laupäev, 27. mai 2017

Uus orienteerumisplats - Piirsalu

TONi neljapäevak toimus Läänemaal, uuel Piirsalu kaardil. Tegemist on endise Vene sõjaväe raketibaasiga, mis on küll suures osas puhastatud, kuid endiselt leidub rohkelt okstraati.

Piirsaluga seostub endal eelkõige varasem geoloogitöö, kui seal viidi NLiidu põlevkivirahade eest läbi suuremahulist graptoliitargilliidi puurimist. Kohtla-Järve meeste (Ago Gaškov, Rammokas jt) välibaas (ratastel soojak) oli heinamaal ja selle ümber oli ladustatud tohutul hulgal puursüdamiku kaste.

Aastaid hiljem, juba Eesti iseseisvuse ajal, oli mõte ladustada puursüdamik raketibaasi angaaridesse. Tekkis ka korralik huvide konflikt, sest kohalikel ettevõtjatel oli soov hakata seal kasvatama šampinjone. Ei saanud asja kummastki ideest, neljapäeval, 20 aastat hiljem, olid angaarid tühjad.

Maastik oli mõnus. Rajal suuri vigu ei teinud ja kiirust hoidsin omaarust ka, kuid ikka kaotasin Jaanus Rehale üle 2 min (!?).

Tulemused

pühapäev, 21. mai 2017

Tõeline maiuspala Libahundilt - 5h rogain Aegnal

Libahundi tiim eesotsas Tiiu Mägi'ga korraldas enam kui 400 huvilisele üliägeda rogaini Aegna saarel. Tegemist oli maastikukaitsealaga, kuhu polnud lihtne saada luba suure ürituse korraldamiseks, ehkki saare loodus pole põhiosas tundlik metsajooksjate suhtes. Mitmed piirkonnad, kus ootasin ees räiget läbipääsmatut võsa, olid kenasti hooldatud ja risust puhastatud. Läbitavus oli reeglina hea ja väga hea, rannavallid ja rannikuluited mitmekesistasid tasast reljeefi.

Saar sai risti ja põiki mitu korda läbi joostud, kõikidest randadest on nüüd hea ülevaade olemas. Rajameister Mairolt Kakko ei pannud punktidele väärtusi nende raskusastme või kauguse tõttu, pigem suunas osalejaid kõikide ilusate ja põnevate kohtadega tutvuma. Ja kuna saar oli väike, siis tuli välja mõelda selliseid planeerimisülesandeid, kus ka tugevatele jooksjatele jätkunuks tööd 5 tunniks. See probleem lahendati samuti kenasti - liikuv KP, otsejooks neljasest punktist neljasesse andis 4 lisapunkti + rohked lisaülesanded.

(Kaardil on sinised ringid kohad, kus võtsime liikuvat KP-d - saime 13x2 punkti; punased jooned on neljaste KP-de otseühendused - sealt saime 10x4 lisapunkti).

Kindlasti oli suur julgustükk ka logistikaülesande lahendamine, sest rahvas tuli saarele viia 3 laevareisiga, mis vajas seetõttu kolme erinevat stardiaega ehk võistlust. Tundus, et kõik laabus väga kenasti, nüüd jääb oodata veel tulemusi, mille kokkulöömine on tavapärasest rogainist tunduvalt keerukam.

Oma esimesele reisile Aegna saarele läksime kolme tiimiga Arvo Raja kalapaadiga Leppneeme sadamast. Meresõit on alati elamus, sõltumata ilmast ja ujuvvahendist. Seekord oli ilm suurepärane - päikeseline, vaikne ja soe ning ka kapten mõnus "oma" mees.



Võistlusest

Olin tiimis vanade võitluskaaslaste Marje ja Matiga. Planeerimisülesanne tuli lahendada võistlusaja sees ja lahkusime stardist viimaste hulgas (ca 12:12).

Foto: Libahundi jälg
Siirdusime kõigepealt põhja, et sealt mingil hetkel ühineda liikuva punktiga (Heiki Savitch (pildil) alustas 13:00, liikus 5km/h ja tegi vahepeal 2-minutilisi seisakuid (punased ringid katkendlikul punasel joonel)). Kuna iga liikuva punkti vahele tuli võtta teine punkt, siis oli tempo kohati üsna korralik. Ise oleksin niimoodi jooksnud kuni lõpuni, kuid kuna selline tempo oli liialt kurnav Marjele, läksime peale KP103 oma jooksu jooksma ja suundusime saare kirdeossa.

Foto: Sulev Kuuse
Seal oli väga ilus ja mõnus liikuda, kuid hullult kahju oli, et seekord ei õnnestunud pildistada. Tegin alguses hulgaliselt pilte, kuni ühel hetkel märkasin fotoaparaadi ekraanil kirja "No memory card"...

Foto: Libahundi jälg
Etapil 105-85, peale 1m kõrguse kivitorni ehitamist, läksime uudishimust otse üle lahesopi. Vesi ulatus poole reieni ja oli värskendav.

Foto: Libahundi jälg
Orienteerumisvigu tegime järjest KP31 ja 83-ga, esimesele ei saanud kohe pihta ja teisest jooksime esialgu mööda (olin ise taga, kaugust ei mõõtnud). Sinna läks päris palju aega, kuid sellest polnud midagi, sest "Aegnal on aega" (nii oli kirjutatud sadamakioski luugile).

Mati, kes alguse kiirustamise juures tundis end hästi, väsis viimasel tunnil. Aitasin teda natuke kummiga ja saime edelaosa kallid punktid kenasti kätte. Ainult natuke kahju oli, et KP36 jäi lõpus võtmata, jõud sai enne otsa. Lisaks 36-le jäi võtmata veel KP27 saare lõunarannalt.

Jäin meie planeeringu ja teostusega rahule (minul oli 98(!) märget), kuid esialgsel punktisummade võrdlusel oli neid justkui vähevõitu. Eks varsti näeb, kas olulisem oli pikkus või miski muu (mehed pildil mõõdavad). Kella järgi läbisime 27,4 km.

Tulemused
Tulemused (mitteametlik tabel, kuhu on lisatud ka SI-märgete apsakad - väikese mahuga pulgad, mõni üksik ärajäänud märge...)

Pildid (Libahundi jälg)

Hiljem lisatud: Tulemus polnud üldse paha ja läbitud linnulennuline kilometraaž võrreldes teiste parematega samuti arvestatav (25,0 km). 5-7 punkti kaotust 2.-4. kohale oli sellel rogainil pisiasi, ainuüksi kivi ümbermõõdu lisaülesande KP-ga võis punktide vahe olla 10. Meie saime seal 0 punkti, Jooksupartner +8, Meta +2, Ad Astra 0.

Tagasiteel sõitsime Arvo ettepanekul ümber Aegna saare. Tema paati on võimalik ka merereisiks tellida. Aegna on nii mõnus koht oma suure liivarannaga, et patt oleks sinna suvel mitte minna.

Lisan ka Aegna turismikaardi.




reede, 19. mai 2017

Retrohõngulised Harjukad

Harju MV orienteerumises on üks omapärane võistlus, mis on tänapäeva ürituste korraldamise tihedas konkurentsis jätkuvalt elus püsinud, ehkki infot võistluse kohta aktiivselt ei levitata ja korraldus on tagasihoidlik. Varasematel aastatel ei avaldatud infot peaaegu üldse, ometi on ikka osalejaid olnud. Harjumaa Spordiliit on üritust toetanud, huvitav, kuidas maavalitsuste kaotamine sellele tulevikus mõjub.

Läksin ka kolmapäeval Harju valikule, sest Kodasoo maastik oli tore ja keha vajas jooksmiseks uut restarti. Tunne oli selline nagu polekski sellel aastal varem jooksnud - töntsakas ümar pallike, mille all kaks valutavat jalga. Paha-paha olek.

Stardis kirjutati nimed paberile, Maimu oli juba lõpptulemuste ülesriputamiseks nööri puude vahele tõmmanud.

Rada oli lahe ja ehkki liikumiskiirus oli väga madal, jooksin ikka paljudest punktidest mööda. Täiesti arusaamatu möödajooks oli alguses KP59-ga ja kuna asukohast ei saanud üldse aru, jätsin punkti võtmata. Mitmes kohas tuli veel ajakaotust ja 6. koht M55 klassis oli vääriline tulemus.
Tulemused

Neljapäeval tuli väsinud keha ja valutavad jalad jälle metsa ajada, sest kuidagi peab ju liikuma saama. Rahulik jooks ümber Soodajärve, maastik natuke sarnane Kodasoole. Suuremaid vigu ei teinud, kuid oma kehas olla oli ebamugav. Piitsutan end edasi, põnevusega ootan laupäeval Aegna saarel toimuvat Libahundi Jälge, kus saab olema päris keeruline rajaplaneerimise ülesanne.

Tulemused

esmaspäev, 15. mai 2017

Uusi lihaseid avastamas

Kui mängida aastas vaid ühe korra jalgpalli, siis on selge, et ilma kangete jalgade ja valutavate lihasteta ei pääse. Nagu ka aasta tagasi, ajas töökaaslane Anton VII korruselt pundi kokku ja registreeris meid Eesti Energia jalgpalliturniirile. Seekord oli kokku vaid 4 meeskonda, kellest kaks mängisid esikohale ja kaks kolmandale.

Meie esimene mäng oli Elektrilevi'ga, kellega osutus matš üllatavalt tasavägiseks ja mõlema poole jaoks võimalusterohkeks. Meil varumehi polnud (üks oli isegi puudu), kuid esimese kohtumise pidasime siiski kenasti vastu ja lõpetasime 1:1 viigiga. Tundsin end ootamatult hästi ja ehkki kaotasime Narva karjäärile ja Estonia kaevandusele korralikult, sai ka nendega julgelt mängida. Mis sest, et mõnede karjäärimeeste soojendusdresside seljal oli kiri "JK Sillamäe Kalev", kaotasid nad ometi kaevanduse meestele 1:2.

Pühapäeva kanget olemist leevendasin labida liigutamisega - 7 tundi maa kaevamist ja selle nädalavahetuse seiklussport oligi tehtud. Huvitav, ootamatu, samas rutiinne ja totaalselt kurnav - täpselt nagu Xdream. Üldkehaliseks ettevalmistuseks ja vaimu treenimiseks suurepärased harjutused.

Nüüd on vaja jälle jooksurütmi saada. Ootan laupäevast Libahundi rogaini Aegnal, sest, kummaline küll, sellele saarele polegi varem sattunud. Kahjuks jääb sellel aastal Libahundiga samal ajal toimuval Tallinn City Trail'il käimata.

Nädala huvitavamate sündmuste hulka jäi veel kahepäevane konverents maapõuepoliitikast ja




Kaido Külaotsa poolt toodud maleülesanne väga ammusest ajast. Valge alustab ja matistab 1 käiguga.


Ja muidugi kaasaelamine meie ACE Logistic Adventure Team'ile Hispaania ARWC etapil https://tracktherace.com/raid-gallaecia-2017/live, kus nad saavutasid 3.koha. 

pühapäev, 7. mai 2017

Nädalavahetuse menüü: EMV lühirada ja SEBi Tartu maraton (23 km)

Laupäev: EMV lühirada Mõndaveres

Seekord oli EMV sündmus, sest Eesti tippudele pakkusid konkurentsi o-maailma suurkujud - Thierry Gueorgiou ja Olav Lundanes. Mõlemad startisid väljaspool meistrivõistluste arvestust stardinimekirja eesotsas ja tegid keerulise läbitavusega metsas head sooritused. Kuid Timo Sild suutis viimase startijana siiski nende ajad üle joosta. Suuri järeldusi teha ei maksa, kuid Timo ja ka teised A-koondislased on praegu heas vormis.

Olin samuti oma klassi (M55) stardinimekirjas viimane, loosiga vedas. Enesetunne enne starti oli põhjusega vaikne ja sissepoole, naljast kaugel. See võimaldas rahulikult keskenduda oma sooritusele.

Algus läks kenasti, kuid tegin 5. punktiga minutilise vea. Õnneks sattusin enne lähedalasuvasse 6.punkti, millest sain suunaga minna 5.-sse. Kahjuks otse peale ei saanud ja esialgu läksin punkti otsima valelt poolt.

Kuid vaatamata sellele veale juhtisin 7.punktis kena vahega, sest põhikonkurendid (Tali, Kaljur, Külvik) olid olnud ebakindlad või teinud suuri vigu. Kiirus oli kogu aega kontrolli all, kuid samas hea, sest etapiajad olid kas 1.-sed või 2.-sed.

Etapil 7-8 tahtsin minna võimalikult otse ja kui jõudsin kõrge künka nõlvale, siis võtsin sealt suuna 8.-sse. Vasakul oli sügav org, kiirelt hindasin punktikohaks väiksema oru selle taga. Ja olin kadunud mees, sest seal punkti polnud. Kaardist ei saanud enam aru, sest see ei läinud maastikuga kokku. Aega läks kõvasti, paika sain 3.KP-s. Võistlus oli läbi.

Hiljem kaarti vaadates selgus, et loodes oli veel üks küngas ja kuna olin natuke vasakule kaldunud, võtsingi suuna valest kohast. Sügavad orud oleks võinud asukohas kahtlusi tekitada, kuid olin liiga enesekindel.

Kahju oli, sest maastik ja rada olid huvitavad, ujuva reljeefiosa olin kenasti läbinud. Kommentaator Arthur Raichmann sai lõpus öelda, et teises vaheajapunktis oli Pukkonen veel liider, kuid nüüd tegi ühe suure vea nagu tal ikka juhtub...

Tulemused


Pühapäev: SEB Tartu jooksumaraton (23 km)

Pilt: Arvo Müürsepp (samuti mägimatkaja)
Õhtul sain Anttiga Roosega Tartusse ja hommikul Indrek Aarnaga Elvasse. Ilm oli päikeseline ja parajalt soe-jahe, jooksmiseks väga sobiv. Valisin stardigrupi 1:45 ja 2:00 vahel, alustasime kunagise mägimatkakaaslase Kalle Kiiranen-iga kõrvuti. Ma pole talle kunagi jooksus kaotanud, kuid selle aasta tulemused ennustasid midagi muud.

Enda vormist polnud mingit ülevaadet ja pigem keskendusin taktikale, kus ärakukkumist ehk ebameeldivat kogemust lõpus ei tuleks.

Alguse asfaldiots läks kenasti, kuid peale 5. kilomeetrit võtsin natuke hoogu maha. Liikusin omas tempos, rahuliku hingamisega, paljud läksid mööda. Keha ei soovinud pingutada, pealegi oli kartus, et kiiremini joostes ei pea niimoodi lõpuni vastu. Otsustasin 10. km-ni rahulikult joosta.

Kuid ca 8. km-l tuli tagant tippides kleenuke veteransportlane Tea Pärnik ja tõmbas mind uuesti käima. Hoog läks nii heaks, et peale 10 km joogipunkti võtsin kerge hingeldamisega tempo üles ja Tea jäi maha. Varasemalt olen sellise hingamisega lõpuni jooksnud, kuid nüüd tuli mingil hetkel jälle sisemine pidur peale. Uuesti hakkasid jooksjad mööduma ja ka Tea sai mind kätte ning eemaldus tasapisi.

15,6 km peal öeldi kohaks 273. Olin natuke pettunud, et number nii suur oli, kuid olin samas kindel, et alla 300 suudan ikka joosta. Enesetunne oli "mugavustsoonis" liikudes täitsa ok.

Kuid tühjagi. Ühtlase kulgemisega möödus lõpus paras hulk jooksjaid, isegi natuke imestasin, sest otsest ärakukkumist polnud. Samas ei tahtnud ka kiiremini joosta - ju siis oli seisundile sobiv tempo olemas.

Aeg tuli 1:47.30, koht 303. See koht on uus verstapost minu "jooksjakarjääris", nii suurt numbrit pole varem olnud. Talvel oli seisund parem, loodetavasti saab veel suveks liikuma. Suuri eesmärke pole, kuid mõne poolmaratoni jaoks võiks valmistuda. Narva Energiajooks on 10.juunil, kuid sellel päeval on võib-olla ka Keila lahtised lauatennises. Järgmisel laupäeval osalen Eesti Energia jalgpalliturniiril, hoopis teisi lihasrühmi vajaval alal.

Tulemused (23 km)


laupäev, 6. mai 2017

Rogaini EM San Gimignanos

Rogaini EMist Itaalias on möödas ligi 2 nädalat. Kirjutamiseks pole vist vahet, kas teha seda kohe peale võistlust või pool aastat hiljem, saadud elamus ei unune. Esiteks, see oli minu selle aasta oluliseim võistlus, teiseks, tegin seda esmakordselt uue partneriga ja kolmandaks, läbitud 24 tundi sisaldas nii põnevaid seiklusi kui pikka kannatamist, samuti ilusaid hetki ja maalilisi vaateid.

Olen juba varem maininud, et rogaini MM Lätis jääb minu jaoks sellel aastal ära. Seetõttu tuli varakult keha sobivasse konditsiooni ajada, et Antti Roosega suudaks võrdselt sammu pidada. Antti oli sellel talvel suusatanud ca 1400 km ja läbinud Vasaloppeti. Ka jooksus on ta jalg viimastel aastatel kiirem olnud. Minu treenitus oli selle kõrval tagasihoidlik, kuid sain läbi talve ühtlaselt joosta. Tõsi, 24h rogaini jaoks vajalikud pikad treeningud (üle 4-6h) jäid tegemata. Mõned nädalad enne starti jäin veel haigeks, kuid suutsin Itaalia jaoks august välja tulla ja hea enesetundeni jõuda.

Stardieelse öö olime hotellis koos Riivo Roose ja Sander Mirmega, ca 1 km kaugusel San Gimignano keskaegsest tornidega vanalinnast. Noortel meestel oli eesmärgiks võit, meie jaoks olnuks medal meesveteranide (MV) klassis suur õnnestumine. Anttil on paar aastat puudu 55-st ehk superveteranide klassist, mina kuulusin juba sinna.

Planeerimisülesanne oli üsna keerukas ja ajast tuli puudu. Otsustasime keskusest sõita vanalinna kella 11.00 bussiga, sest oli oht, et viimasest bussist (11.30) võime maha jääda. Itaallased tegid oma elu keskväljakult stardi organiseerimisega keeruliseks, lisaks oli veel mitmeid arusaamatuid tegevusi või tegevusetusi. Start hilines 10 min. Kuid ma ei jääks kinni korraldamise apsudesse, sest maastik oli ilus, kaart kvaliteetne ning võistlus huvitav.


Valmistasin ette niidi 110 km läbimiseks koefitsiendiga 1,4. See oli Toscana mägise reljeefiga ja ringijookse nõudval maastikul päris sobiv mõõt, ehkki me ei suutnud seda plaani täielikult ellu viia.

Keerukas oli kallite punktide sidumine rajaplaneeringusse, nende võtmine samal ajal nii kaardi põhja- kui lõunaosast. Antti välistas üsna alguses põhjapoolsed kallid punktid, ehkki seal oli neid palju. Roheline ala kaardil oli okkalise taimestiku (põldmarjade) tõttu peamiselt läbimatu, sealjuures ojade kaldad, lisaks eraldasid ka väikesed mäeahelikud neid väärtuslikke punkte.

Panin meie planeeritud raja kaardile lilla joonena, rohelisega tõin välja tehtud muudatused. Lisasin sinise joonena ka suurepärase tulemuse teinud ja Euroopa meistriks tulnud segapaari Toomas Marrandi - Mari Kaseväli läbitud teekonna. Mõlemad suundusime alguses lõunasse, nemad jätsid odavad 20-punktised KP-d välja, meie läksime stardist võtma lisaks KP22-le ka mitteplaneeritud KP23-e. Omavahel kohtusime KP31 juures, kus koos võtsime öösel 130 m kõrgust tõusu KP93 juurde.

Lõpuosas, KP74-s, olid nemad tund aega varem kui meie ja suutsid joosta kallite punktide võtmiseks suure ringi. See oli vägev tegu, meie liikumine oli selleks ajaks üsna tagasihoidlik.

Kohe, kui stardist väljusime, oli minu jaoks oluline kerget pidurit peal hoida. Kartsin mägisel maastikul tekkivaid krampe. Antti oli kiirema ja kärsituma liikumisega, seda nii tõusudel kui tasastel aladel, mistõttu oli lihtne ennast liiga vara vaakumisse ajada. Seega jooksin põhiliselt tema taga omas tempos ja lugesin laisemalt kaarti. Antti sai kenasti juhtimisega hakkama.

Enne KP87, ca 9 tunnil, oli joogipunkt, kuid olime koha kaardile valesti märkinud. Arvasime, et see on mäe otsas suure maja juures. Läksimegi sinna ja ühes keldrihoones, kus mõni aeg tagasi oli suurema seltskonna õhtusöök lõppenud, palusime vett. Kena neiu tõigi rõõmsalt köögist vett ja küsis, kas soovime midagi veel. See tundus joogipunktina natuke imelik, ehkki sellest kohe aru ei saanud. Mina palusin kohvi, see aga osutus natuke kangeks ja ei mõjunud kõhule hästi. Mõned suutäied õuna tekitas aga tõsisemaid kõhuprobleeme, millega olin hommikuni hädas.

Peale seda nö joogipunkti jooksime pikalt allamäge etapil 87-90 ja jalgadesse tekkisid esimesed krambiilminguid. Põhjus võis olla magusa martsipanibatooni söömisest, mille sooja veega kiirelt alla kugistasin. Suhkur tekitab mul krampe, samas võtab Ibumetin jälle krampe ära. Olen seda varemgi märganud. Seekord ei võtnud ma valuvaigistit valu pärast, sest keha seisund oli kogu rogaini vältel üllatavalt hea. Ka uued Nike tossud hoidsid jalgu põrutuse eest, hommikul liikusin asfaldil nagu patjadel.

Igal juhul olin nüüd sunnitud tõusudel natuke ettevaatlikum olema, Antti jaoks ehk liigagi. Ometi olime öösel mõlemad kehva jooksmisega ja pigem nautisime kiiret kõndimist. Söömisega oli samuti mõlemal probleeme, sisse ei tahtnud miski minna. Samas oli aga võimaliku ärakukkumise vältimiseks energiat vaja ja alles hommikul kell 5 suutsin ühe Enerviti marmelaadi alla neelata. Antti sai minu hädategemiste hetkedel natuke taastuda ja süüa.

Öösel tegime kokku vähemalt tunni jagu vigu ja selle sees võtsime liigseid tõusumeetreid. Õhtul kogutud üle 2-tunnine edu sulas pimedas kiiresti ja hommikul olime juba ajagraafikust maas. Tempo oli aeglane.

Kaardi põhjaosas lühendasime enne lõppu oma planeeringut. Kartsime KP89, sest kaardi järgi asus punkt keerukas, rohelise värvi tõttu lausa ligipääsmatus kohas, kuid tegelikkuses osutus lihtsalt läbitavaks punktiks (suurt laskumist ja tõusu mitte arvestades). Peale seda punkti oli selge, et aega jääb meil tublisti üle.

Päris lõpus ärgitasin Anttit võtma veel KP20, milleks oli vaja tõusta üle 50 m, kuid minu suureks kergenduseks ütles ta "ei". Õnneks polnud see punkt lõpptulemuse osas määrava tähtsusega, sest MV 3.koha saanud tšehhid Seidl-Kotyk said 160 punkti rohkem. Jõudsime finišisse 45 min enne aega.

Saime 2810 punktiga MV arvestuses 4.koha ja üldjärjestuses 21.koha. Meeste superveteranide klass võideti 2030 punktiga.

Tulemused
Kaart
Rohkem pilte Facebookis

Peale võistlust ööbisime uhkes villas, järgmisel päeval ekskurseerisime Sienas ja termaalallikatel. Antti oli reisi põnevalt ära korraldanud ja mugavaks teinud.