Sunday, May 15, 2016

Rogain o-gurmaanidele ehk Libahundi Jälg Sipoonkorpi rahvuspargis

Libahuni Jälje esimest etappi Sipoonkorpis ootasin suure huviga, sest orienteeruda 6h detailiderohkel Soome kaljumaastikul on suur nauding, eriti veel 1:12 500 mõõtkavas tavalise o-kaardiga. Paljud tublid rogainijad, kes pole orienteerujad, kuid Eesti maastikel jooksevad enesekindlalt punktist punkti, olid Soomes raskustes. Kaotasime meiegi mitmes kohas kontrolli kaardi üle, siiski suutsime rahuliku tegutsemisega suuremaid vigu vältida.
(korraldajate pilt)

Ehkki reedel oli päikeseline ilm ja pühapäeva hommikul säras magamistuppa jälle päike, möödus laupäevane rogain Sipoonkorpis ühtlases vihmasajus. Kuid see ei vähendanud Kutimuti ja soomlaste ühistiimi superürituse väärtust karvavõrdki. Juba 500+ osaleja ühine sõit Soome, laevas radade planeerimine, rajameistrite Mairolt Kakko ja Juha Skinnari poolt koostatud põnev planeerimisülesanne ning tehnilised ning ilusad punktikohad, vahvad ja kiiresti teostatavad lisaülesanded, mis ei teinud rogainivõistlusest BINGO-üritust, SELVERi toitlustuspunkt, rõõmsad korraldajad ja korralik auhinnalaud - kõik need kokku andsid suure elamuse. Suur aitäh Tiiu Mägile ja kogu tema meeskonnale. Palun korrata!

Nagu juba öeldud, polnud planeerimisülesanne lihtne. Õnneks oli laevas selleks piisavalt aega ja tegime võimetekohase raja. Kodus arvestasin eelnevalt ca 30+2 km läbimisega, koefitsiendiks võtsin 1,3 (linnulennult ca 25 km) ja vastavalt sellele valmistasin ette mõõtmisnööri. Kilometraaž arvestas maastiku omapära (tehniline, aeglane), lisaülesannetele ja natuke ka vigadele kuluvat aega. Planeeringu võtmekohaks oli valiku tegemine rohkete, võistluskeskusest idasse jäävate odavate punktide, ja kauge, kuid kalli edelanurga, Kuusijärvi ümbruse punktide vahel. Otsustasime viimase kasuks.

Kaart suurelt

Tehtud plaan toimis kenasti, ehkki kohe esimese punktiga (25) tegime korraliku vea. Iseenesest lihtne punkt suure tee lähedal, rajakese kõrval. Selle rajakese algust polnud aga tee pealt näha. Eespool olevad Hiiekas ja Lauri Lahtmäe jooksid õigest kohast mööda, hetkeks nägin justkui vajalikku rajaotsa ja ütlesin seda ka teistele, kuid ikkagi läksime edasi ja kadusime Hiieka ning mitme teise tiimiga 6-7 minutiks suvalisi nõlvu kammima.

Ka valiku- või hajutuspunktide võtmine KP80 ringi sees ei läinud viperusteta. Jätsin endale kolm kaugemat KP-d, Marje sai põhjapoolsema ja Mati keskmised 3-4. Viga tegin nii teise kui kolmandaga, sest ei leidnud objekti lähedalt KP tähist. Minul legendi polnud, sest ainuke detailala kaart oli Matil. Matil läks veel kauem.

Ka peale lisaülesannet otsisime KP44 natuke valest piirkonnast. Õnneks saime veast kiiresti aru ja lõpuks kohanesime ka Soome orienteerumiskaardiga. Kõik järgnevad etapid olid orienteerumistehniliselt põnevad, seal õnnestus vigu vältida.

Peale Kuusjärvi veelauasõitu jooksime natuke mööda KP41-st, kuid väga hoolikalt võtsime KP60. Punktide võtmise järjekord polnud selles piirkonnas ehk kõige parem.

Võistluse esimeses pooles olime alguses tehtud vigade tõttu 10-15 min plaanist taga, kuid lihtsate tee-etappidega jõudsime ajagraafikusse ja natuke ettegi, lisaks võtsime veel KP37.
(Pildil lisaülesande selfie Marjelt)

Hoolimata sellest, et neljapäevasest jalgpallitrennist olid lihased parajalt kanged, tuli kogu see rogain minu jaoks valutult ja nauditavalt. Kuus tundi möödus hetkega, kogu aeg oli põnev.
Pildil lendtaldriku viskamise lisaülesanne.

Tulemus oli nitševoo - üldjärjestuses 14.koht ja kindel võit HD45 klassis (foto: Heiti Hallikma)
Läbisime 33 km.

Teisi blogisid:
Palauttelijat (võitjad)
Kurinurm
Tarvo patrab...
Krissu blogi


Helis Pajuste vahva video:


12 comments:

Anonymous said...

67->59 keeluala osalist ületamist ei kommenteeri? :)

eduardp said...

Seda küsimust ootasin :)
Kes seal käis, võib kinnitada, et sellel avakalju maastikul maastikul oli päris keeruline leida rada (vt pilti), mis oli kaardile kantud ja selle järgi keeluala vahelt läbi navigeerida. Ütleme nii, et ka parima tahtmise juures see ei õnnestunud, täpsest asukohast puudus ülevaade. Alles kodus nägin GPS-rajaga kaardilt, kus tegelikult olime. Märkuseks olgu veel öeldud, et lubatud ja keelatud aladel polnud mingit vahet, puudusid ka eraldusmärgid...

Tegelikult oleks väga huvitav teada, milleks ühtesid või teisi keelualasid kaardile kanti (neid oli väga palju) ja kas mõni ala oli peale kantud ka spetsiaalselt Libahundi rogaini jaoks.

Arne said...

67->59 oli jah keerulisevõitu järge pidada.

Mitu kilomeetrit GPS järgi tuli?

eduardp said...

33 km, Matil natuke vähem, Marjel rohkem.

eduardp said...

st Mati kell näitas natuke vähem, Marje telefon rohkem.

Veikko Tamlak said...

Õige oleks rajameistritena mainida Mairolt Kakko ja Juha Skinnari (just sellises järjestuses)
Keelualad olid tingitud kas maaomanikest või Metsahallituse loodushoiu nõuetest.

matkaja said...

Rajad läbi keeluala punktide 67 ja 59 vahel olid tähistatud lintidega ümber puude, tõenäoliselt mingid ametlikud matkarajad. Ütleme nii, et rajal püsimine oli pigem imelihtne kui ülimalt keeruline.

Silver said...

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes suutis nendel radadel püsida... :) Meie andsime oma parima, kuid läks kah alguses veidi lappama.

Aga võistlus oli tõesti suurepärane.

matkaja said...

Me siis peaks enda võistkonnale ilmselt mingi eriauhinna taotlema selle eest, et tähistatud matkarajal suutsime püsida. :)

eduardp said...

Eks vist nii ongi, et matkaja otsib radade tähistusi, orienteeruja rajakesi looduses ja silmi üles ei tõsta :)

Mairolt said...

Konkreetselt seal oli keelualade mõte juhtida võistlejad ametlikele radadele ja kaitsta õrna taimestikuga kaljupinda. Metsähallituse nõue.
Olen nõus, et seal oli keeruline õigetel teedel püsida, sest oli ka vanema tähistusega kaootiliselt hargnevid väiksemaid rajajuppe.
Minul jalutades (3x sai seal käidud) see seal üldiselt õnnestus kuigi korra kaldusin ise ka 67-st itta väljudes lõunapoolsesse keelualasse. Võisteldes kõrvale kaldujatest saan täiesti aru ja jään heas usus lootma, et need ei olnud tahtlikud. Loodan ka, et Soome poolsed korraldajad samamoodi usuvad.
Mairolt.
PS! Tänud heade sõnade eest! Endal on nüüd üks kõva pähkel pureda - kuidas Eestis edaspidi sama head rogainirada teha...

matkaja said...

Ju vist. Kuigi ausalt öeldes oli siin meie puhul pigem tegemist loogikaga: kui rajad on selliselt keelualade vahel, siis peavad need kuidagi looduses selgelt eristatavad olema, sest vastasel juhul töllerdaks kõik meiesugused matkajad keelualadel. Sestap sai raja algul ka pilk kaardilt tõstetud ja rajatähiseid märgatud.