neljapäev, 15. veebruar 2024

Kernu Terasmees peale 10 ala

Väike vahekokkuvõte sellest vahvast Saue valla mitmevõistlusest Kaljo Põldaru eestvedamisel.

1. Vibulaskmine

Olin võistluse ajal lennukis ja ei saanud osaleda. Pole kunagi vibu lasknud, kuid polnud ka treenimisvõimalust. Siit 0 punkti. Osales 27 meest. Võitis Risto Kõresoo.

2. Sõudmine

Korralik haamer. Sõudeergomeetri ekraanilt vaatasin, et 500 m algtempo oli täitsa ok, nii 1:40 ja natuke vähem. Olemine oli hea. Siis aga nägin suurelt ekraanilt, et 350 m on sõidetud ja panin kogu jõu lõpuspurdiks. Kui järgmine number ette tuli, oli see 300 ja sain aru, et olin enne sõitnud vaid 150 m ja nüüd oli pool maad veel ees. Tahtsin ergomeetrilt maha kukkuda ja sinna ka jääda, sest kogu jõud oli otsas. Masendav tunne oli sõita pool maad seisus, kus käed olid nagu makaronid ja võhma polnud. Lõpuks kehv aeg 1:47.2 ja 20. koht (28-st). Võitis Peeter Tubli.

3. Lauatennis

Üks minu tugevamaid alasid, kuid ka konkurentide seas oli päris palju tugevaid Haiba trennikaaslasi. Pildil Arthur Raichmann, kes sai nö II liigas korraliku tulemuse.
Poolfinaalis kaotasin tasavägises mängus Jaan Valtinile ja edasi sain mängida vaid 3. kohale. Õnnestus vastaseid võita (Ivo, Janar) ning lõpuks saavutada 3. koht (25-st). Jaan võitis finaalis Mati Kruselit, kes meist mõlemast on Eesti reitingus 100 kohta eespool.

4. Korvpallielemendid

Esimese alana tuli tabada 10 vabaviset, kus ise pidi palli järel käima. Ajapiir 3 min. Olen võimeline viskama ka 10-st 10, kuid nüüd läks rumala kiirustamisega 4-5 esimest viset mööda. Edasi üsna ok, kuid ikkagi masendav tulemus. 

Teise alana tuli vabaviske trapetsijoone ümber erinevatest kohtadest teha 7x2 viset. Läks hästi ja kahe ala kokkuvõttes sain 4. koha (26-st). Nii mõnigi hea visketehnikaga mees jäi seljataha. Võitis jälle Jaan Valtin (pildil).

5. Male

Valmistusin selleks turniiriks ja ootasin sealt head tulemust. Malet olen elus üsna palju mänginud ja tunnen end kordades kindlamalt kui kabes. Kuid A-gripp murdis maha ja maleturniiri päeval oli palavikku 39,7 kraadi. Kahju, jälle 0 punkti. Võitis Rain Tombak (pildil koos tütrega).


6. Sulgpall

Mõtlesin sinna mitte minna, sest polnud veel haigusest paranenud. Kuna eelmisel päeval oli palavik alanenud ja sulgpalliga samal ajal oli veel noolevise, siis ajasin end hommikul ikkagi Ruilasse kohale. Tugevate vastu andsin loobumisvõidud, kuid sain ka mitmeid võite. Esimeses matšis võtsin iga kolme järjestikuse löögi järel hingeldamispausi, kuid kolmandas mängus tundsin end juba täitsa hästi. Sain 11. koha 25-st. NB! Ühe trenni tegin paar kuud varem ka. Võitis Peeter Tubli (pildil).

7. Noolevise

Tellisin kaup.24-st noolemängu, kuid sain selle kätte alles 2 nädalat hiljem. Sain vaid ühel päeval haigena nooleviset harjutada, mida jäi muidugi väheks. Loomulikult vaatasin visketehnikat YouTube'st. Visata tuli 4x5 viset, kehvem seeria läks maha. Ei läinud hästi - 11. koht 25-st. 

Võitis Kristjan Krimberg (pildil).






8. Ujumine

Käisin mõned korrad enne ujumas, kuid üle 500 m ei viitsinud eriti läbida. Kiiremad lõigud näitasid, et võiks 100 m teha enam-vähem 1:40-ga. Sain aga ajaks 1:34 ja 5. koha (21-st). Võitis Janar Laanemets (pildil siinpoolne stardis).

9. Suusatamine

Suusatanud olin Keila radadel omajagu, maratonide jaoks siiski ebapiisavalt. Kuid Terasmehes tuli sõita vaid 4 km, 3 ringi Palivere 1,3+ km ringil. Tõusul hoidsin  end tagasi, kuid raske oli ikka. Muus osas täitsa ok. Sain 5. koha 17-st. Võitis Janar Laanemets.

10. Kabe

Vaatasin kabe teooriat peamiselt YouTube'ist. Mõned mängud tegin veebiarvuti vastu ka. Bahovski turniiril läks kabe kehvasti, kuid seal oli aega mõtlemiseks vaid 3 min. Nüüd oli 10 min ja sain rahulikult hoida tagala kõva, piisavalt kontrollitult keskvälja arendada ja hoiduda rumalatest vigadest. Šveitsi süsteemis oli 7 vooru, sain tugeva Priidu ja Raini vastu viigid ning teisi võitsin. Rainiga mängus sain aru, kui mõttetu võib olla nupp servas, kuid kuna õnnestus keskväljal ühe käiguga seisu parandada, jõudsime lõpuks viigini.

Ilusaima partii tegin Mattis Alliksooga (ülemisel pildil), kes oli 4 vooruga kogunud 4 punkti (mina 3,5). Üsna partii alguses ohverdasin 2 nuppu ja tagasi võtsin läbi tamka 4. Võitsin (pildil koos Kaljoga).


Märtsis on kardisõit, laskmine ja koroona. Karti ja koroonat on plaanis ühe korra harjutada, selleks on head võimalused Laitses ja Haibas. Laskmist olen tugeva harrastajana varasemas elus palju treeninud. Loodan sealt head tulemust.


Eraldi alade esikümne kohad.

Koondtabel


Kokku on 22 ala, kusjuures kergejõustik koosneb 5 alast. Seega tuleb kokku teha 26 erinevat ala. Kaks kehvemat tulemust lähevad üldarvestusest maha.


pühapäev, 11. veebruar 2024

Uisuretk Hiiumaale

Kui meri on kaetud sellise jääkattega nagu praegu on, siis oleks patt see võimalus käest lasta. Aitäh, Silver Eensaar, et kutsusid, koos Erik Aibasti ja Lauri Tarlapiga sai kokku sobiva seltskonna pikema uisusõidu ettevõtmiseks.

Täpselt 7 aastat tagasi sai tehtud ringi ümber Muhumaa, samal aastal ümber Kihnu ja mõned aastad tagasi uisutasime Tõnisega üle mere Saaremaale. Hiiumaa oli veel puudu ja täna sai ka see tehtud.

Eks merele on alati esialgu natuke kõhe minna, ehkki mõned inimesed olid meie marsruudi varem läbi teinud ja turvalisust tõestanud. Aga ikkagi. Jää kvaliteet polnud küll kõige parem, kuid kokkuvõttes võib siiski hinnata 4- -ga. 

Tahtsime külastada Hiiumaast kagus asuvaid laidusid, tee peale jäi keset merd veel mõni väike saareke. Kogu ring tuli kokku 62,4 km. Kuna tuul puhus idast (kuni 5-6 m/s), siis tagasiteel Hiiumaalt mandrile tuli ka 30 km rutiinset vastutuuletööd teha. Allatuult uisutamine oli puhas lõbu.




Väljusime Puisest, kus ma pole kunagi käinud ja paadipõgenike mälestusmärki näinud.


Üsna alguses tuli üks suurem lõhe ette, kus Erik sai jala märjaks.






Natuke näitas end ka päike, kuid kahjuks vaid korraks.


Väiksemaid väheatraktiivseid jäämägesid oli ka.


Ja nii mõnigi jäälõhe ületamiseks veel.


Ahelaidi laiul tegime minnes väikese peatuse.


Laidude rida õhust, meie pisikeste täppidena all merel (Silveri foto). Laidudel nägime kitsi ja rebast. Silver nägi inimest!


Nii algas Hiiumaalt vastutuules tagasisõit. 


Teele jäi väike Langekare, kus kõik puud olid kormoranide pesi täis (Silveri foto).

Kõige pikem ja rutiinsem-töisem etapp oli Langekare ning Kumari saare vahel. See viimane ei tahtnud kuidagi lähemale tulla, ehkki paistis olema siinsamas.

Peale Kumari saart oli juba tšill. Strava ütles, et sõiduaega oli 4h ja 18min, kuid kokku läks 5h 15min.

(DROONI)VIDEO Silverilt


pühapäev, 4. veebruar 2024

Bahovski mälestusturniir, MP Keilas ja kohustuslik jääjoonis

Nädalavahetusel oli päris mitmeid spordiüritusi. Laupäevaks olin varakult valinud lauamängude nelikturniiri ehk Bahovski mälesturniiri, kus aladeks olid male, kabe, koroona ja lauatennis. Seda võistlust on läbi viidud üle 20 aasta, ise osalesin eelmisel aastal alles esmakordselt.  

Valmistusin arvutis nii kabeks kui maleks, kuid tegelik elu, kus aega mõtlemiseks oli kabes 3 min ja males 5 min, tuli natuke teistsugune. Kui trikid ja kombinatsioonid pole laua taga selgroosse taotud, siis välgutamisega midagi uut mõistlikku ära ei tee. Hea, et mõni väärtuslik vigurit ette ei jää. Kuid juhtus sedagi. Üldiselt oli lauamängude tase päris kõva ja sain sealt natuke alla poole punktidest.

Turniir käis šveitsi süsteemis, kus ühe vastasega tuli mängida kõik alad 2x läbi ja vastavalt kogutud punktidele anti järgmisse vooru sarnase punktisummaga vastane. Kokku oli 6 vooru ja kogu üritus kestis 8 tundi. Kokku sain 24 punkti, seega täpselt 50%. Pinksis ei andnud ühtegi punkti ära. Päris mitmed loobusid mängust, üks kohe peale seda, kui tegin soojendusel esimese löögi :)

Pühapäeval oli Keilas Linnaorienteerumise päevak ja kuna üritus toodi sõna otses mõttes koju, siis tegin üle väga pika aja esimese stardi. Jooksnud ei ole, kuid muid liigutamisi, sh suusatanud, olen küll. Seega oligi huvitav võrrelda liikumiskiirust teistega. 

Võtsin pika raja ja jooksin mitu korda kodumaja kõrvalt mööda. KP19-s vaatasin, et järgmine punkt on Legendsi juures ning rohkem kaarti ei vaadanud. Finišis selgus, et üks punkt (20) oli veel tee peal. Seega MP ehk missing point ja üldtabelis aegu võrrelda ei saa. 


Mul tuli ajaks 36:41, mis polnud paha. Ainult vasak säär ei luba nüüd jälle joosta. 







Natuke piinlik, et pole viimasel ajal uisutamas käinud. Täna oli ilus päikeseline ilm ja proovisin jääd Rummu karjääris. Peegelsiledal jääl kippus uisk kohati sentimeetri võrra läbi jää minema, sest sulavesi polnud veel täielikult külmunud. Konarlikumates kohtades oli sõita  täitsa ok, tugevas pärituules aga lausa super. Siis sai ka õrnematest kohtadest suure hooga üle liuelda.


Muidugi tuli teha ka kohustuslik GPS-joonis, mis Rummus tuleb alati ühesugune.

esmaspäev, 8. jaanuar 2024

Närvidest ja tahtmisest

Uhh, lõpuks ometi -5°C ja normaalne suusailm. Laupäevane -14°C oli suusatamiseks üsna ebamugav, külmunud pöidlad valutasid kodus veel jupp aega. Nagu lapsepõlves. No kuidas küll sai kunagi mindud Tartu maratonile alla -20°C kraadiga, jalas sussilaadsed botas-saapad, kuhu sisse mahtus vaid õhuke nailonsokk, püksis ajalehepaber. Või seal Altai suusamatkal, kui külma oli pidevalt alla -30°C. (Foto: Taavi Kainel).

Aga sellest ei tahtnud kirjutada, vaid ühest kogemusest pühapäeval Viljandis, kus toimus lauatennise turniir.

Närvilisi mängijaid olen pinksilaua taga näinud omajagu. Sõimavad, vahel ka sind ennast, karjuvad, loobivad reketit või lausa lõhuvad inventari. Reeglina on muidugi tegemist harrastajatega. Harva juhtub, kui vastase mölisemine muutub nii tüütuks, et kaob mänguisu ja tahaks ära minna. Tulemusele on see üldjuhul  siiski hea, sest taoline tegevus vähendab vastase keskendumisvõimet. Lõpliku murdumiseni, kui tal tahe kaob, on sealt veel palju punkte minna. 

Olin turniiril alles 47. paigutusega (reiting 346), mis tähendas üsna kindlat kaotust esimeses voorus ja edasi juba tasavägisemaid mänge. Ühel hetkel ootasin vastast nimega Väino Kiuru (reiting 140), kuid üllatuseks tuli vastu hoopis 12-aastane pisike kleenuke tüdruk Marii, kes oli Kiurut 3:2 võitnud. 

Mulle sobis, sest noortega on sageli lihtsam kui vanade kogenud mängijatega, nende psüühika ja tahe on nõrgemad. Tõsi, tegemist oli tubli Viljandi trennitüdrukuga, kes eelmisel päeval võitis N13 klassis esikoha ja  selle päeva esimeses mängus sai Antti Luigemaalt (reiting 30) ka ühe seti kätte.

Sain hästi oma tugevusi ära kasutada, st kõva vindiga ebameeldivat servi teha, kus vint jääb veel mitmel löögil pallile sisse. Seetõttu pole vastasel äralöögi jaoks alati head kontrolli palli üle. Ja seetõttu väike Marii ka eksis, vahepeal pühkis juba pisaraid silmist. Kuid mängis edasi ja jäi kaotusseisu 0:2 (mängiti 3 seti võiduni, iga sett 11 punktini). 

Tüdruk hakkas nutma ja endal tekkis vähe hale tunne. Kas õige mängumees oleks just nüüd vastast murdma läinud, näidanud julgust ja enesekindlust, sest sport on julm ja nii peab ka noort sportlast karastama. Või?

On vaja imepisikest muutust suhtumises, kui kohe hakkavad punktid ära minema. Nõnda kaotasin kolmanda seti üsna kindlalt. Seis oli 1:2.

Tüdruk kosus ja mina ka. Neljas sett oli ülimalt tasavägine, kus mul jäi lõpus mitu matšpalli kasutamata. Tüdruk võitis ja seis oli 2:2.

Otsustavas setis jäin alguses pikalt taha, kuid suutsin siiski seisu võrdsustada. Luigemaa mängis kõrvallauas ja jälgis natuke ka meie mängu. Marii setivõit esimeses ringis avaldas talle vist muljet. Ütlesin, et seis on 2:2 ja 8:8. Marii oli paaril korral jälle enda peale tõsiselt pahane, kuid valitses ennast.


Tüdruku eduseisul 10:9 oli pikk ja põnev pallivahetus, kus lõpus eksisin ja kaotasin mängu. Marii oli silmnähtavalt rahul ja mulle see meeldis. Ta oli väga tubli, vaatamata raskushetkedele suutis end kokku võtta ja võita.



Kõik järgmised mängud võitis Marii seisuga 3:0, kusjuures vastaste reitingud olid 250 juures. Seega oli tal tahtmist kõvasti.

Edaspidi jälgin seda andekat tüdrukut suure huviga. Kuidas küll tema psüühika tagasilöökidele vastu peab ja milliseks kujuneb suuremaks saades iseloom. Kuidas vaimselt tugevamaks saada. Huvitav, et just selline teema tuli täna orienteerujate listi.


laupäev, 6. jaanuar 2024

2023. Tagasivaade

Ukraina. Loodetud läbimurret lõunarindel Ukraina poolt ei tulnud, värdriigil polnud õnneks samuti edusamme. Kohutaval hulgal surnuid ja vigaseid ning maatasa purustatud linnu - karm elutahte, vastupanusoovi ja väärikuse proovilepanek. Feigin ja Arestovitš lõpetasid koostöö, miskipärast ei tõmba  enam kumbagi kuulama ehkki jätkavad aktiivselt. Feiginile ei heida midagi ette, kuid Arestovitš, kelle  panus sõja esimestel kuudel oli inforindel asendamatu, tegi peale presidendiks kandideerimise soovi ebamõistliku kannapöörde - hakkas liiga otse Ukraina võime kritiseerima ja Venemaaga võimaliku kokkuleppe tegemise mõistlikkusest rääkima. Valel ajal vale jutt sellelt mõtte- ja sõnameistrilt, kes aeg-ajalt ka blufib. Igapäevasesse varahommikusse kuulamisse jääb nüüd Denis Davõdov (ingl keeles), kelle postitus ilmub igal öösel, kusagil 3 ajal. Vahest meeldib kuulata ka Moskva professor Valeri Soleveid, kelle järgi suri Putin juba 26. oktoobril ja teda asendab praegu teisik nimega Vassiljõtš. Ta väidab samuti, et Prigožin tuleb varsti välja... Kuuldavasti on tal hea toetaja-infoallikas kõige kõrgemast võimuladvikust. Ehk seetõttu polegi veel vangi pandud. Kuulan muidugi ka paljusid teisi.

Sport. 2023 oli lauatennise aasta, kus sain tegijaks küll 400+ reitinguga turniiridel, kuid reitingu alla 300 saamine võtab veel aega. Ehkki võin tasavägiselt mängida ka teise saja pinksistidega, kolmanda saja mängijaid ka võita. Lühidalt, eesmärk on nüüd jõuda reitinguga alla 300. 

Mul on vedanud mängukohtadega, sest ühel hetkel sattusin Haibasse, kus Kaljo Põldaru eestvedamisel käib koos heal tasemel tore seltskond. Ja nüüd ei mängi ainult lauatennist, vaid ka igasugu teisi (laua)mänge ning osalen ka Kernu Terasmehe võistlusel. Jaanuaris on tulemas maleturniir (10 min), siis sulgpall ja noolevise ning ujumine (100 m). Harjutan kõiki alasid.

Tänu esisajasse kuuluvale lauatennisemängijale Agnar Pirnpuule olen kenasti vastu võetud ka Väimela ja Mooste mängijate hulka. Kui asun Võrumaal, siis ei taha vahele jätta ühtegi sealset kvaliteettreeningut.

Töö. Sellest ma reeglina ei räägi, kuid detsembris sai täis 10 aastat Eesti Energias. See on olnud huvitav aeg, kus on tulnud süvenenult tegeleda paljude erinevate teemadega. Tõsi, on olnud ka stressirohkeid perioode, kuid tore on see, et igal kuul tuleb palk pangaarvele. Olin kunagi 14 aastat ise endale tööandja ja palga ning maksude maksmine polnud siis kõige meeldivam tegevus.

Geoloogiline uuring Türgis sai läbi, paar kuud tagasi käisin veel järsult mäenõlvalt võtmas 3 tonni kivimiproove. Selleks rajati mäenõlva sisse 800 m pikkune tee! 
NB! Eesti Energia teenis selle tööga ainult raha, st müüs oma oskusteavet.



Nüüd olen rohkem keskendunud põlevkivituhkade kasutusvõimalustele, kus on piisavalt väljakutseid ja ka rahvusvahelist suhtlust. Ühe toreda töölähetuse sain teha Rooma, teise Berliini, kuid nagu ikka, on sellised tööga seotud käimised üsna väsitavad. Berliin päädis ka koroonaga.

Orienteerumine on olnud tagasihoidlik, sest jooksuvorm pole veel hea ja väga kõvasti ei taha ka pingutada. Rattaorienteerumise Eesti MV-l sain lühirajal kulla ja sprindis mängisin ülirumalalt viimase punktiga nii hõbeda kui medali maha. Eesti MV tavarajal Põlulas jäin 4.-ks, sprindis läks medal kaduma ühe aiaaugu ehk kehva nägemise tõttu. Seega hoidsid pinksitreeningud ka teatud jooksuvormi. 


Maal
olin päris palju, oli soe ja ilus suvi. Ka noorpered olid vahepeal maal, sai lapselapsi pildistada.







Madise pilt.

Kokkutulekud. Aastal 2023 oli mitu kokkutulekut: 45 aastat keskkooli ja 40 aastat ülikooli lõpetamisest. Klassikaaslastega pilt on  tehtud Kakerdaja rabas ja kursusekaaslastega Tolkuse rabas.


Esimest ja ilmselt ka viimast korda käisin kuninga kroonimisel. Torgus.

Jaapan. Ise ei käinud, kuid abikaasa küll, enne maavärinat ja lennuõnnetust. Ilus kauge maa, oma eripärase kultuuriga. 




Kaotused
. Selle aasta kõige kurvem osa. Maikuus läks Lumi, tegin temast pildi veel 2 päeva enne lahkumist. Lumi oli 13 aastat vana.

Headest klubikaaslastest, väga toredatest inimestest, ühtlasi ka kunagistest kolleegidest ja majanaabritest, Aarne Mardiste'st ning Helve Luht'ist jäime ilma. Geoloogidest, keda inimesena hindasin ja väärtustasin, surid selle aasta lõpus Tarmo Kiipli ja Mati Rammo ehk Rammokas. Mati lahkumisest sain teada alles mitu nädalat peale ärasaatmist. Temaga koos tegime kunagi läbi "Prince of Persia" mängu, milleks kulus ikka mitu ööd.


Lõpuks blogiarhiivi ka üks jõulueelne perepilt.