Meie Matiga (Preitofiga) tugevateks ei klassifitseeru, eelkõige nutikuselt, kuid aasta-aasta edasi ka füüsiliselt. Võib-olla ka seetõttu, et me eelmisel aastal ei saanud ülesannetele kuidagi pihta, ülehindasime seekord rajameistrit. Tegelikult oli tegemist väga hea rajaga, kus tuli lennult ülesandeid lahendada ja panna ja panna, kuid selle asemel, et kaardilt kõik tekstid läbi lugeda, panime meie hoopis omamoodi ja hästi valesti.
Hoolimata karmist võistlusest karmil aastaajal - detsembri lõpul, on osalejate hulk ikka hullult suureks paisunud. Seekord oli rajal 53 võistkonda, ehk ka seetõttu, et ilm oli sügisene ja lumetu. Ise alahindasin natuke temperatuuri, rattasõidu ajal oli külm ja viimased 2 tundi vihmasajus samuti. Peale keskööd sain Astangu Rehabilitatsioonikeskuse ehk võistluskeskuse saunas natuke sooja. Öösel värisesin ka natuke, kuid hommikuks oli kõik korras. Imelik küll, aga selliste üritustega haigeks ei jää, haigeks jääb ikka toasoojas kommi ja küpsiseid nosides.
Üritusest endast.
Tulin ligi tund aega enne starti võistluskeskusesse, kuid ikka jäi ajast puudu. Mati jõudis vaevu-vaevu starti, ka temal läks kiireks, et Eensaare poolt proloogina mõeldud ringtantsu ajal kaarti vaadata. Kui pauk lahti läks, panime koos teistega ajama ja sõidu ajal sai selgeks, kuhu minema peab.
Üsna varsti jõudsime Õismäele, mis oli mulle tuttav koht. Hiina müüris elas tädi. Ise olen aastakese Õismäel tuba rentinud (Õismäe tee 153). Vahetult enne starti käisin läbi Õismäelt kursusevend Mati juurest, teise kursavenna Tõnni vanemate juures olen ööd olnud. Olen Õismäel jalgpalli mänginud, ujumas käinud, spinninguspordi trennis käinud ja muidugi orienteerunud, orienteerunud, orienteerunud.
Ja miks ma seda Õismäed nii mitu korda rõhutan - no ikka järgneva jutu pärast.
Jõudsime Matiga Õismäele ja teadsin hästi, kus hiina müür ja lähim punkt asub. Aerofotol punktinumbreid polnud ja eeldasime, et punkte peab võtma järjekorras. Sest Mati oli stardiinfo läbi lugenud ja kordas mitu korda, et punkte peab niimoodi võtma. See aga tähendas, et tuli kõik punktid enne läbi käia ja siis need järjekorras ära võtta. Eensaarte seikluse jaoks normaalne.
Võtsime müüri tagant punkti, põrutasime teisele poole tiiki, fikseerisime samuti numbri ja igaks juhuks lasin ka pulgale piiksu teha. Sõitsime järgmisse, kui Mati ütles, et meil on vaja esimesse tagasi minna. Ning pani ajama. Panin talle täiega järele ja ühel hetkel taipasin, et oleme kurat teab kus. Olla Õismäe siseringis ja mitte teada, kus oled. Anekdoot.
Tegime ühe ringi, siis ekslesime veel natuke ja lõpuks jõudsime esimese punktipuu juurde, mis asus hiina müüri taga. Ja uuesti sõitsime selle teise punkti juurde, mille olime ka võtnud. No oki, läksime kolmandat vaatama.
Jõudsime suure ringristmiku juurde, mida olen vähemalt sada korda autoga ja ka muidu läbinud. Ja ei saanud pimedas aru, kas on ikka seesama ristmik või mitte. Täiesti sassis. Lõpuks ikka oli sama ja saime sealt lähedalt ühe punkti kätte, õigemini vaatasime numbrit. Edasi tahtsime minna veel ühe punkti numbrit vaatama, kuid poolel teel läks tagumine kumm pooltühjaks ja varsti ka päris tühjaks.
Eelmise aasta Näärilaks lõppes meil suhteliselt lõpuosas minu ratta tagumise kummi purunemisega. Siis läks ka varukumm miskipärast katki ja kaks suruõhuballooni läksid asjatult käiku.
Nüüd võtsin samuti kaks ballooni kaasa, kuid suure kiirustamisega stardis kaotasin need autosse ära ja loobusin otsimisest. Nüüd olime olukorras, kus õhku (sh ka pumpa) polnud, kaasvõistlejaid samuti. Polnudki muud valikut kui tagasi Astangu Rehabilitatsioonikeskusesse minna.
Kui aastas korra rattal kummi vahetada, mis reeglina toimub Näärilaksul, siis unustad ka selle tehnika. Läks päris palju aega, enne kui taipasin, et kõigepealt tuleb mantel ühe poolega peale panna ja siis õhukumm sinna sisse toppida...
No nii, edasi põrutasime suhteliselt otse Kakumäe vahetusalasse, võttes vahepeal K-Rauta tagant mäe (!) otsast punkti ja siis ühe veel. Kuid nüüd oli hea see, et olime jälle teiste võistlejatega koos. Vahetusalas ei kiirustanud, lasime Neemel endast pilti teha ja läksime koos Laagri seiklusest tuttava naistrioga jalgsirajale.
Üks meist võttis punkte astangu pealt, sh metsast, teine aga alt rannast. SI-pulga andsin Matile mitu korda ülevalt kalju pealt alla, kasutades selleks 15 m pikkust nööri.
Üldiselt läks jalgsietapp kenasti, konkurentidele (sh Makule) tõmbasime koti pähe ka sellega, et esimesel võimalusel tõusime rannaäärsest klibust üles astangu peale, kus sai kiiremini liikuda. Põhjaranniku astangu all liikusime teistest kiiremini, jooksul lahendasin kaku ülesande ja suundusime otse vajalikku otsingulõiku. Arvasin, et ülesanne on keerulisem ja kammisin ise rohkem metsa, käisin ringiga ka majade taga. Kuid kakk istus rahulikult teeraja ääres.
Rattaetapi alguses oli kalapiltidega teekonnakirjeldus. Kirjutasin legendi üles, kalu tunnen, ja tegime minekut. Korraga lõi pähe: "Stopp!". Mul on ju mobiil kaasas ja võiksin saadud legendi järgi Google Mapsis asukoha paika panna.
Edasi oli juba väga tšill, sest kuulasin vaid käsklusi "turn right", "turn left" jne. Ka järgmise punkti panime ingliskeelsete käskluste järgi. Küll oli mõnus, kalanimedega tänavad ei läinud üldse korda.
Hästi liikusime ka KP25 suunas, Mati tõmbas käsitsi noolte vahel jooned ja sai nende ristumiskoha, kus pidi olema punkt. Punkti aga polnud ja olime üsna hädas. Mobiiliga ei osanud koordinaate võtta, GPSi aga polnud. Rajameister oli kaval ja pani punkti teerajast eemale. Nägime seal lampe ja liikumist, kuid ei uskunud punktikoha olevat. Pärast suurt seismist ja edasi-tagasi sõitmist möödus meist Maku tiim jt, mistõttu otsustasime minna tagasi sinna, kust nad tulid.
Lõpuks saime punkti kätte, Alari Kannelil oli nägu naerul, kuid vorstid ära söödud (pildil tühi pott). Alari ei unustanud sõbralikult mainida, et kui me Matiga lõppu jõuame, siis on üritus igal juhul korda läinud.
Kuid seiklused polnud veel lõppenud.
Peale vees sumamist ja puu otsa ronimist KP27 juures suundusime kaardi järgi edasi, kuid ei pannud tähele, et ortofoto väljavõte oli nihutatud õigest kohast eemale. Seal, kus pidi punkti minema, oli traataed ees. Ja selle taga kusagil kaugel Harku karjääri tuttav õudusmaastik. Punkt pidi aga asuma hoonete juures?? Mati üritas vägisi üle aia minna, leidis ka madalama koha, kuni lõpuks siiski selgus, et olime täiesti vales kohas.
Ratastele ja tuldud teed tagasi. KP28 oli mul kontrolli all, ehkki üks lisahaak teiste võistlejate poole minnes sai tehtud. Edasi suundusime karjäärialasse, ühtlase lubjalödiga kaetud tööstusterritooriumile. Asi oli kergelt kontrolli alt väljas. Nii ka Maku tiimil, kellega kohtusime KP29 ja KP30 vahel. Koos põrutasime Astangule, kus meil algas järjekordne suunaetapi koostamine vihjepunktide järgi.
Kõigepealt vahetusalas väike klõmm Vana Tallinnat ja siis edasi. Plaan oli V tähega tähistatud vihjepunktidest saada KP-de asukohad ja numbrid ning siis need järjekorras läbida. Kell oli juba väga palju (23.00?), vihma sadas, teerajad plödised-mudased. Saime 3 vihjepunkti kätte ja läksime otsima vahetusala läheduses koopasuude ees olevaid V-punkte. Käisime all ja üleval, no ei olnud vihjeid. Lõpuks selgus tunnelis, kus ma veel ühe lonksu vanakat võtsin, et need olid hoopis koopasuu tähistused kaardil...
Oi kurat. Seejärel läksime veel ühte kaugemal asuvat vihjepunkti otsima, Silveri ergutuse saatel, mistõttu panime vajalikust hoonest kõvasti mööda. Ehkki mul oli hea pealamp, ei näinud eelnevaid hooneid tee ääres.
Edasi vaatasime, et kõike me ei võta, äärmistesse enam ei jõua, ka klindialune joon tundus antud olukorras ja püstitatud ülesande juures üsna jõhker. Seetõttu otsustasime, et läheme võtame ära 3 punkti järjekorras 33-34-35. KP34 asus sisselangenud tunnelis. Augus oli Margus Klementsov, keda ma ei tundnud kohe ära ja kes ei saanud sealt kuidagi välja. Proovis Mati teda tõmmata, ei midagi. Kinnitatud abinöör ka ei aidanud, samuti mingi puutoigas, Margust august välja ei saanud.
Siis tuli hea mõte. Ütlesin: "Margus, annan sulle pulga, komposteeri ära ja siis tõmbame su august välja".
Margus kuulas ilusti sõna, sest oli öö ja vihma sadas ning ta oli jätkuvalt augus vangis. Peale pulga üleandmist oli nagu Vene muinasjutus: Mati võttis kinni põõsast, mina Matist ja Margus minust. Tõmbasime ja tõmbasime ja tõmbasimegi selle naeri maa seest välja. Kui Margus august välja sai, pani kohe punuma, kaotas kompassi ja järgmist punkti sügavas betoonpunkris (KP35) ta seal oodanud Ivoga ei võtnudki. Alles duši all vesteldes saime selgeks, et punkte ei pidanudki võtma järjekorras.
Kuidagi lihtsaks oli tehtud Näärilaks seekord, me ei osanud seda kartagi. Olime Matiga ühed viimased, kes keskusesse jõudsid, Heidi Sild koos väikese Markus Kaljuriga (!!!) jäid meist lõpus natuke maha. Ainult natuke, ehkki nemad oli jalgsi ja meie ratastega. Ja vihma sadas, oli külm ja kell oli üle kesköö.
Tulemused
SI-träkid
Pildid (ACE FB-lehel)
Ürituse võiks kokku võtta jälle lausega "Häda mõistuse pärast". Seekord läks see hästi kokku etendusega Vene draamateatris, mida eelmisel õhtul abikaasaga vaatamas käisime.
Pressiteade:
ACE Adventure Racing Team
Eile õhtul 29. detsembril 2017 toimus Tallinnas sanktsioneerimata ebaseaduslik rahvaliikumine "Näärilaks" tundmatu isiku või isikute grupi mahitusel, kes nimetab ennast koondnimetusega Näärivana. Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse juurest pool kuus õhtul teele asunud rahvahulk suundus kõigepealt Väike-Õismäe elurajooni, kus tekitas kohalikes elanikes palju meelehärmi pimestades eredate pealampidega autojuhte, hirmutades väikelastega jalutanud peresid ja kasse. Häirekeskus sai mitmeid kõnesid erutunud pensionäridelt, kes tegevust turvaliselt akendel jälgisid. Rahvamass hajus mõnevõrra, kuid liikus siis edasi Rocca al Mare suunas. Patrulli välja sõitmise ajaks oli enamus korrarikkujatest peitunud Õismäe rabasse, kust patrullil neid leida ei õnnestunud ja sõideti tagasi jaoskonda. Umbes kella 21 ajal hakkas häirekeskus uuesti saama kõnesid Kakumäe elanikelt, kuna tundmatud eredate lampidega isikud tungisid privaat-territooriumitele. Patrull sõitis uuesti välja ja nägi lampide järgi, et isikud püüdsid põgeneda poolsaare ida-kallast mööda, andes vahetevahel ilmselt jälgede segamiseks arvatavat röövsaaki nööriga kaldakaljust üles-alla. Patrull liikus sihti mööda poolsaare tipu suunas, et rahvahulga tee läbi lõigata, kuid märkas järsku hirmsat ülemõõdulist ja agressiivset kodukakku ja tõmbus tagasi Haabersti konstaablijaoskonda, et oodata abivägesid.
Stiihiliselt liikuv rahvamass alustas seepeale uuesti pealetungi Tallinna suunas, liikudes küll täpselt linna piiril, mis tekitas palju jurisdiktsioonilist segadust, kuna Tabasalu konstaablijaoskonda ühtegi väljakutset ei olnud esitatud ja konstaabel keeldus patrulli välja saatmast.
Umbes kella 22 paiku olid korrarikkujad jõudnud Astangu ajalooliste laskemoona ladude piirkonda, kuhu eskaleerunud situatsioonile reageerima liikunud patrullauto mudasele metsateele kinni jäi ja vajus lõpuks vesisesse kraavi, mis sundis korravalvureid oma sõiduki maha jätma ja sõitma bussiga tagasi jaoskonda.
Pärast kella 23 tuli veel kõnesid Astangu asumi elanikelt, kuid kuna keegi ei tulnud jaoskonda avaldust kirjutama ja hakkas sadama lörtsi, otsustas konstaabel koos abipolitseinikuga jääda kakaod jooma. Riigi peaprokurör otsustas sündmuse asjaolude välja selgitamiseks siiski moodustada täna hommikul erikomisjoni, kuna stiihiline rahvahulk oli kaasa haaranud ka tähtsatel avalikel ametikohtadel töötavaid isikuid, kes võisid olla kaasa haaratud vastu nende tahtmist ja võivad siiani olla pantvangis Astangu röövlikoobastes. Asja asus uurima ka Interpol, kuna Soome politsei teatas, et üks Soome kodanik, kuulus maailmameister Forsman, ei ole eile Soomes koju tulnud ja sotsiaalmeediasse postitatud videol on näha teda satanistlikku riitust meenutavas situatsioonis küünla ja lambivalgel alkohoolset jooki manustamas.
Stiihiliselt liikuv rahvamass alustas seepeale uuesti pealetungi Tallinna suunas, liikudes küll täpselt linna piiril, mis tekitas palju jurisdiktsioonilist segadust, kuna Tabasalu konstaablijaoskonda ühtegi väljakutset ei olnud esitatud ja konstaabel keeldus patrulli välja saatmast.
Umbes kella 22 paiku olid korrarikkujad jõudnud Astangu ajalooliste laskemoona ladude piirkonda, kuhu eskaleerunud situatsioonile reageerima liikunud patrullauto mudasele metsateele kinni jäi ja vajus lõpuks vesisesse kraavi, mis sundis korravalvureid oma sõiduki maha jätma ja sõitma bussiga tagasi jaoskonda.
Pärast kella 23 tuli veel kõnesid Astangu asumi elanikelt, kuid kuna keegi ei tulnud jaoskonda avaldust kirjutama ja hakkas sadama lörtsi, otsustas konstaabel koos abipolitseinikuga jääda kakaod jooma. Riigi peaprokurör otsustas sündmuse asjaolude välja selgitamiseks siiski moodustada täna hommikul erikomisjoni, kuna stiihiline rahvahulk oli kaasa haaranud ka tähtsatel avalikel ametikohtadel töötavaid isikuid, kes võisid olla kaasa haaratud vastu nende tahtmist ja võivad siiani olla pantvangis Astangu röövlikoobastes. Asja asus uurima ka Interpol, kuna Soome politsei teatas, et üks Soome kodanik, kuulus maailmameister Forsman, ei ole eile Soomes koju tulnud ja sotsiaalmeediasse postitatud videol on näha teda satanistlikku riitust meenutavas situatsioonis küünla ja lambivalgel alkohoolset jooki manustamas.