laupäev, 28. mai 2016

Meeldivate emotsioonidega Ülgaselt ehk Tallinna MV lühirada

Sisseelamine Tallinna MV lühirajale algas paar tundi varem, kui Tšehhimaal lasti lahti Euroopa MV meeste teate 1.vahetus. Kiiruga ostsin telepildi pileti (4.-) ja nautisin Timo Silla jooksu. Viimastes punktides Timo veel juhtis, kuid lõpusirgel olid teised kiiremad, kaotust tuli 11 sek (4.koht). Lauri Silla minek polnud seekord nii hea kui tavaliselt oleme harjunud, tõsisem jalavigastus on juba pikemat aega treeningutesse lünki tekitanud ja Tšehhi reljeefsele maastikule jõudu ei jätkunud. Kas kehvemast füüsilisest vormist või millestki muust tulid sisse ka mõned vead ja seda mitte ainult teates. Kenny Kivikase jooksu enam ei näinud, sest kihutasin Ülgasele, kus esmakaardistatud alal toimusid Tallinna lühiraja meistrivõistlused.

Ilm oli suurepärane, 20 kraadi ja päike. Maastik ja rada olid mõnusad ning huvitavad, LSF-tiimi korraldus tip-top. Arthur Raichmann kommenteeris valjult, ka seda, et Tiit Tali oli meie õuele kaklema tulnud ja nüüd oli vaja talle kohalike poolt koht kätte näidata.

Foto: (SIIT, LSF)

Tiit tekitas mõnusa konkurentsi tunde ja võistlesin rajal eelkõige temaga. Tegelikult tegin siiski oma jooksu ja üritasin igal juhul vigu vältida. Kahjuks läks etapp 5-6 käest ära, peale seda, kui sattusin punkti 55 (vaja oli 58). Kaugus oli sammude järgi justkui õige, kuid number vale. Lisaringi peale kulutasin 3 minutit. Enamuse etappidest olin Tiidust kiirem, 5.KP-s juhtisin 40 sek-ga. Rada jäi siiski lühikeseks ja niiviisi tuli 2.koht kaotusega 1.40.

Etapi 8-9 lõpus oli kaardil klindiastang, mida ma joostes ei märganud. Ronisin järsust ja kõrgest rusukaldest üles ja olin väga hämmastunud, et punktikohta polnud. Kaardil oli ju vaid paar kõrgusjoont, turninud olin aga omajagu. Õnneks läksin veel natuke ülespoole ja punkt oligi olemas. Kaotust tuli seisaku ja võib-olla ka otseminekuga. Kuid kas musta jämeda joone ületamine tähendas reeglite rikkumist, nii, nagu uutes reeglites kirjas...??

Tulemused


neljapäev, 26. mai 2016

See võimalusterohke 10.-11.juuni

10.-11.juuni on see äge nädalavahetus, kus põnevate ja omavahel konkureerivate spordiürituste vahel on valiku tegemine üsna keeruline. Kunagi ammu mõtlesin, et 24h seiklusvõistlust Põlvamaal oleks väga vahva läbi teha, kuid tööandja poolt korraldatav ja väga oluliseks peetav suurüritus - Narva Energiajooks, on tähtsam. Hetkel tundub, et jalad lubaksid asfaldil kenasti poolmaratoni ära joosta, väikese spetsiaalse ettevalmistusega võiks ka hea tulemus eesmärgiks olla.

Siiski tundub, et võitmas on pakett orienteerumistest ja pole üldse võimatu, et selle sisse mahub veel ka 3h rogain.

Programm näeks välja nii, et laupäev algaks Balti matši esimese jooksuga. Õhtu jätkub Põlvas sprindiga ja peale seda teeks kaasa Tartu 3h Öörogainil, mis algab kell 21.00. Peaparanduseks peaks hommikune Baltikate teine jooks sobima päris kenasti... Kas sinna veel jooksuvõimu jagub, on iseküsimus.


esmaspäev, 23. mai 2016

Alma mater ja Laulasmaa XT kevadrogain

Seekord registreerisime end Marjega XT kevadroganile viimasel minutil, sest minul oli kindel kavatsus osa võtta laupäevasest Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekust, mille järelmõjusid järgmiseks päevaks oli raske ette ennustada. Lisaks toimus reedel Eesti Energia jalgpalliturniir, kuhu panime kirja ka oma 7.korruse tiimi.

Jalgpalliturniirile, mis toimus Kuusalu spordihoone väljakul, jõudsin suure hilinemisega. Kaks mängu oli juba kaotatud ja kolmandast käis teine poolaeg. Jõudsin veel 5 minutit Narva karjääri ambaalide vastu mängida ja lõpetasime ka selle mängu kindla kaotusega (0:3). Ehkki teised mehed olid juba parajalt väsinud ja kaks neist vigastatud, soovisin kangesti ka viimase koha mängu pidamist, vastasel juhul oleks kihutamine Kuusallu olnud üsna mõttetu tegevus.

Ka neljanda mängu kaotasime, ehkki saime minu kobistamise tõttu ikkagi ühe värava kirja (1:2).
Selle mängu 20 min väsitas niivõrd, et kodus pidin taastumiseks natuke magama. No ei ole see jalgpall vana inimese jaoks õige asi, eriti, kui seda teha 15-aastaste vaheaegade järel.

Laupäeval sõitsin Tartusse, et kohtuda ülikoolikaaslastega ja õppejõududega, meenutada vanu aegu ning kuulata ülikoolilinna muusikuid. Kahjuks jäi InBoil ülikooli kohvikus kuulamata, sest ruum oli inimesi paksult täis.

Vanemuise õppehoone Bekkeri auditooriumis pidas meie kursusejuhendaja Juho Kirs loengu geoloogiakateedri algusaegadest. Ehkki Juhol täitus hiljuti 70, oli ta ikka samasugune kui 30 aastat tagasi. Ka Asta Oraspõld polnud muutunud, ehkki eluaastaid on tal juba 90, kuid vaim ikka terav. Ta parandas mitu korda loengus näidatud fotode aastanumbreid ja kirjeldas täpselt ajaloosündmusi. Geoloogiakateedi ajaloost (1945-1960) on ta kirjutanud artikli.

Pikalt istusime Antoniuse õues paljude geoloogide ja ka geograafidega.

Ühest õhtusest etendusest meeldis omapärase sõnumi ja vanade lindistustega Rajacase virtuaalkontsert. Põhiliselt bioloogidest koosneva ansambli üks tuntumaid lugusid oli "Tuhanded külad (Eestimaa)", mida on vist küll kõik tudengid laulnud. Enamik lugusid on kirjutatud Mihkel Zilmeri poolt, ansambli koosseisus on mänginud näiteks Priit Pärn, Nikolai Laanetu Kolla Petrovitš (NLKP), Käsmu Aarne Vaik jt.


Pühapäev - rogainipäev

Hommikul vara sõitsin bussiga Tallinna, esmakordselt mugavas äriklassis. Nibi-nabin jõudsin Laulasmaale starti. Olemine oli täitsa ok ja valmis võistlema, ehkki oli üsna selge, et sel päeval kõvaks andmiseks ei lähe. Nimelt oli Marje laupäeval osa võtnud Tallinn City Traili poolmaratonist ja ehkki stardis oli ta küll rõõmus ja optimistlik, panime end kohe minu ettepanekul kummi ja ei võtnud seongut lõpuni ära. Üldiselt ma ei kadestanud tema seisundit, raske elu tegemine veelgi raskemaks oli seletatav vaid ülla eesmärgiga - Hispaania rogaini EMiga.

Nagu XT rogainile omane, anti planeerimiseks aega vaid 5 min. Edelanurga jätsime kohe pikkade ja ebamugavate etappide tõttu välja ning suundusime väikese ringiga põhja poole.


Mere äärde jõudes hakkas selgeks saama, et Marje energiaressurssidel on täna tugev piirang peal. Esialgu plaanitud KP90 võtmise ja üle Keila jõe mineku plaani muutsime KP54 juures. Kohe võtsime aja maha, et Marje saaks jalgu teipida, nimelt olid juba eilsel poolmaratonil tossud hõõruma hakanud.

Orienteeruda polnud sel päeval suur vaja, tuimalt tampisime kruusateid, kohati läks kerge rakendi vedamine nii tuimaks,et jooksin tee-äärsetest punktidest pidevalt mööda. Marje palus aeg-ajalt pidurit tõmmata, hoog käis üle jõu.

Üks rõõmsamaid hetki oli Traveli joogipunkt, kus kohtasime naeratavat Heigot, samasugust, nagu öisel XT-l Pärnumaal. Nagu siis, jäi ka nüüd joogipunkt komposteerimata, st KP86 võtmata. Kuna sõin ära 2 hapukurki, tuli ühe hinnaks 4 punkti. Päris kallid kurgid, samas maitsvad ja õigel ajal saadud.

Tuimalt tampisime mööda teed edasi, ajaliselt jäid veel mõned variandid lõpuosa kokku tõmmata.

Väsimus tegi siiski oma töö ja päris lõpus pidime loobuma KP55-st. Nüüd oli juba raske nii Marjel kui minul, kuid kuna finišini jäid mõõdetud minutid, vajutasime piiri peal ja jõudsime läbi KP21 minuti varem lõppu.

Olin täitsa süsi, nagu kunagi rogainikaaslane Indrek mainis. Võttis natuke aega, et toibuda ja ennast liikuma sundida, õiget söögiisu sel päeval ei tulnudki. Marje oli peale lõppu samuti täiesti läbi, kuid toibus kiiremini.

Läbisime 4 tunniga 33 km ja saime 126 punkti (8-ne jäi komposteerimata). V55 klassis tulime Tali-Reha ja Maido-Mati järel kolmandaks, HD40 segavõistkondadest oleks isegi teiseks tulnud. Sild-Pritsik tegid väga hea tulemuse, ka Mati suutis Maidoga pika maa maha joosta.

Tulemused


pühapäev, 15. mai 2016

Rogain o-gurmaanidele ehk Libahundi Jälg Sipoonkorpi rahvuspargis

Libahuni Jälje esimest etappi Sipoonkorpis ootasin suure huviga, sest orienteeruda 6h detailiderohkel Soome kaljumaastikul on suur nauding, eriti veel 1:12 500 mõõtkavas tavalise o-kaardiga. Paljud tublid rogainijad, kes pole orienteerujad, kuid Eesti maastikel jooksevad enesekindlalt punktist punkti, olid Soomes raskustes. Kaotasime meiegi mitmes kohas kontrolli kaardi üle, siiski suutsime rahuliku tegutsemisega suuremaid vigu vältida.
(korraldajate pilt)

Ehkki reedel oli päikeseline ilm ja pühapäeva hommikul säras magamistuppa jälle päike, möödus laupäevane rogain Sipoonkorpis ühtlases vihmasajus. Kuid see ei vähendanud Kutimuti ja soomlaste ühistiimi superürituse väärtust karvavõrdki. Juba 500+ osaleja ühine sõit Soome, laevas radade planeerimine, rajameistrite Mairolt Kakko ja Juha Skinnari poolt koostatud põnev planeerimisülesanne ning tehnilised ning ilusad punktikohad, vahvad ja kiiresti teostatavad lisaülesanded, mis ei teinud rogainivõistlusest BINGO-üritust, SELVERi toitlustuspunkt, rõõmsad korraldajad ja korralik auhinnalaud - kõik need kokku andsid suure elamuse. Suur aitäh Tiiu Mägile ja kogu tema meeskonnale. Palun korrata!

Nagu juba öeldud, polnud planeerimisülesanne lihtne. Õnneks oli laevas selleks piisavalt aega ja tegime võimetekohase raja. Kodus arvestasin eelnevalt ca 30+2 km läbimisega, koefitsiendiks võtsin 1,3 (linnulennult ca 25 km) ja vastavalt sellele valmistasin ette mõõtmisnööri. Kilometraaž arvestas maastiku omapära (tehniline, aeglane), lisaülesannetele ja natuke ka vigadele kuluvat aega. Planeeringu võtmekohaks oli valiku tegemine rohkete, võistluskeskusest idasse jäävate odavate punktide, ja kauge, kuid kalli edelanurga, Kuusijärvi ümbruse punktide vahel. Otsustasime viimase kasuks.

Kaart suurelt

Tehtud plaan toimis kenasti, ehkki kohe esimese punktiga (25) tegime korraliku vea. Iseenesest lihtne punkt suure tee lähedal, rajakese kõrval. Selle rajakese algust polnud aga tee pealt näha. Eespool olevad Hiiekas ja Lauri Lahtmäe jooksid õigest kohast mööda, hetkeks nägin justkui vajalikku rajaotsa ja ütlesin seda ka teistele, kuid ikkagi läksime edasi ja kadusime Hiieka ning mitme teise tiimiga 6-7 minutiks suvalisi nõlvu kammima.

Ka valiku- või hajutuspunktide võtmine KP80 ringi sees ei läinud viperusteta. Jätsin endale kolm kaugemat KP-d, Marje sai põhjapoolsema ja Mati keskmised 3-4. Viga tegin nii teise kui kolmandaga, sest ei leidnud objekti lähedalt KP tähist. Minul legendi polnud, sest ainuke detailala kaart oli Matil. Matil läks veel kauem.

Ka peale lisaülesannet otsisime KP44 natuke valest piirkonnast. Õnneks saime veast kiiresti aru ja lõpuks kohanesime ka Soome orienteerumiskaardiga. Kõik järgnevad etapid olid orienteerumistehniliselt põnevad, seal õnnestus vigu vältida.

Peale Kuusjärvi veelauasõitu jooksime natuke mööda KP41-st, kuid väga hoolikalt võtsime KP60. Punktide võtmise järjekord polnud selles piirkonnas ehk kõige parem.

Võistluse esimeses pooles olime alguses tehtud vigade tõttu 10-15 min plaanist taga, kuid lihtsate tee-etappidega jõudsime ajagraafikusse ja natuke ettegi, lisaks võtsime veel KP37.
(Pildil lisaülesande selfie Marjelt)

Hoolimata sellest, et neljapäevasest jalgpallitrennist olid lihased parajalt kanged, tuli kogu see rogain minu jaoks valutult ja nauditavalt. Kuus tundi möödus hetkega, kogu aeg oli põnev.
Pildil lendtaldriku viskamise lisaülesanne.

Tulemus oli nitševoo - üldjärjestuses 14.koht ja kindel võit HD45 klassis (foto: Heiti Hallikma)
Läbisime 33 km.

Teisi blogisid:
Palauttelijat (võitjad)
Kurinurm
Tarvo patrab...
Krissu blogi


Helis Pajuste vahva video:


pühapäev, 8. mai 2016

EMV lühirada Juudakunnus

Juudakunnus toimunud lühiraja EMV oli minu jaoks tähtis võistlus. Häälestusin ühtlaseks ja rahulikuks jooksuks, kus esmatähtis oli võimalikult puhas sooritus. Teadsin, et tehnilisel maastikul vajan kaardilugemiseks rohkem aega, võsa suurendas seda teistega võrreldes veelgi.

Füüsiliselt olin natuke väsinud, jooksutrennist teisipäeval ja kahe järgneva päeva orienteerumisest polnud taastunud. Kõige paremini tunnen valmisolekut esireie venitusharjutusest, sellest, kas suudan jalga kergelt üles tõsta või tuleb see raskelt. Laupäeval tuli raskelt. Kuid tehnilisel lühirajal polnudki füüsiline vorm kõige olulisem, pigem aitas rohkem keskenduda orienteerumisele endale.

Niisiis, märksõnadeks olid "ettevaatlikus ja kontroll".

Jooksust endast pole palju kirjutada, tegin tehniliselt puhta soorituse, kus kiirust ei ületanud kordagi. Ainult lõpusirgel vajutasin nagu jõudsin, seal oli kiirust küll.

Peale lõpetamist teatas kommentaator Sixten, et läksin Jaanus Reha ees juhtima rohkem kui minutiga. Seega oli ka Timo Asikainen seljatatud ja ainsaks tõsisemaks konkurendiks jäi klubikaaslane Maido Kaljur. Maido tegigi viimase startijana tugeva jooksu ja võitis ühe minutilise vea juures mind 1,5 minutiga.

Seega oli Juudakunnu jälle edukas, hõbedane, kunagi aastaid tagasi võitsin siin oma esimese tavaraja kulla (Einar Raudkepi foto)

Tulemused
Võituse korraldus oli suurepärane, mida toetas ka soe päikeseline ilm, tore maastik, kaart ning rada. Duširuum oli vaateakendega, võistluse ja eliidi GPS-träkkide vaatamiseks oli üleval suur ekraan, parkla asumine võistluskeskuses tegi viimase mugavaks ja kompaktseks. Juba ette võiks selle võistluse hääletada aasta üheks parimaks.

Lisaks pakkusid Team 2017 tiimi liikmed omaküpsetatud kooke, nii magusaid kui soolaseid. Ei puudunud ka suur suitsulatikas. Kui koogid hakkasid otsa saama, toodi neid pidevalt juurde. See oli väga vahva mõte, ühendas koondislasi ja teisi orienteerujaid.

Nüüd oleks vaja teada tiimi pangakonto numbrit, kuhu toetus saata.



Eleri õnnelik hetk.

neljapäev, 5. mai 2016

Kirikla vol.2

Imeilus päikeseline õhtupoolik. Juba eemalt vaadates maaliline parkla-võistuskeskus. Huvitav rada. Täiesti normaalne mets rahulikuks kulgemiseks, Metsanurgast parema läbitavusega.

Kui Tallinna öistel olin Kirikla kaardi ja raja osas väga kriitiline, siis tänasest neljapäevakust sai vaid positiivseid emotsioone. Kiiret polnud, mistõttu ei teinud ka vigu. Arvasin, et võidan jälle vähemalt 5 minutiga (M55), kuid tühjagi, Andrus Rämman tegi 17 sekundiga ära.

Laupäeval tuleb siis võistlus - EMV lühirada Juudakunnus. 

kolmapäev, 4. mai 2016

Metsanurga esmaväisamine

Metsanurga jääb nö tumerohelise kolmiku - Lümandu - Kirikla - Metsanurga ühte serva. Ootused maastikule polnud enne Tallinna MV-d teates eriti suured, kuid kuna teateorienteeruda on emotsionaalselt alati tore ja ilm oli ka suurepärane, siis panime end Marje ja Matiga üheks veteranide võistkonnaks kokku.

Natuke kurb oli, et infot ja reklaami polnud OK Kooperaator võistlusele praktiliselt teinud, mistõttu tuli võistkondi kokku vähe, võistlusklasse oli 7 ja seega medalikomplekte palju. Ei saanud ka aru, miks meie klassis (M55/N50) oli osalustasu odavam (5 euri nägu!), sest me pole ju veel pensionärid.

Rajameister Ivo Miller oli meile teinud mõnusa raja, kus ei puudunud ka raskemini läbitavad osad. Punktikohad olid reeglina selgetel objektidel. Tiit Tatteri kaart oli ok.

Kuna võistluspinget eriti polnud, kulgesin viimases vahetuses rahulikult ja mõnuga. Samas kiskus nii mõneski kohas suund viltu, mis on tihedamas võsas kerge tulema.

Kaart rajaga


Tulemused