Ränk rajavalikute tavarada Oores. Eesti MV

Aheru järve taga paiknevast Oore kaardist olin varem korra läbi jooksnud ja seda 2008. aastal toimunud rogaini MMi ajal. Pikem lugu on SIIN.
(Foto: Andy Karjus)

Tänane Team Aaraini poolt korraldatud EMV keskus paiknes WP7 juures ja tavaraja KP5 oli ligilähedaselt seal, kus rogaini KP90.

See oli minu, Mati Preitofi ja Marje Viirmanni kõige edukam rogain, sest tulime veteranide maailmameistriteks. Läbisime siis raskel maastikul 24h jooksul 123 km ja 339 võistkonna hulgas olime 15. kohal. Vaid üks punkt jäi puudu absoluutklassi medalist. Kahjuks juhtus seda hiljem veel mitu korda. Ikka see neljas, ehkki oma vanuseklassis olime edukad.

Karula rogaini kogu kaart meie läbitud rajaga.

Tavarada

Olen lõpuks jooksma saanud ja natuke vormi parandanud. Tavarada oli selle aasta ainuke eestikate võistlus, kus sain osaleda. 

Kõik paremad olid kohal, välja arvatud Mart Külvik. See lisas medalilootust. Kokku 19 meest.

Etteruttavalt olgu öeldud, et maastik oli ränk - suurte tõusude, mahalangenud puude ja risuga. Reljeefijooned olid 5 m intervalliga. Kohe alguses nägin rajal Gea't, kes ütles, et talle kahest punktist piisab. Natuke hiljem jalutas vastu Ingrid, kilekott näpu otsas, kus sees kukeseened. Kurtis liiga suurte tõusude üle ja otsustas hoida jõudu järgmise päeva teateks. Kui lõpuosas möödusin raiesmikul ukerdavast Mati Poomist (M80), siis küsimusele, et kuidas rada meeldib, vastas Mati nii: "Kõik sellel rajal veedetud minutid pühendan rajameistrile". Aeg oli tal ligi 2 tundi, raja pikkus 3,4 km.

Võistlus

Algus läks kehvasti. Esimesel etapil K-punktist ei lugenud hästi reljeefijooni välja ja otsustasin minna üle kõrge künka. Tundus vale otsusena, mistõttu oli liikumine ebalev ja aeglane. Tiit Tali läks samuti nii ja võitis mind 22 sekundiga. Ringiga orust läinud Mati ja Kaljo Julge olid siiski Tiidust aeglasemad.

Jama juhtus teise punktiga. Etapi läbisin suurepäraselt eliidi heas lohas ja jõudsin kenasi soovitud oru idapoolsele kaldale. Punkt pidi olema all oru nurgas. Ehkki seal oli hea nähtavus ja seda ka pikalt üles, siiski punkti ei näinud. Kas tõesti olin lõunapoolsesse lohku sattunud?

Edasi-tagasi jooks korraliku tõusuga võttis ca 2,5 minutit. Punkt oli ikkagi selle oru nurgas, kuid vähemalt 5 m kõrgemal ja rohelises. Kes lähenes punktile vasakult, viga ei teinud. 

Etapp 2-3 läks kehvasti. Ringijooks teele oli üsna risune ja aeglane, kuid suurem ajakaotus tuli teevalikuga KP3 juures. Otsustasin abi saada väikestest metsaveoteedest, mis viisid rohelise viirutusega padrikust läbi ja seejärel liikuda punkti juba põhja poolt. Kuid jäin seal tuulemurdu kinni ja kaotasin sellel etapil Matile 2,5 minutit (!). Kaardil on sinine joon Mati teekond.

Liiga vara võtsin kõrgust etapil 3-4, parimad eliidimehed jooksid kõik pikemalt tee peal, nagu Mati.

Etapil 4-5 oli korralik tuulemurd. Kukkusin kõrgelt, kuid veel õnnelikult. Paar sinikat sain.

Ja siis ühtäkki oli 6 minutit hiljem startinud Mati mul järel. Ohhoo, ta teeb nüüd küll kõva võistlust, käis läbi pea.

Mati sai minu kinnipüüdmisest veel kõvasti indu juurde ja vajutas järgnevad etapid ikka korraliku tempoga.  (Foto: Reigo Teervalt, SIIT)

KP8 juures oli natuke keerulisem teevaliku ülesanne. Kõige viimase võimalusena nägin vasakpoolset otsemat varianti. Mati ütles, et peab vist minema paremale teele, kuid minult tuli konkreetne vastus: "Vasakult, Mati, vasakult!". Sest ta oli tegemas elu jooksu.

Ja siis juhtus kummaline lugu. Mati oli end täiesti tühjaks, lausa auti jooksnud ja jäi kohe kalendriga maha. Nagu varasemalt temaga, oli jälle põhjust muretsemiseks - kas juhtus midagi.

Siiski jätkasin tasasel lõpuosal tempokalt ja selle lühikese maa peal võtsin Matilt tagasi 5 minutit ja 10 sekundit. KP9-s oli Mati veel liider Tiit Tali ees 1,5 minutiga. 

Lõpus oli Mati pronksil, mina 4. Võitis Tiit, Kaljo oli hõbedal. Vahed olid üllatavalt väikesed. Kõigil oli raske ja teevalikutes tehti erinevaid vigu. Kahju sellest KP2-st, tulemus võinuks olla natuke teine.

Pildil Tiidu ja Marjega peale jooksu (Reigo foto).

Tulemused

Äge võistlus oli, sh tänane teade, kus jooksin koos Mati ja Taivo Taliga nooremate meeste (M55-60) klassis. 

Tänud Aarain Team-ile, kes teeb toredaid asju. 

Teate tulemused

Koprakarikas nõrgemas konkurentsis

Meie M65 klassi tugevamad orienteerujad (Külvik, Tali, Kaljur, Julge) valisid sel nädalavahetusel jooksmiseks teisi kohti - kes Lätis, kes Jõulumäel.

Lühirada

Panin 38. Koprakarika esimest päeva analüüsima ChatGPT ja seda võrreldes M60 parematega ning meie klassis Mati Preitofiga.
Vigu justkui ei teinud, kuid teevalikutega läks paaril korral vähe viltu (etapid 4-5 ja 6-7). Olin ettevaatlik  kohati soo ja rohelise värvi osas. 

ChatGPT:

Lõpptulemus

1. Taivo Tali – 26:57
2. Tõnu Ilves – 27:19 (+0:22)
3. Antti Roose – 27:24 (+0:27)
   
4. Eduard Pukkonen – 28:13 (+1:16) M65
5. Mati Preitof – 30:21 (+3:24) M65

Eduard Pukkoneni jooks:

• Parimad etapid olid 3. etapp (jagatud kiireim aeg 2:10) ja 6. etapp (kiireim aeg 2:26).
• Väga hea oli ka 9. etapp: ainult 2 sekundit Anttile.
• Suurim kaotus tekkis 7. etapil: 1:41.
• Märgatav kaotus tuli ka 5. etapil (+0:58) ja 4. etapil (+0:38).
• Võrreldes võitja Taivoga võitis Eduard 6. etapil 32 sekundit, kuid kaotas 7. etapil 1:41. Just 7. etapp määras suuresti nende lõpptulemuse vahe.

Tulemused

Tavarada

Läksin esimesena rajale. Kõige hullem lõik oli K-punktist suurele teele, ca 40 m. Kraavid, nõgesed üle pea jne. Mõned hiljem startinud jooksid tagasi starti ja sealt ringiga tee peale. Õige mõte, aga uskumatu lahendus. Nagu ka see, et 8-ndasse punkti oli kõige mõistlikum jälle läbi stardi joosta.

Ainsa vea (2,5 min) tegin 4. KP-ga, kui jooksin suunaga lähedalt mööda. Edasi olin suunajooksudel eriti hoolikas. 

Eriti huvitav etapp oli 11-12, kus Tõnu Ilves jooksis M60 klassis kaardist välja ringi ja tegi otseminejatele kalendriga ära. Mulle ligi 5 minutiga!
Vaheajad

Mati lugu 

Ja eriti huvitavaks läks etapp 11-12 Mati Preitofi jaoks, kes jooksis kuni 11. KP-ni väga hästi. Veel 8. KP-s juhtis minu ees 47 sekundiga, kuid siis hakkas pikal etapil kaart lagunema. Nagu mõni teinegi kogenud orienteeruja, võttis ta stardis kaardi kilekotist välja, et paremini seda lugeda. Ehkki stardis paistis päike ja oli palav, siis öö otsa oli sadanud vihma ja metsa väga märg. Kaart oli aga trükitud tavalisele paberile.

Etapil 11-12 jäi talle peale mudakraavi kukkumist Aalupi järve lõunaosas kätte üsna väike tükike kaarti, kus peal viimased finiši lähedal asuvad punktid 12, 13 ja 14. Puudus aga vahepealne osa, mistõttu pidi KP12-sse minema PT ehk persetunde abil. 

Seekord vedas PT natuke alt, sest ta jõudis läbida edasi-tagasi joostes pikki kilomeetreid, vahepeal küll abi küsides, kuid ikka ära eksides. 

Olin keskuses päris mures, kui Mati polnud peale mind poole tunni jooksul finišisse ilmunud. Ta ei saanud ju ometi nii suurt viga teha.

Lõpuks siiski tuli.Kui Tõnu Ilves oli läbinud etapi 11-12 9:20-ga, siis Matil kulus selleks 60:01!

Tulemused

Tugevate konkurentide puudumisel võitsin M65 klassi ja seda 20-minutilise eduga järgmise ees. Auhinnaks lillepott, meepurk ja vorstipulgad.

Rada oli huvitav ja üsna inimlik kesksuvise lopsaka rohelise maastiku kohta. Korraldus samuti tore.

Koondtulemused

PS. Panen siia kommentaarides väljatoodud Priit Truusalu seikluse  samal rajal. Ta jooksis 7. KP-st vastassuunas ja üritas mingil hetkel ringiga läbi soode 8. KP-sse jõuda. Läbimatu lage tuli vastu...

Rattaorienteerumise eestikad Värskas

Alles see oli, kui aastal 2018 toimusid rattaorienteerumise Eesti meistrivõistlused Värskas. Esimese päeva kahel alal võistlesin, sprindis sain vist ka medali. Samal ajal olid geoloogide suvepäevad Kirikumäel, mistõttu jäi tookord blogipostitus tegemata ja arhiiv selle võistluse osas tühjaks. 

Kahjuks toimus seekord samal nädalavahetusel seiklusspordi võistlus Expedition Estonia ja nii mõnedki potentsiaalsed osalejad eelistasid pigem ööpäevast superüritust. 

Pildil on KP 57E Soosaare rabas (droonifoto peakorraldajalt Silver Eensaarelt).

Expedition on mega ettevalmistuse ja korraldusega võistlus, kus ainuüksi raja väljamõtlemine, planeerimine ja läbikäimine on ebanormaalse mahuga. Osalejad on kõik masohhistlike eripäradega ja neile võib ette anda kõikvõimalikke õudusi nii soos kui vees, nii päeval kui öösel. 

Ratta-o rajameister Indrek Mahla oleks ilmselt Expeditionil osalenud, kui poleks vaja olnud teha eestikatele kolme rattaetappi ja loomulikult ka kaarte nende alla. Väga suur ja vastutusrikas ülesanne, millega ta sai väga hästi hakkama. Eriti hea oli tavarada, kuid sellest kõigest järgemööda.

Ise ma pole sellel aastal veel rattaorienteerumist teinud, mistõttu käisin päev enne Võrumaa päevaku kaardiga Antslas soojendust tegemas. Oli päris keeruline,  suuremate suunamuutuste järel kadus sageli kontakt kaardiga. 

Värskas oli lihtsam, infot kaardil vähem ja rajad loogilised. Ütleks, et lühi- ja sprindirajad polnud keerulised, kuid kõik rajad kaardil ei andnud end kohe kätte. Sealt tuli apsakaid ja mitte ainult minul.

Lühirada

Arvasin, et esimese suure vea tegin etapil 3-4 otse üle soise ala minnes. Seal muidugi sõita ei saanud, kuid kaotus võis tulla ehk vaid pool minutit.

Suur jama tekkis peale KP 9, kui 2 minutit hiljem startinud Tõnu Tänav oli mind kätte saanud ja 2 min enne mind startinud Tenno Alamaa sattus samuti punti. Läks tirimiseks, kuid mul oli vaja kaarti keerata, sest pimesi teistele järele kihutada oli ohtlik. Olin selle suure 1: 7500 kaardilehe kuidagi nii halvasti kinnitanud, et pidin pööramiseks seisma jääma. Teised kadusid eest. Ka Tenno oli natuke varem peale kaardi pööramist suure vea teinud ja seetõttu tublisti aega kaotanud.

Kui kaardi ette sain olid teised kadunud ja minul arusaam asukohast hägustunud. Sõitsin edasi, siis tagasi, seejärel pöörasin, siis veel ja lõpptulemuseks oli "missä ollaan?". Lühirajal tähendas see 6 minutiline viga fiaskot, kuid ega ma medalite järele tulnudki. M60 ja M65 klassid olid ühendatud ja konkurents päris tugev. Rattavorm polnud ka suurem asi.

 Pulli ehk DSQ-sid tuli rajal kõvasti. Hulk seltsimehi lahendas etapi 11-12 mööda kruusateed, kuid unustas vahepeal võtta KP 12. Kokkuvõtteks sai Tõnu DSQ, samuti Veiko Pak ja Mart Külvik. Võitis Tenno, kes raja lõpuosa lahendas ilusti.

Tulemused

Hommikuse lühiraja ja õhtuse sprindi vahele jäi 5 tundi vaba aega. Lõunatasin Hirvemäel, sest enne kella (poolt) 4 hotelli ei saanud.  

Sprint

Jällegi üsna lihtne rada, kuid juhtus siingi. KP 4 asukohta vaatasin valesti, põhiliselt staadioni järgi panin paika.

Etapp 6-7 oli anekdoot. Aeg-ajalt juhtus, et ei näinud kaardil olevate radade algust, mistõttu tekkis tunne, et kas neid kohati üldse maastikul on. Mingi rajakese leidsin ja siis alustasin läbimurret otse läbi tiheda noorendiku. Lõppu ei paistnud, asi tegi juba nalja - ikkagi kiire rattasprint. Lõpuks keerasin paremale, sest kaua sa niimoodi rattaga võsa raiud. Üllatuseks sattusin peaaegu punkti.

KP 9-s oli vaja pöörata kaardil teine pool. Tenno jõudis mulle seal järele ja pani kõva hooga eest ära. Üllatusin, et ta ei pööranud teisest ristist paremale vaid kihutas edasi. Kohtasin teda jälle KP 13 juures, ta polnud veel 10-ndasse jõudnud.
Pildil maitsev finišilaud.

Tulemused

Tavarada

Jällegi suurepärane ilm, ehkki natuke palav hommikupoolik. 

Esimesse punkti plaanisin minna ringi, ei usaldanud neid mummulisi jooni. Kuid teisega panin õigest kohast mööda (ei näinud rada) ja tuli ajakadu. Teevalikuid oli etappide vahel mitmeid (2-3, 5-6, 7-8, 9-10, 10-11). Enamasti õnnestusid (võrreldes Marje Venelaisega, kellega olime sageli koos), kuid lõpus siiski ebaõnnestusin ka. 

Etapil 9-10 oleks pidanud kasutama kiiret kruusateed paremalt. Vasakult minnes ei leidnud KP 9 juures lagedal (aiamaal) minevat rada ja kaotasin seal palju aega. Vasakpoolsel variandil oli tee peal mitu suurt vett täis auku, millest pidi ratas käe kõrval mööda minema. 

Rumal lõige oli enne KP 11, kui otsustasin tee pealt jalgsi otse läbi metsa minna. Mets oli korraliku tõusuga ja üsna tihe. Jooksuorienteeruja eripära.

Tulemused

Võistluspildid on SIIT.

Tallinna MV lühirajal Audes eelmänguga Veteperes

Soojenduseks Vetepere TONi neljapäevak.

Läksin rajale esimeste hulgas, mis tähendas lõuani kasvavate nõgeste ja sõnajalgade läbimist ning nii mõnegi lageda ületamisel kõndimist. Rohi oli nii kõrge, et joosta peaaegu ei saanudki. Kui kasvõi üks inimene oli enne nõgeseid läbinud, oli palju mõnusam. Poolteist ööpäeva kihelesid ebameeldivalt nii käed kui jalad, nägu miskipärast mitte, ehkki ühel kuuest korrast kukkusin näoga otse nõgestesse.

Kuid maastik oli äge ja rada samuti. Korraldajatel polnud lihtne parkimisega hakkama saada, kuid autod olid suured ja rohi pehme. Sissejuhatus Tallinna lahtistele oli tehtud. Lubasin endale, et kui stardin seal nimekirja alguses, siis panen jalga topeltpüksid.

Tallinna MV lühirada

OK TON oli teinud Audesse uue kaardi, autoriteks Tiit Tatter ja Rein Unt. Tundus olema täitsa põnev lapike Keila lähedal. Stardinimekirjas (M65+M60) olin viimane, see oli positiivne.

Etterutates peab ütlema, et kõrget rohtu ja nõgeseid polnud, raiesmikel ei sattunud ka lohadele. See-eest oli omajagu parme ja kirjusid kärbseid, ka jooksu ajal.

Esimesse punkti läksin otse, tahtsin kaardistatud maastikust aru saada. Kaotust 1 minut, raiesmik oli väga aeglane. Samas hea, et suurt viga ei teinud, sest häid orientiire punkti läheduses polnud.

Lühirajale mittetüüpiline etapp oli 11-12, kus teevalikud puudusid. Raiesmikul eriti joosta ei saanud,  mis sobis vanainimese jaoks. Eelnevalt luidetel jooksmine võttis ikka korralikult läbi. Ilm oli päris soe. Sellel etapil kaotasin samuti ca 50 sekundit, ei sattunud loha peale.

Tulemus oli täitsa ok - esimene klubikaaslase Taivo Tali ees. Suuremaid vigu tehti 4. KP-ga.

Keibu muda ehk Eesti MV lühirada

Laupäevase lühiraja märksõnaks sai kindlasti muda. Kui esimesed jooksjad finišise saabusid, nägi päris meeleolukaid pilte. Üks rinnuni mudane veteran ütles, et oli mudas nii sügavalt ja lootusetult sees, et tahtis "Appi!" hüüda. Samas oli appikarje piisavalt piinlik, et seda mitte teha. Mulle meenus kohe "Pikasilla mudaloos" Heiti appihüüe, millele keegi ei reageerinud. Pikasillaga võrreldes oli Keibu väikese oja muda mikroskoopiline, samas piisavalt emotsioone pakkuv.

Lühiraja maastikuks oli valitud kõige reljeefivaesem piirkond. Natuke suuremad ja põnevamad luited kaardi kirdeosas oli rajameister Peeter Pihl jätnud järgmise päeva põhiklassi teatevõistluseks. Kahju, sest osalesin vaid laupäeval.

Rada polnud keeruline - hoia vaid suunda ja vajuta. Suunaga sai seekord enam-vähem hakkama, kuid nagu lõpuprotokollist selgus, kiirusega mitte nii väga. Kaotust võitjale Tiit Talile tuli lausa 3 minutit, st ligi minut kilomeetrile! 

Kuhu siis tunnid kadusid, ehkki finišis oli tunne täitsa ok?

Kõigepealt ebakindel jooks etapil 2-3, kui oli isegi mõte sihi peale minna. Ojast sain üle mahalangenud puu kaudu, kuid ilmselgelt alahindasin väikest soist ojalooget (sooti) natuke hiljem. Väike hüpe ja jalg oli poole reieni mudas. Seal tuli ehk 10-15 sek kaotust, kuid näiteks Mati (kaardil punane joon) võimles mudas ligi minuti. 

Kusagil 50 sek läks kaduma KP5-ga, no ei saanud kohe pihta.

Rumal teevalik etapil 6-7, kaotust ca 10-15 sek.

Etapil 10-11 ei julgenud otse üle soo minna, lisakaarega kaotasin Tiidule (sinine joon) ca 25 sek.

Üks pilt ka mudasest orienteerujast (võtsin Pia Avaste FB-st, pildistas Marge Sargma).

Tulemused

Paar pilti korraldajatelt veel.

Marje on hädas orienteerumisega? Ei, ta võttis lihtsalt vale kaardi.

Nõnda olin ka mina mudas

Ilus puhas nägu

Paari klõpsuga tee kaart ja lae kõik vajalikud kaardiandmed selle ala kohta alla. Est-Omap

Kunagine kolleeg Maa-ametist Ants Vain, PhD, kaitses nüüd hoopis bakalaureusetööd, mille sisuks oli väikese rakenduse Est-Omap koostamine, abimeheks orienteerujale. Töö juhendaja oli Andres Käver.

Kõik on väga lihtne:

- vali sobiv ala (mitte üle 50 km2, soovitavalt kuni 10 km2)

- vali, kas vajad ka madallennu laserandmeid (LIDAR) + ortofotosid

- pane oma tööle nimi

- käivita programm

- lae andmed alla 

Töötlemine läheb kiiresti, kuid allalaadimine võtab natuke aega, kui ala on väga suur.

Tulemuseks on palju kaarte, sh lihtne o-kaart, kus peal ka olulised topokihid ETAKist. Kaardiandmeid töötleb Karttapullautin tarkvara (Jarkko Ryyppö). Kaardid on geotif-id, st geokoordineeritud ja neid saab otse alla võtta OCADi jm.

Ja mis kõige toredam,  kõik seda ala katvad kõige värskemad LIDARi (.laz) ja ETAKi (.gpkg/geopackage) andmed ning ortofotod on samuti olemas. Ei pea neid ühekaupa taga ajama Maa-ameti geoportaalist.

Ärge nüüd serverit umbe ajage. NB! Varsti võib tarkvara link vahetuda.

Põlva MV tavarada Hüüdres. Üks mees tuusas täiega

See üks mees oli Sixten Sild, kes võitis ülekaalukalt M60+M65 klassi. Eile oli ta veel tavaline pensionieelik, kuid täna juba Mart Külviku füüsisega äss. Tõsi, tema jooksutrajektoori vaadates poleks aluskaarti vaja olnudki, punktist punkti liikus sirgjooneliselt.

Meie Tiit Taliga soperdasime ka. Tema natuke, mina väga palju. Chati käest enam küsima ei hakka, see oli Copy->Paste eilsest. Veelgi hullem, lausa kaks viga, kokku ca 8 min.

Alguses oli Tiit natuke kiirem, lõpus mina. Kõige huvitavam oli pikk etapp 4-5. Mina otsustasin kasutada teid lõuna poolt, Tiit põhja poolt. Sixten ja Kaljo Julge läksid keskelt piki sihti.

Etapp 4-5:

Koht	Jooksja	Aeg
1	Sixten Sild	12:09
2	Eduard Pukkonen	13:34
3	Kaljo Julge	13:50
4	Maret Vaher	14:15
5	Taivo Tali	14:14
6	Anti Roose	14:18
7	Tiit Tali	14:23

Tulemused

Olen nädalavahetusega väga rahul. Jalg on ok ja tänane enesetunne samuti. Nii võib järgmisel laupäeval toimuvale Eesti MV lühirajale minna küll. Kõik selle aasta vead on vist ära tehtud.

Esikolmik (pilt korraldajate lehelt)

Põlva MV esimene päev. Mida arvas sellest ChatGPT

Ise tegin väikese kaardianalüüsi ja võrdlesin end Tiit Tali jooksuga. Ma polnud jooksnud vahepeal ca 40 päeva ja sellest 2 nädalat vaevlesin veel pideva palaviku ning suure köhaga. Polnud õrna aimugi, kas parem säär peab lõpuni vastu ja milline on jooksukiirus võrreldes Tiiduga.

Selgus, et olukord polnudki väga hull, ehkki kohati oli päris raske. Kuid mis kõige olulisem - jalg pidas kenasti vastu!

Selgus, et teede/radade kasutamine oli selles maastikus päris kasulik (etapp 1-2 minule ja etapp 6-7 Tiidule). 

Vaheajad

Kuid las nüüd räägib ChatGPT,  kellel lasin analüüsida tänase lühiraja tulemusi M60 ja M65 klassis kokku.

ChatGPT koostas graafiku, kuhu lisasin tema lühikommentaari. 

***

ChatGPT:

 M60 ja M65 koondvaates joonistub sellest protokollist välja mitu huvitavat mustrit.

1. Taivo Tali jooks oli kõige stabiilsem ja kontrollitum.
Taivo võitis M60 klassi ajaga 31:45 ning oli kogu koondseltskonnas praktiliselt algusest lõpuni temposetter. Tema graafik on väga ühtlase kaldega – suuri ajakadusid ega eksimisi ei paista. Selline kõver viitab pigem väga heale kaardilugemisele kui lihtsalt jooksukiirusele.

2. Tiit Tali oleks olnud M60 klassis samuti esikoha konkurentsis.
M65 võitja Tiit Tali finišeeris 32:41-ga, vaid umbes minuti aeglasemalt kui Taivo. Graafikul püsib ta kogu raja vältel esimese grupi lähedal. See näitab, et M65 esinumber jooksis tasemel, mis oleks olnud konkurentsivõimeline ka nooremas veteraniklassis.

3. Eduard Pukkoneni võistlus koosnes kahest täiesti erinevast osast.
Esimestesse kontrollidesse jõudis Eduard kõigist kiiremini:

• KP1: 3:26 (parim)
• KP2: 4:59 (parim)
• KP3: 8:24 (parim)

Seejärel tuli väga suur ajakadu lõigul 3.47 → 4.49, kus kumulatiivne aeg hüppas 8:24 pealt 15:53 peale. Etapiaeg oli seal 7:29, mis oli selgelt aeglasem kui esimestel konkurentidel. Graafikul on see kõige silmatorkavam murdepunkt. Pärast seda stabiliseerus tempo jälle üsna hästi ning raja teises pooles suuri kokkuvarisemisi ei olnud.

4. Raja keskosa otsustas enamiku kohtadest.
Graafikute põhjal tekkisid suurimad vahed kontrollide:

• 3.47 → 4.49
• 5.46 → 7.76
• 8.55 → 10.42

vahel. Seal hakkavad jooned üksteisest selgelt eemalduma. See viitab, et just neil lõikudel olid keerulisemad teevalikud või täpsemat kaardilugemist nõudvad punktid.

5. M60 ülemine ots oli väga tihe.
Taivo Tali, Tõnu Ilves ja Sixten Sild püsisid suure osa rajast üsna lähestikku. Kuigi lõpus oli vahe juba mõni minut, ei ole nende graafikutel näha ühte katastroofilist viga. Pigem kogunes vahe väikeste kaotuste summana.

6. Pear Post ja Tauno Kure näitavad klassikalist „aeglane kogunemine“ mustrit.
Nende kõverad ei sisalda ühte väga suurt eksimist, vaid vahe suureneb peaaegu igas punktivahes natuke. See viitab pigem jooksukiiruse või pidevalt väikeste navigeerimisvigade mõjule, mitte ühele suurele rajaveale.

7. Andrus Rämmannil oli tõenäoliselt üks väga suur viga raja esimeses pooles.
Tema kõver eemaldub teistest järsult juba varakult ning pärast seda liigub enam-vähem paralleelselt ülejäänutega. Tavaliselt tähendab see ühte suurt eksimist, mille järel ülejäänud rada kulgeb suhteliselt normaalselt.

Kui vaadata ainult koondgraafikut, siis kõige huvitavam lugu on tegelikult Eduard Pukkoneni jooks: raja alguse kiireim mees kogu M60+M65 seltskonnas, kuid üks suur eksimus muutis võistluse dünaamikat täielikult.