Seekord registreerisime end
Marjega XT kevadroganile viimasel minutil, sest minul oli kindel kavatsus osa võtta laupäevasest
Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekust, mille järelmõjusid järgmiseks päevaks oli raske ette ennustada. Lisaks toimus reedel Eesti Energia jalgpalliturniir, kuhu panime kirja ka oma 7.korruse tiimi.
Jalgpalliturniirile, mis toimus Kuusalu spordihoone väljakul, jõudsin suure hilinemisega. Kaks mängu oli juba kaotatud ja kolmandast käis teine poolaeg. Jõudsin veel 5 minutit Narva karjääri ambaalide vastu mängida ja lõpetasime ka selle mängu kindla kaotusega (0:3). Ehkki teised mehed olid juba parajalt väsinud ja kaks neist vigastatud, soovisin kangesti ka viimase koha mängu pidamist, vastasel juhul oleks kihutamine Kuusallu olnud üsna mõttetu tegevus.
Ka neljanda mängu kaotasime, ehkki saime minu kobistamise tõttu ikkagi ühe värava kirja (1:2).
Selle mängu 20 min väsitas niivõrd, et kodus pidin taastumiseks natuke magama. No ei ole see jalgpall vana inimese jaoks õige asi, eriti, kui seda teha 15-aastaste vaheaegade järel.
Laupäeval sõitsin Tartusse, et kohtuda ülikoolikaaslastega ja õppejõududega, meenutada vanu aegu ning kuulata ülikoolilinna muusikuid. Kahjuks jäi InBoil ülikooli kohvikus kuulamata, sest ruum oli inimesi paksult täis.
Vanemuise õppehoone Bekkeri auditooriumis pidas meie kursusejuhendaja
Juho Kirs loengu geoloogiakateedri algusaegadest. Ehkki Juhol täitus hiljuti 70, oli ta ikka samasugune kui 30 aastat tagasi. Ka
Asta Oraspõld polnud muutunud, ehkki eluaastaid on tal juba 90, kuid vaim ikka terav. Ta parandas mitu korda loengus näidatud fotode aastanumbreid ja kirjeldas täpselt ajaloosündmusi. Geoloogiakateedi ajaloost (1945-1960) on ta kirjutanud
artikli.
Pikalt istusime
Antoniuse õues paljude geoloogide ja ka geograafidega.
Ühest õhtusest etendusest meeldis omapärase sõnumi ja vanade lindistustega
Rajacase virtuaalkontsert. Põhiliselt bioloogidest koosneva ansambli üks tuntumaid lugusid oli "
Tuhanded külad (Eestimaa)", mida on vist küll kõik tudengid laulnud. Enamik lugusid on kirjutatud
Mihkel Zilmeri poolt, ansambli koosseisus on mänginud näiteks
Priit Pärn,
Nikolai Laanetu Kolla Petrovitš (NLKP), Käsmu
Aarne Vaik jt.
Pühapäev - rogainipäev
Hommikul vara sõitsin bussiga Tallinna, esmakordselt mugavas äriklassis. Nibi-nabin jõudsin Laulasmaale starti. Olemine oli täitsa ok ja valmis võistlema, ehkki oli üsna selge, et sel päeval kõvaks andmiseks ei lähe. Nimelt oli Marje laupäeval osa võtnud
Tallinn City Traili poolmaratonist ja ehkki stardis oli ta küll rõõmus ja optimistlik, panime end kohe minu ettepanekul kummi ja ei võtnud seongut lõpuni ära. Üldiselt ma ei kadestanud tema seisundit, raske elu tegemine veelgi raskemaks oli seletatav vaid ülla eesmärgiga - Hispaania rogaini EMiga.
Nagu XT rogainile omane, anti planeerimiseks aega vaid 5 min. Edelanurga jätsime kohe pikkade ja ebamugavate etappide tõttu välja ning suundusime väikese ringiga põhja poole.
Mere äärde jõudes hakkas selgeks saama, et Marje energiaressurssidel on täna tugev piirang peal. Esialgu plaanitud KP90 võtmise ja üle Keila jõe mineku plaani muutsime KP54 juures. Kohe võtsime aja maha, et Marje saaks jalgu teipida, nimelt olid juba eilsel poolmaratonil tossud hõõruma hakanud.
Orienteeruda polnud sel päeval suur vaja, tuimalt tampisime kruusateid, kohati läks kerge rakendi vedamine nii tuimaks,et jooksin tee-äärsetest punktidest pidevalt mööda. Marje palus aeg-ajalt pidurit tõmmata, hoog käis üle jõu.
Üks rõõmsamaid hetki oli
Traveli joogipunkt, kus kohtasime naeratavat
Heigot, samasugust, nagu öisel
XT-l Pärnumaal. Nagu siis, jäi ka nüüd joogipunkt komposteerimata, st KP86 võtmata. Kuna sõin ära 2 hapukurki, tuli ühe hinnaks 4 punkti. Päris kallid kurgid, samas maitsvad ja õigel ajal saadud.
Tuimalt tampisime mööda teed edasi, ajaliselt jäid veel mõned variandid lõpuosa kokku tõmmata.
Väsimus tegi siiski oma töö ja päris lõpus pidime loobuma KP55-st. Nüüd oli juba raske nii Marjel kui minul, kuid kuna finišini jäid mõõdetud minutid, vajutasime piiri peal ja jõudsime läbi KP21 minuti varem lõppu.
Olin täitsa süsi, nagu kunagi rogainikaaslane Indrek mainis. Võttis natuke aega, et toibuda ja ennast liikuma sundida, õiget söögiisu sel päeval ei tulnudki. Marje oli peale lõppu samuti täiesti läbi, kuid toibus kiiremini.
Läbisime 4 tunniga 33 km ja saime 126 punkti (8-ne jäi komposteerimata). V55 klassis tulime Tali-Reha ja Maido-Mati järel kolmandaks, HD40 segavõistkondadest oleks isegi teiseks tulnud. Sild-Pritsik tegid väga hea tulemuse, ka Mati suutis Maidoga pika maa maha joosta.
Tulemused