Mõtlesin, et milline sõna võiks seda erakordset ettevõtmist kõige paremini iseloomustada ja pähe lõi termin
eksklusiivne.
EKSS selgituses on vastetena toodud
valitud, ainukordne, ainulaadne ja
erandlik. Täpselt kõik need omadussõnad sobivad
Silveri ja Co ehk
ACE Adventure tiimi poolt korraldatavale öisele jääorienteerumisele, mis on lühendatult
Jää-öö-o.
Mitu aastat on vahele jäänud ja pole ka ime, sest sobivaid tingimusi, milleks on piisavalt tugev ja lumevaba jää, alati pole. Eile just mõtlesin, et kuhu küll uisutama minna, sest külm öö kasvatas veelgi jää paksust, mida erinevatel seisuveekogudel hinnati päev varem 3-6 cm-ks. Kolmapäevaks oli seega turvalist jääd juba lihtne leida. Samas lubas kolmapäeva hilisõhtuks ja ööks suurt lumetuisku, mis tähendas, et ajaken uisusoorituseks oli ülikitsas.
Ja siis tuli suurepärane teade - kolmapäeva õhtul kell 20 toimub
Lehtse kandis
Jää-öö-o vol. 5!!! Vähem kui päev oli aega otsustamiseks, ometi registreeris end veebis 74 (!) osalejat. Kõik vanad staažikad tegijad olid kohal (
Pekk, Aibast, Malsroos, hokimees
Albert jpt), samas ei puudunud ka noored orienteerumistipud nagu selle aasta Eesti parim mees- ja noororienteeruja
Jürgen Joonas ning
Ossi Priks.
Olen aru saanud, et
Kurgla vanad turbatiigid (Jää-öö-o vol. 2) käivad minuga elu lõpuni kaasas ja jääaugus ujumise teema tuleb ikka jutuks. Seekord kahjuks ühtegi vaba veega ala ette ei jäänud, ei soojendusel ega ka võistlemise ajal. Isegi jalad jäid kuivaks.
Stardist pandi muidugi kohe hooga minema ja kummaline küll, õiges suunas. Mul võttis ikka natuke aega, et aru saada, kus on start ja kus esimene punkt. See aga ei tähendanud, et kohe vajutama poleks hakanud.
Tasakesi tuli ka pilt ette ja tempokalt, kuid siiski mugavustsoonis liikudes jõudsin etapile 34-35, mis oli üks lõputu uiskudel kõndimine-sörkimine. Ei tahtnud neid ära võtta, sest jalgapanek on üsna tülikas. Samas ei tulnud selle peale, et jalga oleks võinud uisud panna enne jääle minekut pehmel samblapinnasel.
Ehkki pimedas ja vägevate lampide pimestavas valguses ei saanud aru, kes on kes, konkureerisin alguses Jürgen Joonasega, pärast Jüri Joonasega. Mingil hetkel kargas selja taha Arthur Raichmann ja spurtis järsult ette. Koos tegime seal vea, võtsime enne KP52 53-e.
Vaatasin varakult ette, et kui kusagil tuleb panna, siis on see etapp 53-54. Ja nii ka juhtus, Arthur jäi selja taha, paarist mehest sain veel mööda. Õnnestus finišis lähikonkurente edestada, millest oli muidugi hea meel. Jama oli aga see, et Si-pulk ei fikseerinud finišijaama (?). Ei teinud seda ka hilisemal läbikäimisel, ehkki tuluke vilkus mõlemal korral.
Rajameister võib kaardile panna igasugu infot - emotikone, P-tähe, mis tähendas punast vilkurit vms, kuid neid ei näinud. Nägin vaid KP numbreid ja neid ühendavaid lillasid jooni. No ortofotot loomulikult ka. Orienteerumisel olid abiks konkurendid ja nende lambid ning muidugi uisujäljed õhukesel lumekihil. Kõva mees, kes esimesed ja õiged jäljed tegi.
Tulemused (
Etapiajad)
Kokkuvõtlik lühiklipp (
SIIN)
Video "
Jäämurdja!" (korraldajatelt)
Pildid on Silver Eensaarelt
Jää-öö-o vol.1 (Maardu põhjakarjäär, olin haige) Siin VIDEO
Jää-öö-o vol.2 (Kurgla turbatiigid)
Jää-öö-o vol.3 (Raku järv)
Jää-öö-o vol.4 (Vaskjala ja Pirita jõgi)
Originaalkaart
