eespool.  


.

esmaspäev, 18. juuni 2012

Laulupidu läbi - Jukola 2012

Jukola on Sündmus, mida seekord tundsin kuidagi eriti selgelt. Võib-olla seetõttu, et olime varakult kohal, vaim polnud pikast sõidust väsinud, ilm oli fantastiline ja võistluskeskus ning -melu mõnusalt sõbralik. Tool oli kaasas ja suurimad elamused tulid hiigelsuure ekraani ees istudes. Nagu ühele tugitoolisportlasele kohane. 

Kõigepealt Venla teatejooks. Esimeses vahetuses jälgisin huviga eesotsas jooksvat Parma blondiini. Tundus väga Liis Johansoni moodi olema, kuid nagu hiljem selgus, siiski mitte. Eestlasi pildis polnud. Ja siis äkki lõpetas neljandana mingi mõttetu Copenhageni võistkond ja kommentaatori suust kõlas Annika Rihma nimi. Ei noh, tore küll, aga kes oleks osanud Copenhagenit jälgida. Sest siin blogis pole vastavat nime üles antud. 

Edasi oli dramaatiline Tampereen Pyrintö saatus, kus Anni-Maija Finke tõi võistkonna teises vahetuses liidriks, mille järel selgus, et  Fincke jooksis vale kaardiga. Vaene Riina Kuuselo, kes vale kaardi võttis ja selle võistkonnakaaslasele edasi andis. DSQ. Võitjad muidugi rõõmustasid võidu üle ja pealtvaatajad jällegi võitjate üle. Siis oli pidu kõigil.

Peale naiste jooksu pidasime võistkonna kokoust, kus arutasime Atsi püstitatud küsimust, et kuidas teha nii, et kõik saaksid õigeks ajaks starti ja keegi ei peaks 15min finišialas ootama (nagu eelmisel aastal juhtus). Kuid mõned tunnid hiljem selgus, et arutasime vale asja.


Õhtul käisime Meelisega söömas, kus 8 euri eest sai natuke kartuliputru ja mõned lihapallid. Soust ja piim lisaks. See oli paras pettumus, kuid kuna toidutalongi ei küsitud, siis tekkis mõte, et läheks veel teise portsu järele. Siiski loobusime.


Jukola Relay


Jukola start on erutav vaatemäng. Suur värin stardis ja suur võpatus peale stardipauku. Mehed panid meeletu kiirusega minema, sest K-punktini oli 1140m. Seal olid paljud totaalses hapnikuvõlas, esimeste tehniliste punktide järel suures segaduses. Need, kes kaarti maastikuga kokku ei viinud ja läbi õnne õigesse punkti ei sattunud. Favoriidid Halden SK ja meie Delta komistasid ka. Tore, et pildis oli MS Parma ja Peeter Pihl (vt videoklippi). Oli, millele kaasa elada - maailma tipud ja eestlane nende seas.  


I vahetus oli Edgars Bertuksi tähelend. Võitjana finišis ja edu järgnevate ees üle minuti. Super. Edu tõi vist pika etapi hea rajavalik (vt kõrvalolevat pilti, kus Bertuks on TUME ehk Turun Metsänkävijät). 

II vahetus oli Lauri Silla etendus, kes tegi tipptiimidega kiiresti 1,5-minutilise vahe tagasi ja asus juhtima. Kommentaator istus põõsas ja sosistas mikrofoni midagi sellist (lõik on videos, kes saab aru, aidaku tõlkida):
- kuid, kuid seal on tõusnud Delta ja ehk arvestus oli, oli õige ja Sild tuli, hästi ja lennuka sammuga, ehkki on raske kaljumaastik...
Kuid siis tegi Lauri viga ja jäi kolmandana liider Haldenit taga ajama. Sai kätte, kuid väike viga tuli jälle. Lõpus püüdis suurem kamp juhtgrupi kinni, Lauri jäi finišis 25-30 sekundiga maha. Lõpus pandi koletus tempos.
Vägev jooks Lauri poolt ja elamusi ekraani taga kui palju.

Siis läksin magama, sest pidin jooksma 6.vahetust. Öösel kuulsin läbi segase une, et Mati oli 4.vahetuse jaoks kohale jõudnud, ehkki üsna viimasel minutil. Kuid kõvahäälsest arutelust suutsin eristada lausejuppe, et kellelgi on tekkinud mingi jama. Ja nii oligi, Marekil jäi II vahetuses üks punkt võtmata, tähistatud lõigu alguses. Selge, meie võistkonnale oli Jukola sportlik eesmärk kadunud, kuid see ei takistanud kellelgi tegemast isiklikku rekordit.

Ats oli esimese vahetuse järel üks suur pettumus ise, lootis ta ju oma teiselt Jukolalt head tulemust, nüüd tuli 615.koht. Hinnang oli enese kohta aus - ei saanud kaardiga hakkama, liiga keeruline. Hajutuspunkte oli maastikule pandud tohutult ja kes kaardiga kontakti kaotas, pidi lootma vaid õnnele või konkurentide heatahtlikkusele. Sel korral õnne polnud.
Kuid ega asi ikka nii hull ka polnud. Marek parandas II vahetuses koha 461.-ks, ehkki polnud samuti oma jooksuga rahul.

Kolmandas pikas ja pimedas vahetuses tegi Mattias traditsiooniliselt superjooksu ja tõstis 151.ajaga võistkonna 323.kohale. Teoreetiliselt, sest siis olime juba saanud DSQ.

Neljandas lühikeses vahetuses tegi Mati kohe esimese punktiga suurema vea (5min), kuid edasi läks kenasti. Koht etapil oli 590. ja võistkond 352.

Viiendal etapil tõstis Meelis pea veatu sooritusega võistkonna 319-ks 286-nda etapiajaga.

Siis läksin mina.

Aga enne mainin ka Uku-Lauri viimase etapi tulemust, mis läks täiesti aia taha. Ühe punktiga tuli megapummi, ise ütles, et oli terve tunni vales süsteemis punkti otsinud. Lisaks veel üks suurem viga ja aeg 2:38 oli kõige pikemal etapil väga-väga palju. Tema jaoks, sest nii füüsiline kui vaimne seisund oli olnud väga hea.

Ise olin häälestanud end rahulikuks ja veatuks jooksuks. Ja seda juba enne DSQ infot. Võistluse jälgimisest suurelt ekraanilt ja teiste kommentaaridest sai selgeks, et maastik ja rajad on rasked. Eliitnaised kordasid seda mitmeid kordi. Tähtis oli õigel ajal pidurit tõmmata.

Ma ei võtnudki pidurit pealt ära, mistõttu kiirus oli väike, kuid punktid jooksid kenasti kõhu alt läbi. Esimene viga tuli 4.punktiga, kuid joogipunkti nähes sain paranduse kiiresti tehtud. Väga huvitav oli pikk etapp 14-15. Alguses valisin mineku paremalt poolt järve, kuid jooksu ajal otsustasin siiski vasakpoolse variandi kasuks. Ja seda just turvalisuse pärast. Väike ring tuli küll sisse, kuid kahe kaljusüsteemi vahelt oli lihtne  punktile otse pihta saada.

KAART  rajaga suuremalt (2,1Mb)

Lihtsalt siiski ei läinud. Lugesin kõik vajaliku veel 150-200m enne punkti ära, kuid pöörasin liiga varakult üle kalju, siis teise, siis... Lõpuks mõtlesin joosta keelualasse kinni, kuid sinnamaani ei jõudnudki. Väike abi ühelt vanamehelt, kes näitas asukohta vist valesti. Jälle ringid, kuni lõpuks jõudsin punkti 152, koos Andy Karjusega. Tema jooksis 5.vahetust, oli ringiga taga. Ka nüüd ei saanud punktile kohe pihta ja kokkuvõttes oli 10min viga reaalsus. Väga keeruline punktikoht ujuva maastiku sees, suuna- ja kaugusetaju ning PT vedasid alt. Ilmselt häirisid ka võistlejad, keda tuli esimesest punktist kümnete kaupa.

Üllatuseks ei lõppenudki võistlus 18-nda punktiga, kaarti keerates selgus, et suur osa võistlusest on veel ees. See oli tõsine pettumine, sest aega oli kulunud ca 1.25h. Masendav lõpuaeg oli ootamas ja ma ei mõistnud, kuidas sai see nii suur tulla. Olin ju üldiselt oma tööd hästi teinud, ainult see keerulise punktiga tehtud megaviga... Aga sinna ei saanud midagi parata.

Lõpuosas oli näpukaid rohkem, pea oli väsinud, keha loomulikult ka. Kuidagi raske oli juba algusest saadik. Tugitoolisportlase tunne oli, vana ja paksu mehe raskus, kehvapoolne. Tõusu anti 284m, ehk seepärast.

Lõpuaeg tuli 10,4km rajal 1:42h, mis andis etapil 594.koha ja kukutas võistkonna paarkümmend kohta 340-ndaks. Kahju oli sellest suurest veast.

Siin Jukola KAART kõigi punktidega 150DPI (4,5Mb)


Pildil laagri ülespanek päikesega ja mahavõtmine kõva vihmaga.




Laevas oli juba mõnus, nukuteatrit nautisime teises reas. 


kolmapäev, 13. juuni 2012

Jukola 2012 eel

Laupäevase Jukola teatejooksuni on veel aega, kuid järjekordselt tahaks enne teada, kes ja millise tugeva välisklubi all jookseb ning kas teeb seda esimeses või mõnes muus võistkonnas. Eestlaste jaoks on "oma" tegija Delta, lätlastel 13 Turun Metsänkävijät, kus võib olla isegi 4 lätlast (eelmisel aastal oli), leedukatel oma tiim 14 IGTISA.

3 Delta 1
Olle Kärner
Timo Sild
Lauri Sild

9 Delta 1
Merike Vanjuk
85 Delta 3
Margret Zimmermann
137 Delta 4
Marili Zimmermann

17 MS Parma 1
Peeter Pihl

78 MS Parma 2
Markus Puusepp

50 MS Parma 2
Liis Johanson

18 Kangasala SK 1
Kenny Kivikas
Kristo Heinmann


94 Kangasala SK 2
Tauno Tiirats

19 Ikaalisten Nouseva-Voima 1
Andreas Kraas

52 Rajamäen Rykmentti 2
Sander Vaher

50 Helsinkin Suunnistajat 1
Lauri Tammemäe
Timmo Tammemäe

103 Helsinkin Suunnistajat 2
Raido Mitt

32 Helsinkin Suunnistajat 1
Anu Åkerman

129 Helsinkin Suunnistajat 2
Sarka Svobodna

200 Helsinkin Suunnistajat 8
Daisy Kudre

Piibe Tammemäe
Kaisa Raudkepp
Adele Puusalu

287 OK Triangeln
Jaagup Truusalu
Kaur Kase
Sixten Sild

295 Dalaportens OL 1  Tõnis Vaiksaar

IK Hakarpspojkarna   Grete Gutmann

Meilt (Harju KEK RSK) on väljas kõigi aegade tugevaim koosseis - Ats, Marek, Mattias, Mati, Meelis, Ets ja Uku-Laur.

Parim Eesti tiim on SKM!, kuid kas tulevad esisaja hulka? Pakun, et ei tule, koht 108.
Parim puhtavereline Eesti klubivõistkond on ilmselt Rakvere OK. Või äkki tagareast tõusev JOKA?  Koht tuleb 235.
Muud tublimad Eesti tiimid on OK West, Rae ROK, OK Peko, Harju KEK RSK. Kohad parimal juhul 300-400.

Hetkel on Jukola stardis 1685 7-liikmelist meeskonda ja päevase Venla stardis 1266 4-liikmelist naiskonda.

Meenutuseks eelmise aasta start:


esmaspäev, 11. juuni 2012

Bouldering

Nädalavahetusel vaatasin kaljuronimist - Tallinn Bouldering Contesti Kristiine spordihallis. Poeg ronis, hästi ronis.
Esimesel päeval oli festival - 33 rada, 44 meest ja 28 naist. Aega 5,5 tundi. Igaüks ronis siis kui tahtis ja vabalt valitud järjekorras. Osa radu olid kerged, osa väga rasked. Kõik panid ise ausalt kirja, millise raja ära tegid. FAIR PLAY, millesarnast alati ei näe.

Teisel päeval olid finaalid - 6 paremat, 5 väga rasket rada, roniti järjekorras, ühekaupa. Põnev vaatemäng.
Meeste finaalis ka üks eestlane (Aleksandr Šorikov), ülejäänud lätlased. Kõik kõvad mehed, aga kaks lätlast olid omaette klassist. Neist üks - Rolands Rugens veel klass kõrgemal. Räägiti, et oli mingil MMil(?) isegi 13.

Pildil lätlastest ässad (punases Rugens) ja prillidega rajameister Peterburist Kirill Kozhukhov. Tagapool ronimas Šorikov.


Pildil on nr.2 mediteerimas-mõtisklemas, kuidas vähemalt boonuspunktini jõuda (kollane nupp). Vist ei jõudnud nagu ka kõik ülejäänud võistlejad.


KÜSIMUS: mis heledad rõngad on pildid?


Aga siis tuli Rolands Rugens ja näitas, et rada polnud üldse raske.



kolmapäev, 6. juuni 2012

Vaatamist-lugemist

Täna algas jälle 5-päevane APEX Race Interlakenis. Aasta tagasi osales 2 tiimi eestlastega, seekord on Heiti Hallikma üksinda soomlaste tiimis (18 - Team Ulkoilun Maailma).
Esimene GPSi pilt oli omapärane, nr 18 tegi vist kõvasti viga.

Võisteldakse põhja pool kõrget mäeahelikku, kus temperatuurid peaksid olema suvised. Tõsi, eelmisel aastal oli üsna märg ja külm, lõpuosas juba mõnus, kuid siis eestlased enam ei võistelnud.

Teisel pool ahelikku on vaid jää ja lumi. Selle illustreerimiseks üks ööbimiskoht aastast 2006.



Rogaini Euroopa MV pronksimees MV klassis Reigo Lehtla pani kirja oma Leedu muljed. Igavesti vahva lugemine.

pühapäev, 3. juuni 2012

Päevad pole vennad - EMV teade


Eilne päev oli vihmane, jooks nutune. Ühesõnaga - väga vesine päev tuli välja. Lohutuseks õhtul mõnus saun ja Kaia Kanepi võit Woszniacki üle. No nii ei tohiks vanu inimesi kiusata, vahepeal oli üsna paha olla ja ajutised äraminekud olid tervisele vajalikud.

Täna paistis päike ja ehkki füüsiline seisund polnud suurem asi, läksime M45-50 klassis muidugi medali järele. Stardis 12 võistkonda ja ülesanne mitte lihtne.

I vahetus - mina

Stardist küll rahulikult, kuid ikka olin oma klassi seltskonna eesotsas, Priit Pääslase järel. Noored, sh tüdrukud panid kusagil eespool. Hoidsin vasakule ja peale väikest korrektuuri jõudsin hajutuspunkti, mille Priit teisest suunast tulles ära võttis. Minu punkt oli natuke kaugemal. Seltskond löödi kenasti laiali, jätkasin üksi. 

Peale teist punkti hoidsin loodetava parema läbitavuse tõttu natuke vasakule. Suhteliselt otse liikunud duett Minn-Rooni said kümmekond meetrit ette. Lagedatel aga möödusin neist ja 3KP-s olin jälle kenasti üksi. Enne neljandat KP-d tekkis ette Priit Överus (no oli alles hajutus) ja vajus laskumisel natuke paremale. Nägin, et ta läks viga tegema, kuid siiski tõmbas ka mind magnetina natuke paremale ja ca minutiline viga oli reaalsus. Jälle olime koos Minn-Rooniga.

Edasi läksime kõik viga tegema, kaldusime natuke vasakule. Taipasin jama ja eraldusin tasakesi grupist. Vedas, sain esimesena punkti ja teistest ca 30m ette. Seejärel liikusin KP6 poole natuke ringiga, kuid  turvalisemalt. Esimene tingimus tegi meid jälle (tee peal) võrdseks, kuid teine aitas mul kenasti eest ära minna. 

Kahjuks hakkasin ootama KP7-t natuke vara ja see võttis hoo maha. Kuna punkti ikka ei tulnud ja reljeefist ei saanud platool ka midagi aru, siis pöörasin natuke vasakule, nõlvale. Pilk igaks juhuks selja taha ja oi jama, vanurid Minn-Rooni jälle vaateulatuses. Ootamata ära toredaid konkurente ja õllehaisu, panin edasi ja olin peagi raadiopunktis (KP7). Seal oli olnud vahe Pääslasega ca 3 min. Aga sel hetkel ei teadnud ma Priidust midagi. 

Edasi läks hoolikalt kontrollides poolpiduriga, teatevahetuse andsin üle teisena, Pääslasest 3,5 min taga. Sama palju olid minust taga Minn-Rooni ja Överus, ülejäänud juba palju rohkem.

Töö oli hästi tehtud, aeg 42.46 ja tõeline orienteerumiskaif tehnilisest maastikust suureks boonuseks. 

II vahetus - Mati

Mati tegi ühe 4-minutilise vea, kuid aeg 54.38 oli natuke palju. Lõpetas küll teisena, kuid konkurendid tihedalt kannul. OK Ilves oli juba 10-minutiga eest ära läinud, ehkki Indrek Ümariku 47min polnud ka ulme.
Pildil: Mati Maidole teadet üle andmas

III vahetus - Maido

Eelmisel aastal tõi ta Põlulas kastanid tulest välja ja meid medalile. Nüüd läks teisiti.
Tenno Alamaa (OK JOKA) jõudis hirmsa tempoga Maidole järele ja tõmbas ta hapnikust tühjaks. Vähe sellest, Ülo Viru Orvandist sai veel kõvema laksu ja nii need mehed sinna metsa jäid - Maido 60 minutiks, Ülo 74 minutiks (!). Tenno lõpetas aga uhkelt II kohal, etapi aeg oli 42.09.
Pildil: Sixten lootusetust olukorrast skalpe võtma  

Sixten Sild, kes startis Maidost ca 12min hiljem 7.kohal, jõudis finišisse kolmandana(!). Sixtenilt aeg 40.15, mis oli Pääslase järel sel päeval teine.

Pildil: Ime on sündinud, Sixten vaatepunktis kindlalt kolmas


Eilsed medalimehed olid aga täna kehvakesed.

Pildil: Klubikaaslastega klubikaaslaste pool Karksi-Nuias


Tulemused

123min/km Rutu mägedes

Eesti lühiraja MV Rutu mägedes ei petnud lootusi. Maastik oli tõeliselt põnev ja rajad väljakutsuvad.
Enda fiasko algas esimese punktiga, teisega ei läinud ka hästi ja kolmas oli katastroof - etapi keskmine kiirus 123 min/km. Tehke järgi! Esimese kolme punktiga tuli viga 14 min.
Edasi oli enam-vähem OK, kuid võistlus oli siis juba läbi.

Tulemused

reede, 1. juuni 2012

Kompott

Igasugust.

Üks laps lõpetas eile Keila muusikakooli. Pildil koos klaveri- ja oreliõpetaja Pille Metssoniga, kes tänaste lehtede järgi tunnistati aasta kirikumuusikuks.





Maa-ameti reljeefikaardi pressiuudises mainiti ära ka orienteerujad. Homme Rutu mägedesse EMV-le. Uus ja põnev maastik, pikk stardirivi.




Ja muidugi laul, mille linkis Heiti hommikul Facebook-i (link Youtube'i):