Kevadpäikeses

Täna, suuskadel, lõuna ajal, 50min, kergelt. Rohkem poleks eriti jõudnud. Väiksemgi pingutus ajas iiveldama. Muidu on keha maratonist kenasti taastunud, vasak säärelihas pole enam valus, liigesed OK. Joosta veel ei tahaks, las kondid kosuvad.

Seepärast on suurepärane, et ilm on praegu selline nagu on, et saab suusatada ja veel millistel radadel!!!

Tuisus ja päikeses - 38. Otepää-Tartu jooksumaraton

Teel Tamme staadionilt Otepääle konutasin Tiit Tali auto tagaistmel ja jälgisin maanteed. Mida lähemale stardini jõudsime, seda selgemaks sai, et täna tuleb võtta asja rahulikult. Tee oli kohati üsna lumine, tuul oli tugev ja tuiskas, jooksmiseks ebameeldiva Võru maantee ääred aga lörtsised. Mõte rahustas, sest viimased 3-4 päeva oli keres väike haigusevimm, kurk oli ohtlikult kare ja hootised külmavärinadki polnud võõrad. Eesmärk joosta kevadine maraton ajaga 3:15 polnud starti minnes esmatähtis.

Tempovalikuks proovisin kasutada Marco maratonitempo kalkulaatorit, mis on üles ehitatud rahulikule algusele ja ühtlaselt tõusvale tempole ja pulsile (eesmärgiks panin 3:15 ja max pulsiks 179). Kuid kohe võib öelda, et mulle see meetod hästi ei sobi. Varakevadisel jooksul polnud organism võimeline kiiretel pööretel liikuma, mille põhjuseks võis olla ka ebapiisav taastumine või kerge haigusevimm, kuid suure tõenäosusega siiski organismi eripära ja treeningute metoodika. Alati olen jooksude teisel poolel olnud aeglasem ja hästi ei usu, et aeglasema alguse juures suudaksin maratonis hiljem tempot tõsta. Peale 35km läheb alati raskeks, nii ka sel korral.

Üsna varsti peale starti tekkis mõnus 10-liikmeline grupp. Kaks noort sportlast – Mairo Mustasaar ja Mart Andresson läksid omas tempos eest ära. Tuul oli vasakult küljelt ja kohati isegi vastu, ehkki ilmateate järgi oli lubatud läänetuult. Pulss oli kenasti 142-144 vahel, tempo oli paras. Kohati tundus, et tempo võiks natuke aeglasem olla, ehkki pulss oli jätkuvalt madal. Kusagil 6-7 km-l hakkasid tasakesi eest ära minema kolm meest - Tarmo Reitsnik, Sander Hannus ja Tiit Kibuspuu. Eelmisel aastal olid neist kaks kiiresti alustanud, kuid salakavalal 30-33km vahel kõndisid selg ees vastu.

10-st väiksest neegripoisist jäi lõpuks järele 5-6, kellest üks oli trennijooksu tegev Rait Pallo. Tugev tuisk tahtis mõnes kohas vasaku kõrva ja näonaha ära külmetada, müts tuli viltu pähe tõmmata ja näoteipgi oleks olnud vajalik. Kuid üksteise taga ja kõrval joostes ning kohti vahetades sai pundis mõnusalt kulgeda kuni järgmise päikeseni, siis järgmise tuisuni jne. Ilm oli tõesti vaheldusrikas, tuisus jahe, päikese käes mõnus. Esimesed 13km töötas pidevalt ka raadio, Andres Laineste rääkis küll ühe, küll teisega, kuulas samal ajal raadiot ja ajas handsfree mobiiliga tööasju. Ise hoidsin energiat kokku, mine tea, milleks see võis veel vajalik olla.

Peale 10km, kui keskmine kiirus oli 4:30min/km, liikusime edasi neljakesi. Üks poiss jäi maha, Rait pööras Otepää poole tagasi, kaaslasteks olid Erkki Etverk (Tartu suusamaratonis 257., aeg 3:30), Andres Laineste (Tartu suusamaratonis 125., aeg 3:16) ja Raivo Alla. Viimasele oli see esimene maraton elus ning väikese treenituse juures võis selles grupis jooksmine eeldada rasket lõppu. Nii ka tuli.

Poolel distantsil oli aeg 1:37.15 (eelmisel aastal 1:35.47). Pangodi mäe lagedate põldude vahel oli tuul enamasti tagant. Pikk 100m-ne laskumine Tatra orgu läks üsna märkamatult. Poolel maal ühines meiega support-mees Andres Hiiemäe, poeg Madis varustas siitpeale joogi jm vajalikuga autost.

Tõus Tatra orust üles ja sealt edasi oli esialgu valutu. Pulss tõusis kohati isegi 156ni, tunne oli mõnus. Raivo hakkas maha jääma, järgi jäi meid 3 + support-Andres. Ja siis, kusagil 33km-l, hakkas jalalihastes tekkima krambieelne seis, vaatamata sellele, et olin hommikul võtnud 4+2 Anticramp kapslit ning Pangodi mäel joonud ühe vedela Mg. Nüüd ootasin 36km-l poissi, et juua veel üks vedel Mg, kuid enne seda hakkasidki säärelihased kergelt tõmblema. Võtsin tempo natuke alla, Etverk ja Laineste hakkasid eemalduma. Viimane veel ergutas kaasa tulema, kuid krambieelne seisund nõudis oma. Väike tempolangus ja Mg hoidsid eelmise aasta krambijama ära, kuid see ei tähendanud sugugi veel, et lõpus oleks hea joosta olnud. Vastupidi, peale 35km läks üsna raskeks, karkass vajus paigast ära, puusad läksid taha, samm käis üle kanna, sest sääre alaosa hakkas valu tegema. Pulss oli 134(!). Ühesõnaga, liikusin nagu 70-aastane vanaeit, kuid siiski liikusin.

Kõige raskem lõik oli 1km enne raudteesilda (37,3-38,5km), sest siis oli rada otse vastu tuult, keres oli tõsine väsimusvalu ning pealekauba pidi ka tõusu võtma. Andres oli seal ees tuulevarjuks ja selle eest olen talle väga tänulik. Peale silda keeras ta tagasi ja aitas tuulevarjuna ka Raivot. Kuid kell 3.30 oli sellel lõigul olnud väga vinge lumetorm, Tõnu Hendriksoni arvates kõige tõsisem sel päeval. Mina olin õnneks siis juba saunalaval. Superjooksu teinud Monika Irves, kes parandas eelmise aasta aega ca 40min ja jooksis ajaga 3:26, pidi samuti tuult trotsides üksi selle kannatuste lõigu läbi tegema.

Lõpu eel tekkis väike sportlik väljakutse, lõpetada ajaga alla 3:20. Viimased paarsada meetrit saigi tempoga antud, peale finišit olin läbi kui läti raha. Täiesti tühi ja parajalt külmunud ka. Saunalaval sain küll tasakesi sooja sisse, kuid elamise mõnu taastus alles 4 tunnil. Oli raske maraton ja kui keegi küsiks, et kas oli seda vaja teha, vastaksin, et kindlasti mitte. Küsimusele, kas teeksid veelkord, tuleks vastus, et tõenäoliselt küll.

Maraton oli Tartu-Otepää maratonide seas haruldane selle poolest, et esmakordselt lõpetasid kõik startinud võistlejad. Ja hoolimata sellest, et ilm oli kohati üsna kuri ning jalgealunegi mitte alati kõige meeldivam. Seekord toimis ka jootmine hästi, mistõttu ei saa Tiidule korralduse poole pealt küll midagi ette heita. Otepää-Tartu maraton on kammerlik masoüritus ja siin orkestrihelisid ning värvilisi reklaamplakateid oodata ei maksa.

Aeg: 3:19.27 (eelmisel aastal 3:23.00); koht: 7., M50 klassis 1.

Tulemused

Pildid: Madis ja Hillar Irves PILDILINK

Teiste muljeid: Contra; Alternatiivsed jooksjad

Keila o-öö 2011

Täna õhtul siis järjekordne Keila Noortekeskuse korraldatud orienteerumisüritus "Keila o-öö" Keila metsas.

Algus kell 19.00 ja kontrollaeg 3 tundi. Kohal oli 32 võistkonda üle 160 (!) inimesega, enamuses noored. Lund oli palju, lumekoorik kandis-ei kandnud. Seega olid rasked tingimused.

Esikolmik võttis kõik punktid aegadega 2.10, 2:12 ja 2:17. Seekord võitis jälle HP-Sport Team, kelle hulgas tuntud rogainija väike Helis.

Tegin mõned PILDID

ja väikese videoklipi (YouTube'ist otse vaadates on pilt suurem):

Hooaeg 2011

Tuleb jälle üks tavaline hooaeg, põhitähelepanuga kodumaisele orienteerumisele.

Märtsis siis maratonijooks. Kolmapäevasest 21km tempoga jooksust pole veel siiani hästi taastunud, süda ei taha pingutust, tõrgub. Loodetavasti saan nädalaga kerguse kätte. Kuid peale maratoni läheb kindlasti 2 nädalat taastumiseks ja esimene kaardiga jooks Peko Kevadel peaks juba normaalkiirusel olema. Karjalaskejooks jääb vist seekord ära, ei usu ka, et lumi ära sulab. Praegu ennustatakse järgmiseks nädalavahetuseks ehk maratoniks miinuskraade :(

Aprillis tahaks Kaiu mõhnastikel joosta. See oleks hea treening Ilves-3 Selgise maastiku jaoks. Ükskord peab Ilves-3 õnnestuma, eelmise aasta ideaalilähedane viimase päeva jooks, kahjuks ühe puuduva KP-ga, närib natuke siiani :)

Enne Ilves-3 tuleb Jüriööjooks Keilas. Eelmisel aastal olime tublid, seda peame nüüd tõestama korraldajatena. Eks näis.

Maikuu on klassikaline: Ilves-3, Tartu Jooksumaraton 23km ja EMV lühirada.

Juuni algus on o-kalendris kuidagi hõre? Nädalavahetused vist broneeritud Xdreamile ja XT-le. Jukolal oleme seekord oma klubi võistkonnaga.

Juuli alguses jääb Kõva mehe jooks ilmselt ära. Märtsis selleks registreerima ei hakka, hiljem tuleb 6-7km eest välja käia ligi 400 eeki. Seda on palju. Ju siis korraldajad arvavad, et üritus on end sisse töötanud ja saab osalustasu tõsta.

Üks põhivõistlusi on juulis rogaini EM. Nädal enne seda tahab Orion ka rogaini teha, Ilvesteate ajal. Viimane sobiks EMi ettevalmistuseks, teatevõistlus vajab aga teatavasti teatevõistkonda.

Võimalik, et plaanidesse tuleb veel 11.septembril Tallinna maraton. Seekord pole ühtegi o-võistlust samal ajal !? EMV pikk rada on nädal hiljem Kõpu poolsaarel Hiiumaal. Kindlasti hea maastik.

Huvitaval kombel on ka rajameistritööd tavalisest rohkem: Jüriööjooks, Keila Jõepargi sprint ja TONi neljapäevak. Kõik Keilas. Kuid kogu see plaan ei tähenda kindlasti seda, et sinna sisse midagi muud ei mahuks või midagi planeeritust ära ei jääks.

Lumekoorikuaeg

Seda imelist lumekooriku suusaaega on juba pikalt olnud. Ja päikest ka.

Kahjuks jõudsin sõitma alles täna, tunnikese lõuna ajal Keila jõe luhal. Libisemine oli metsik, lumepind täiesti sile. Sõidaks pikalt, eriti pärituult. Kahjuks lubatakse homme lund. Või õnneks, sest joosta on ka vaja. Üleeile jooksin 21km maratoni võistlustempos ajaga 1:34. Polnud paha. Pikemaid otsi vist enam ei tee, mõned kiiremad aga küll. Interneti maratonitarkused viimasele nädalavahetusele pikki otsi ette ei näe. Huvitav. Omal ajal tehti teiper ikka nädal enne võistlust. 20km, 20km, 16km - söögiks valk ja rasv. Pärast tasakesi süsivesikuid kuni stardini. Olen ise ka seda kunagi ammu proovinud, süsivesikutega pingutasin natuke üle. Lauri Sild oli katsetanud enne Haanja suusamaratoni.

Kurosawa unenäod

Jaapani sündmustega seoses meenus film "Unenäod ehk Akira Kurosawa unenäod".

Lühifilmides oli nii ilu, valu, karmi olelusvõitlust kui tõelist õudust. See viimane oli seotud vulkaanipurske või tuumakatastroofiga...

Jääks selline asi ainult filmi.

Panin asfalti

Pealkiri kõlab nagu teetöölise porno, kuid maratonijooksja treening ongi üks teetöölise porno. Nagu Tipp ja Täpp laulsid: "Täna paneme asfalti, homme paneme asfalti, asfalti paneme ülehomme...".

Üleeile panin asfaldil tempoga 21km, eile kerge suusk ja täna siis revolutsiooniline 31km. Polegi nii pikalt ammu trennijooksu teinud, vähemalt 26 aastat. Jooksmine looduses on hoopis midagi muud kui asfaldil. Metsas vaatad jänest (mõni vaatab linde), seisatad, muudad tempot. Kuid asfaldil tuleb panna ja panna, seal on kõndimine kohatu. Mõni ütleb, et nüri. Võib-olla, kuid head on selles ka.

Kõigepealt saad mõelda omi mõtteid, sest ei pea kogu aeg vaatama, kuhu jalga panna, kuhu keerata jne. Kui on huvitavaid mõtteid, läheb aeg kiiresti. Kui pea on täitsa tühi, nö mediteerid, läheb aeg samuti kiiresti. Kui ükskord hakkab raske, lähevad mõtted jooksule ja pretensioonikale kehale. See teeb jooksu veelgi raskemaks. Tegelikult on aju pretensioonikas ja selleks ongi nüri trenn vajalik.

Jooksin 31km ajaga 2:33, mis on alla 5min/km. Natuke raskem tunne tekkis kusagil peale 20km, kuid esmakordselt oli jook kaasas ja see turgutas. Viimased 4-5km olid üllatavalt kerged, mis tõestas, et maratonijooks on kinni eelkõige peas.

Kuid mina pole maratonijooksja, lihtsalt eesmärgiks on läbida kahe nädala pärast Otepää-Tartu maraton, seda võimalikult valutult, st hea valuga. Halb valu on krambivalu, vigastusevalu ja see vastik, seestpoolt näriv tuim valu 5km enne lõppu. Viimase vähendamiseks ei aita valuvaigistid, seda tuleb vähemaks treenida. Tundetumaks treenida. Legendaarne Frank Shorter on öelnud, et maratonis sureb igaüks. Lisaksin, et maratonis sureb mitu korda. Peale suremist läheb kergemaks, kuni tuleb uus suremine. Kui ära ei sure ja alla ei anna, oled lõpus õnnelik. Ja ei midagi enamat.

Kuid maratonini peab veel jõudma ja mitte haigeks jääma. Kõige vigastusohtlikum on kevadisel asfaldil kõik, mis jääb sääre tagumisse alumisse ossa. Mis iganes, vastavalt igaühe eripärale. Pikal jooksul tuleb valu ilmnedes aeg-ajalt pöia mahapanemist muuta. Kõige ohutum on minu arust joosta üle kanna, mis on kõige aeglasem. Tossu välisservalt üle talla kerides saab natuke kiiremini, kuid säärelihas on suurema pinge all. Puhanud lihas kestab kaua, kuid mitte maratoni.

Mida siis veel 2 nädalaga teha. Kõigepealt tempokamat jooksu ja võib-olla ka mõned pikad intervallid. Ettevaatlikult, maratoni tempos. Järgmisel nädalavahetusel kindlasti üks pikk ots (25km?). Kuid oluline on ka vigastuste vältimine, milleks sobib hästi suusatamine. Ning kehakaalust tahaks ca 1kg alla saada. Noorem tütar armastab saiatooteid küpsetada ja see tuleb tal hästi välja. Kuid nüüd on seda tegevust takistamas sportlasest paha isa.

Eile panin Facebooki assortii vanade matkade slaididest (seda näeb ka FB kontot omamata). Eks tookordki oli raskeid hetki, kuid täna meenub ainult ilu ja rõõm tehtust. Ja tänulikkus, et kõik ikka hästi läks.

Eelmise postituse muusikalugu sobis väga hästi tänasel jooksul. Nüüd tempo kiiremaks, lugu ka kiiremaks.

Vaikselt

Sattus ette vana lugu ühest vanast, vägagi tuntud Vene filmist.

Meeldib seltskond, kes seda laulab, ja kuidas laulab. Iga mees on omaette nähtus, kokkulaul aga pretensioonitu, pehme ja mõnus.

Panen (enda jaoks) veel lingi "Za tumanom". Hea vahel võtta. Romantika :)

GEP ja naistepäev

GEP ehk Горячие Эстонские Парни
FB sõber Argo Ader soovis naistele kõike kaunist:








See meeldis paljudele inimestele (loe: naisterahvastele). Kuid päev on veel noor ja 105 pole mingi näitaja.

Muusikalugu. Küsimus

Üle pika aja üks lugu blogisse, poiss avastas hiljuti huvitava brasiillase. Portugali keelt aitas tõlkida Google.

KÜSIMUS: Allolev lugu on kahtlaselt sarnane ühe eesti looga. Millisega?

Luuletus

Nädal läind nii, et pole arugi saand. Blogi tühi. Mõni kirjutis tuleb "Orienteerujasse", Mustla-Nõmme koosolekul käidud, Mairolti ühingu konverentsil kõne peetud, valik tehtud.

Valimised ei lähe ka lastest mööda, 12-aastane tütar viskas oma blogisse järgmise luuletuse:

Reformid ei luba meile maad ega taevast
Keskid ,,aitab naljast'' hüüavad laevast
Nende see ,,Aitab'' kõiki venelasi paitab
IRL-i ,,Sinu kindel võit'' eestlasi aitab

Kui tahad olla valitu
Siis kaltsukast osta palitu
Mitte ära kanna Dolce & Gabanat
Aga päris pole vaja süüa ka mädanenud bananat

Kõrgharidus ei saa olla tasuta
sest seda saab lubada vaid masuta
Muidu ei saa ülikooli liialt paljud
Ning protesteerimised liiga valjud

Ma tahan, et see ükskord juba läbi saaks
ja Eesti saaks reklaamivabaks maaks
ning Leino Mägi ei tervitaks mind postkastist
Ja poliitikud oleksid ausad ning loobuksid oma valelikust
maskist

Tahaks ükskord näha, kuidas Ansip ja Savisaar
Tulevad koos ja nende juures Laar
Joovad õlut ja vaatavad jalgpalli
Ja kõigil on kaelas Eesti lipuvärvidega sallid
.