kolmapäev, 31. august 2011
Ajuloputus
- Is it Eduard, Eduard Pukkonen, ... Siis tuli firma nimi jne jne ...
Kõne Hongkongist. Jutukas ja viisakas noormees tutvustas oma "tuntud" firmat, et tegelevad investeerimisega jne.
Kohe oli selge, et see oli täielik jama ja üritasin kõnet kiiresti lõpetada. Kuid see polnud üldsegi lihtne, sest ta esitas jälle ja jälle mingit olulist infot, tahtis vägisi ette lugeda kolme tähtsat asja ja küsis, et kas ülemus (?) võib mulle varsti helistada.
Ei taha, pole mõtet ja üleüldse... - umbes nii vastasin ja läbi raskuste suutsin üle 7 minuti kestnud kõne lõpetada. Tema oleks veel ja veel rääkinud.
Esimene mõte oli, et nüüd tuleb kõne eest kopsakas arve, kuid EMT kliendiinfo vastas, et vastuvõetud kõnede eest maksma ei pea.
Ei läinud palju aega, kui helistas "ülemus" ning kena naisehääl alustas jälle aktiivselt ja viisakalt ajuloputust. Rebisin end temast lahti minutiga, üsna vaevaliselt.
Mis asi see oli? Kas inimesed Hongkongis peavad tõesti nii rasket tööd tegema? Milline on sellise müügitöö tulemuslikkus?
***
Ükskord ammu-ammu sain uudishimu ja heatahtlikkuse koosmõjul okseleajava kogemuse Perepuhkuse äris. Äri ei saanud teoks, sest meil abikaasaga polnud mingit puhkuseosakut 5-tärnise korteri näol vaja, sest eelistame vabadust, metsikut loodust ja mugavused pole selle juures kaugeltki olulised. Kuid ikkagi jõudsid nad oskusliku müügitööga ja minu lolli uudishimu tõttu üsna kaugele. Ajuloputus oli väga professionaalne.
Kui saime sealt Toompuiestee majast välja, siis oleksime tahtnud vaid oksendada. Ja seda mitu tundi hiljemgi. Väga kasulik kogemus selleks, et järgmine kord kohe ja resoluutselt "ei" öelda.
Kuid ikkagi ei suutnud eile Hongkongi telefonikõnet kohe sinnasamusesse saata.
pühapäev, 28. august 2011
EMV Põlulas muusika saatel
Rahulikult suunaga esimesse punkti ja nagu tavaliselt, lugesin samme. Järsust nõlvast alla ei tahtnud minna, kaardil oli justkui mõni joon vähem, nii tundus. Otsisin paremalt, tiirutasin ja jõudsin juba 3.korda tagasi nõlvale. Lõpuks läksin alla, 3min hiljem startinud Antti Roose ka kohal. Ehkki viga oli 5,5 min.
Edasi murdsime kahekesi, enne 3.KP-d kohtusime Maido Kaljuriga, kellele kaotasin sel hetkel 6min. Maido jooksis kiiresti, minu jaoks liigagi, sest enesetunne oli üsna väsinud!?? Maido liikus vigadeta ja poolel maal juhtis Tiit Tali ees ca 3 minutiga. Siis aga läks ka temal jooks allamäge (või ülesmäge?), Tiit jäi karistamata :)
Finišis selgus, et Tiit ei teadnudki meie olemasolust samas võistlusklassis (!?). Ütles, et kui oleks teadnud, oleks kiiremini vajutanud. Aga seda me ju tahtsimegi...
Mul tuli vigu igal pool, võistluse lõpetas etapp 11-12, kus enne punkti murdsin pikalt räiget räga edasi-tagasi 3 korda. Selleks hetkeks oli ammu selge, et kaart läbitavust ei kajasta, kaardistaja jaks oli ülemise kuuendiku juures otsa lõppenud.
Koos suurte vigadega sai ka jõud otsa. Liikusin pooleldi kõndides ja peas hakkas kummitama üks lugu (lisan selle allpool). Muusika saatel jõudsin tujutult, kuid mitte kurvalt, finišisse. Seekord siis sedamoodi - maastik, kaart ja rajameister said kiire seljavõidu. Ei osanud, ei jõudnud.
Maido läks esimesse punkti Eesti lipu lauluviisi saatel (!). See mõjus hästi.
Huvitav, milliseid meloodiaid selles metsas veel kuulda oli?
Tulemused
neljapäev, 25. august 2011
Õhturütmid
Ja veel.
Täna on neljapäevak Keilas. Pagana ilus ilm jälle, nagu sellel aastal tavaks. Veab.
Ja nädalavahetusel on EMV tavarada. Tali Tiit oli end jälle registreerinud M45 klassi. Mis tavarada see aga on, kui esinumber jookseb mujal. Egas midagi, mõned meist läksid samuti M45 klassi, et mäng põnevam oleks. Mõned ei läinud. Loodetavasti M45 mehed ei pahanda.
pühapäev, 21. august 2011
Šokiteraapia vabariigi pidupäeval
Šokid:
NAISED
- Enne starti kuvatud naiste teatevõistkondade nimekirjas eestlasi polnud, ei näinud. No mida, kuidas oli see võimalik. Koondisejuhid liistule ...
- Grete Gutmann ja Estonia ikka jooksis. Uhh. Grete jooksis nii nagu Jukolal, ikka esiotsas.
- Liis Johanson alustas kenasti, kuid Eesti 5.koht oli avavahetuse lõpetanute seast kadunud. Kurat, kas Gretel vale KP? Mis teha, vaatame siis, millal Liis rajalt maha võetakse.
- Liis ikka jookseb ja Estonia jälle vaheaegade protokollis. Uhh. Ja Eesti pidevalt pildil, sest Liis püsis juhtgrupis.
- Annika Rihma, kiire jalaga, kuid tehniliselt üllatusi pakkuv viimase vahetuse jooksja. Nüüd pidi hinge kinni hoidma.
- Kohe esimeses punktis susserdati, kuid Annika pääses sealt õnnega. Uhh.
- Ootame võistlejaid 2. KP-sse, telepildi KP-sse. JA MIS NÜÜD, ANNIKA ON LIIDER!
- 3. KP ja kaks Annikat on endiselt liidrid! See ei saa hästi lõppeda. Ei ole võimalik.
- Ja siis see tuli - Annika viga. GPSi joon läks lootusetult lõunasse, kui samal ajal liikusid teised läände. Kahju, ilus võistlus oli...
- Annika keeras otsa ringi ja jooksis sama teed tagasi!? Mis toimus sportlase peas? Kaart 90 kraadi valesti käes?
- Annika tagasi rajal ja ehkki imet ei juhtunud, oli naiste 6.koht suurepärane tulemus. Nad olid ise lõpus väga õnnelikud. Medal kuulus vist veel müstika valdkonda.
MEHED
Meeste kolmik oli lootustandev, neilt võis oodata mida iganes. Pinge oli kõva, arvutiekraani taga. Suurim küsimärk - Peeter Pihl. Loodetavasti saab hakkama. Teised tundusid kindlamatena.
- Avavahetus. Olle Kärner pildis. Suurepärane, ehkki väike vahe oli (30-40sek).
- Lõpu eel tiimid segaduses, Olle läbib punkti hästi, eestlased avavahetuse järel 2.kohal!
- Pinge tõusis. Peeter Pihli algus hea. Ja siis see tuli - MEGAPUMMI! Kas võistlus läbi? Kahju. Teised spermatosoidid liikusid täpselt.
Kuid Olle oli raja kõrval rahulik ja naeruline.
- Peeter keeras tagasi rajale, viga ca 4 min, kuid parem ikka kui x0min. Eesti 10.kohal.
- Lauri Sild ankrumehena usaldusväärne, nagu Olle avavahetuse mehena. Nii mu sisikond ütles.
- Paugutatakse kõvasti, Lauri kenasti kaardis. Lõpp juba lähedal, Lauri püüdmas 5.-6. koha tiime (RUS,ITA), kes natuke susserdasid. Itaallaste Mamleev on täna olnud tubli, lühirajal oli ikka väga-väga hädas (tegelikult sai täna DSQ). No kas tuleb esikuuiku koht ära?
- Ja seal ta eksibki ... Sibab punkti ümber, aga punkti ei leia. No ei leia. Lühiraja hõbedamees Pasi Ikonen ka juba kohal. Lõpuks KP olemas, viga pole küll suur, ehkki tundus igavikuna.
- Pasi tegi jooksuga Laurile ära ja Eestile 8.koht. Räägitakse, et kõigi aegade parim, nagu naistel 6.koht. Aga miski jäi hinge kripeldama...
SELLINE SEE ORIENTEERUMINE ON.
Tulemused
Ja muidugi eilne Lembitu Kuuse uudiseklipp Sixten Silla pronksivõidust 20 aastat tagasi.
reede, 19. august 2011
Sajandi etapp
Eriline vaatemäng oli meeste finaalis etapp 6-7, kus hävisid paljud. Seal polnud mõtet küsida, et miks eksiti, vaid minu jaoks jäi küll arusaamatuks, kuidas kaardisse tagasi saadi. Selles osas näitas kõva taset Peeter. Peab olema ikka väga hea orienteeruja, et tema olukorrast uuesti rajale tulla. Kahju, algus oli hea ja muu jooks samuti.
Sajandi parimad o-kommentaarid on kokku võetud Peeter Pihli blogis.
Olle kaldus etapil 6-7 samuti paremale, Lauri ka, kuid tema suutis tasakesi end ära pöörata. Naistel seda etappi polnud, kuid muid susserdamisi tuli palju.
Leedulastelt hea tulemus - Gvildys 5.
Tulemused jm.
neljapäev, 18. august 2011
Seis Tšehhi seiklusvõistlusel
Kadarbiku Kanged liiguvad kenasti ja jooksuetapiga on kohta parandanud. Neil on eestlastest kõige ühtlase tiim. Pealegi on nad väga hästi 2.päeva piltidele jäänud: LINK
ACE Logistics Salomon toksib aga rõõmsalt SMS-e, ehkki varsti jäävad nö joone alla.
*******************************************
Neljapäeval kell 13.00, üks ööpäev läbi
Tšehhi ARil on ööpäev seljataga. ACE Logistics Salomon liigub tõusvalt, Twister on natuke maha jäänud. Viis võistkonda on mängust väljas.
Paremal servas olevad kommentaarid paistavad olema kodeeritud, teadjamad vist mõistavad.
kolmapäev, 17. august 2011
Veebiklipid MMi tavarajalt
Seiklusspordi äss ja eelmise aasta 24h rogaini MMi ülekaalukas võitja Chris Forne oli vist ainuke, kes läks rajale lühikestes pükstes ehk trussikutes. Kommentaator ütles, et nagu tavaliselt. Tavaraja kaart oli aga üsna roheline.
Lauri Silla kohta ütles kommentaator, et see on Sixten Silla poeg. Ka seda, et Sixten on MMi pronksimees ja sai selle medali täpselt 20 aastat tagasi. Hiljem lisas, et 1991.aasta Tšehhi MM oli samuti üks pikemaid jookse tavaradade ajaloos. Seekordne rada oli ikka ülipikk (palavus+maastik+...).
Naiste favoriit nr.1 ja kvalifikatsiooni võitja Minna Kauppi ei leidnudki esimest punkti üles. Kommentaatorid imestasid, et kuhu ta siis nüüd minemas oli. Ilmselt koju.
Joogipunktis oli võistlejatel palju aega. Seisti, joodi, kallati vett pähe, vaadati hoolikalt kaarti. Ebatavaline vaatepilt tiitlivõistluse rajalt
Olav Lundanes toibus peale lõpetamist alles siis, kui talle valati pähe ja selga ca pangetäis vett.
.
.
.
Tavaraja kõige õnnelikum mees oli vist 2.koha saanud Pasi Ikonen, kes 10 aastat tagasi sai MMi lühirajal kulla (kommentaatori jutt).
Osalejate kommentaarid o-koondis blogis.
.
teisipäev, 16. august 2011
Aktuaalne
Siis orienteerumise MMi sprindi kvalifikatsioon. Seal oli üks päris hea etapp (9-10). Esmapilgul juskui "Jürgeni labürint". Kuid kui rahulikult pool minutit uurida, leiab ligipääsu 10-le küll. Aga kas ka rajal leiaks?
Grete, Kristo ja Peeter leidsid vist ilusti, ehkki Peetri jätk läks aia taha. Kirti ja Annika?
Neli said õhtusesse finaali, Annikal DSQ. Seal ka GPSid.
Finaalid: Naised kell 16.00, mehed 17.00
Homme algab ca 4-ööpäevane Tšehhi seikluspordivõistlus, mida nimetatakse ka Euroopa MV-ks. Osalemas lausa 4(!) Eesti tiimi.
********************************************
Eilsete sprindifinaalide osas on head kommentaarid o-koondise veebilehel.
Lisaks sinna juurde, et võistluse jälgimine internetist oli ikka alla igasugu arvestust:
- väga ebamugav oli vaadata raadiopunktide vaheaegu, eriti siis, kui neid ei tulnudki.
- Videopilt oli hägusest hägusem, vaid meeste finaali alguses oli pilt natuke teravam (Peeter jäi siis pikalt kaadrisse)
- GPSi jooned olid kus iganes, Peeter pani vahepeal pikalt vales suunas kaardist välja
- Kommentaatorite jutt oli Ok
Jooksust:
- Rajad tundusid üsna lihtsad, paras jooksukas
- Palju edasi-tagasi jookse !?
- Alternatiivid tundusid olema üsna võrdsed (Grete tegi vist ühe suurema ringi)
- Kirtil oli kaks jooksu - enne Aija Skrastinat ja pärast. Samm muutus siis tunduvalt kiiremaks
- Kristo oli vist väsinud
- Õnnetu Lysell, kes lõpus punkti vahele jättis ja medalist ilma jäi
Täna (kolmap) kell 2 pikk rada!
reede, 12. august 2011
Koprakarikas
- Sadas ja sadas, sooja vaid 12 kraadi. Mulle sobis, sest prille ei kanna.
- Kiiresti joostav valge mets arusaadava reljeefiga. Sobis hästi.
- Jalg oli soojendusel mõnus ja kerge. Väga hea, ehkki sisaldas ohtu.
Jooksust endast on piinlik kirjutada. Häbi tundes riputan kaardi üles. Ainus, kes enam-vähem aja sai, oli Girts Mamis, kuid temagi tegi oma jutu järgi 2min viga.
Tulemused
Homme uuesti.
2.päev, tavarada 6,83km 13KP
Kalle Kalm oli Rein Roonile enne starti öelnud midagi sellist, et veteranid jooksevad mööda teid kiiremini kui otse . Oleks ma seda kuulnud.
Täielik üllatus oli etapp 8-9, kui nägin vaid otsejooksmise võimalust. Olid ju rohelised ja tumerohelised olnud siiani üsna läbitavad. Vajutasin, murdsin võsa, hüppasin raiesmikel, hoidsin suunda. Viga ei teinud. Ja kaotasin Raul Oleskile 1 minutiga!!! Raulist peaksin kiiremini jooksma 2min/km. Roonile kaotust 3,5 min!
Lisan kaardi väljavõtte, kus Rauli tee on sinisega, minu oma punasega.
Enne seda tegin veel ühe suure 3,5min vea (etapp 4-5), kus arvasin end olevat teise soo servas.
Tulemused (2.päev)
Homme uuesti ja lõplikult. Kõik on veel võimalik, hetkel 4.positsioon.
Kanepi sprint, 2,5km 16KP
Sprindivõistlus on alati sündmus, sest rahvas alustab koos, lõpetab koos ja reeglina autasustab koos. Ja kui veel lisada ilus ilm, nagu täna oli, vahva rada ja kaart, tore alev, siis on küll kahju, et paljud sellest sündmusest loobusid. Kuid mis nende sportlastega ikka teha.
Minu jaoks on Kanepi staadion eriliselt nostalgiline koht, sest 42 aastat tagasi, aastal 1969, sain seal oma esimese diplomi . See oli Kanepi pioneerilaagri ajal ja 4-võistluses, millest kõrgushüpet mäletan nii, nagu see oleks toimunud eile.
Jooks ise oli kontrollitud ja suht vigadeta. Etapp 3-4 läksin vist valelt poolt (paremalt) ja enne 14.punkti kuuldud mingi vanamehe kõvahäälne hõige ajas pea nii sassi, et tegin kohe 14-sekundilise vea.
Muidu tuli võit. Selle jooksuga oleks tõenäoliselt M50 klassis ükskõik keda võitnud.
Kaart oli hästi loetav, sh ületamatud aiad. Pisijama oli ehk selles, et radade lillad jooned olid natuke paksud ja katsid päris paljudes kohtades läbipääsud ära (sh M35 klassi kaardil), st olid lõikamata. Mul endal probleemi ei tekkinud, sest küsitavas kohas oli värav lahti. Mõistan seda viga hästi, sest joonte lõikamine on kaardikoostaja viimane tegevus ja kipub ununema (ehkki Kanepi kaardil oli seda päris usinalt tehtud).
3.päev, tavarada 6,5km 13KP
Ma ei tea, kas pornot võib blogis näidata, kuid kui kaks Läti konkurenti veel kõvemat pornot omavahel tegid, siis panen tänase kaardi ikkagi üles.
Jällegi absoluutselt õigustatud küsimus: mis küll ühe mehe peas toimub, kui ta läbib etappi 1-2 nii, nagu see on toodud kõrvaloleval pildil.
Ma tean muidugi täpselt, mis toimus, kuid seda jaburust siin lahti kirjutada oleks veel suurem jaburus. Ehk kirjutan kunagi romaani, pornoromaani.
Kokkuvõtteks täiesti teenimatu 3.koht Koprakarikal. Mati oli jälle väga tubli, Rein muidugi ka.
Auhinnaks saadud vihaga peaks end korralikult läbi nüpeldama, sest sellise katusealusega, nagu praegu on, pole eestikatel mitte midagi teha.
Tulemused (koond)
.
neljapäev, 11. august 2011
Üks lugu
Kuid kui täna kuulasin Tõnis Mägi (Mäe?) lugu Siberi linnast, siis tuli ka üks lugu meelde.
Olime kunagi abikaasaga Soome põllumajandust aitamas. Sinna läksid mitmete aastate puhkused, sest korterit (maja) oli vaja kuidagi ehitada. Tööpäevad Soomes olid üsna rängad, sel korral koristasime põllult kapsaid, 12 tundi päevas. Kapsad olid suured, kuni 3-4-kilosed, mille juure lõikamisest läks ka tugeval meesterahval ranne valusaks. Väike traktor sõitis ees ja tempoga pidi kapsad õrnalt kasti panema.
Töö oli rutiinne ja igav ning selle peletamiseks hakkasid peas keerlema igasugu mõtted. Nagu tavaliselt.
Ühel kahvi-taukko'l hakkasin juurdlema sõnade "seuraava" ja "ensi" üle, et noh, millal siis ühte või teist sõna kasutatakse. Rahvas ei saanud probleemist aru. Ei saanud aru ka traktorist Jukka, kõhn vanem mees, tuulest, päikesest ja suitsust-viinast parkunud näoga, tsipa juhmaka silmavaatega, aga muidu tubli töömees.
Üritasin küll nii, küll naa selgitada - keegi ei saanud aru. Siis tõin sellise näite:
- " Ütleme, et täna on teisipäev ja homme on kolmapäev. Kas kolmapäev on "seuraava" või "ensi" päivä?"
Jukkalt tuli kiire vastus:
-" Täna on esmaspäev."
Jukkale meie naer ei meeldinud.
********************************************
Aga homme Koprakarikale. Tekkis kaks küsimust:
- miks nii vähe inimesi soovib joosta sprinti, kui on juba kord tavajooksuks Kanepisse kohale sõitnud?
- miks Tiit Tali jookseb M45 klassis?
********************************************
Ja algab orienteerumise MM Prantsusmaal. Härjad on valmis, ootavad valge-punast rätikut.
PROGRAMM
esmaspäev, 8. august 2011
Hobuste võiduajamine Lätis. Malienas kauss 2011
Peakorraldaja ja rajameister Vilnis Velkeris (pildil) soovis teha nö sportliku pingutuse võistlust, kus proovile pandi nii tehnilised kui füüsilised võimed. Ja see õnnestus tal suurepäraselt.
Esimesel päeval oli lühirada (4,5km), kus tuli olla hoolikas ja ettevaatlik. Läti kollased olid jätkuvalt rinnuni heinas ja kändude peal. Jooksu lõppedes avaldasin Velkerisele arvamust, et meil selliseid alasid kollaseks ei tehta... kuni märkasin, et kõik kollased ja poolkollased olid rohelise viirutusega kaetud. Kuid sõltumata viirutusest, pidi siiski otse minema, see oli aga aeglane ja sisaldas natuke bingot.
Lühidalt, lühirada ei õnnestunud sugugi hästi, sest vead tulid 1., 2., 4., 5. ja labase 15. punktiga. Õnneks tegid ka teised vigu, mistõttu tihedas lätlaste konkurentsis sain 7. koha kaotusega parimale, Igors Bužs'ile, 3,5 min.
Teiseks, viitstardiga päevaks oli oodata kiiret ja põnevat võistlust, sest vahed olid üsna väikesed (11 meest ca 4 minuti sees, sh Toivo Toomas). Velkeriselt tuli vihje, et selle päeva rajaplaneering on esimesest täiesti erinev ja oluliseks saavad kiired jalad.
Tundus, et see sobis mulle, ehkki ülevaade lätlaste jooksuvõimest puudus.
Minust 11 sekundit eespool startis Uldis Pekuss, kelle esimese päeva kahe viimase etapi ajad olid muljetavaldavad. Seega pidi olema kõva jooksumees. Üheksandana startis Toivo Toomas, 27 sek minust hiljem.
Start.
Ehkki Pekuss lähenes väga aeglaselt, sain siiski esimeses punktis temast mööda. 4.KP-s sain kätte 1 min enne startinud Girts Mamise ning natuke aeglasema Edmunds Zvaigzne. Seega oli 3 skalpi juba käes. Etapil 5-6 kadus Mamis kuhugi ära, Zvaigzne jäi juba enne maha ja ka kiire jalaga Pekuss hakkas maha jääma. Arvasin, et need mehed on löödud, kuid nii see siiski polnud. Pekuss nägi, et liigun suunaetappidel hästi, pani kaardi "püksi" ja üritas silmsidet hoida. 6.KP-s nägin eespool veel kahte konkurenti (Šinke ja Kokins). Pikal etapil 6-7 sain mõnusal männimetsa lõigul neile üsna lähedale. Raske oli , sest kiirus oli korralik (selle etapi keskmine 5.28min/km) ja ilm palav (28°C).
Vahepeal viskasin ka pilgu selja taha ja oh üllatust - terve punt mehi oli kohe-kohe järele jõudmas !!
No mida, põletan ca 5min/km ja kari Läti pensionieelikuid näitavad möödumiseks suunda... Üks mees, Guntis Dude, oli eriti näljane ja saigi meid varsti kätte. Ka tagumised mehed jõudsid mingil ajal järele (sh Pekuss). Toivot nende hulgas polnud. Seega olime 5-kesi, vaid Igors Bužs oli veel kusagil ees.
Bužs võttis etappi 8-9 rahulikult ja tegi ka väikese vea. Enne 10.KP-d vaatas igaks juhuks tagasi ja pidi šoki saama. Konkurendid lähenesid küll siit, küll sealt ja neid oli kogu mets täis! Nüüd läks ka temal kiireks. Ütles hiljem, et tasapisi vajus "pilt taskusse", kaardist ei saanud enam suurt midagi aru. Sattus kogemata ühele teerajale ja see oli ainus objekt, mida ta kaardil eristada suutis. Tema õnneks viis see tee otsejoones punkti. Ma tegin paaris kohas 10-15m-se kaare, mis selles konkurentsis oli väga valus. Loodetud hea positsioon enne kahte viimast KP-d asendus 15m-se vahega, mida oli võimatu kinni joosta. Sest kõik mehed liikusid võimsalt.
12.KP-s saadi Bužs kinni, Kokins tegi vea, Dude ja Pekuss olid mul küll ees, kuid neile lähemale kuidagi ei saanud. Teised hakkasid juba maha jääma. Bužs tegi 12-13 vahel pisikese võsalõike ja sai sellest 3-4 sek edu. Selle lõike oli ta enne starti kaks korda läbi käinud-analüüsinud(!). Ja see eelluure tõigi võidu.
Lõpp.
Jäin neljandaks, kaotusega võitjale 7 sek. Bužs oli sekundiga Dude ees ja 3 sekundiga Pekussi ees, kelle olin juba ammu maha kandnud. Pekuss ütles hiljem, et mängis oma tugevaimale kaardile, so lõpuspurdile ja enne seda passis kamba lõpus.
M50 klassi lätlased näitasid tõsist jooksuvõimet, meie mehed peavad selle tasemeni jõudmiseks veel palju harjutama.
Väga vinge võistlus, kus sai lõpuks ometi ka 5-6min/km joosta.
Tulemused (koond)
1:22:20 Igors Bužs
1:22:21 Guntis Dude
1:22:23 Uldis Pekuss
1:22:27 Eduard Pukkonen
1:22:41 Juris Šinke
1:23:07 Juris Kokins
.
neljapäev, 4. august 2011
Karli Lambot. Alati on lootust. Karukoopas-lambakoplis Uus-Meremaa MM-il
Karli Lambot:
Hea hõimlane (miks see isegi mulle on oluline? :)) Andrei Hvostov ütleb oma viimases raamatus “Sillamäe passioon”, et Eesti on “ütlematajätmiste vabariik”. See kuidagi puudutas mind ja pani tegutsema. Olin nimelt Uus-Meremaa rogaini MM-i kokkuvõtva teksti juba eelmise aasta detsembris enam-vähem valmis kirjutanud, kuid siis avaldamise osas kõhelnud ja “sahtlisse pistnud” ning peaaegu unustanud.
Lugudega on nimelt nõnda, et isegi kui püüad faktitruult ja võimalikult väheseid hinnaguid andes kirjeldada minevikus toimunut, siis paratamatult teed valikuid ja tõstad sündmuste virvarrist esile need, mis enese jaoks kuidagi tähenduslikumad tunduvad. Samu asju läbielanud kaaslaste jaoks võivad tähtsad olla hoopis muud, kuid ka täiesti tõsielulised seigad. Tulemuseks on see, et ühest juhtlõngast sündinud loo kõrval võivad eksisteerida täiesti teistsugused, aga samuti tõesed jutud. Ilmselt kõigi jaoks tuntud paradoks.
Kahtluste allikaks olid siis Uus-Meremaa MMi võistlusreisi käigus toimunud ja seda mõjutanud konfliktid. Et kas seda on võimalik avalikkusele kirjeldada? - sest paratamatult enesekeskseks jääb jutustaja alati. Usun, et Raidu ja Tõnu jaoks on minu vaatenurk toimunule ainult üks paljude teiste võimalike seast.
Saatsin pika kirjatüki Eduardile, millele järgnes lühike arvamustevahetus avaldamise koha ümber. Ets on ajaveebi pidades väga hästi aru saanud, mis on ühe kogukonna (antud juhul siis o-jooksjate ja kestvusliiklejate) jaoks oluline. Järgnevat võib võtta kui tänu sellise järjepideva töö eest.
Lugu. Alati on lootust. Karukoopas-lambakoplis Uus-Meremaa MM-il (PDF)
Pildid (suuremalt, pildiallkirjadega)
Kaart (suuremalt, 150DPI, 3,7Mb)
.
esmaspäev, 1. august 2011
"Hei, kus oled?". "Võssis". "Jälle?". EOL Open 2011
Jah, peale Läti rogaini tunduvad nüüd kõik metsad kas parkmetsa või poollagedana, mistõttu ei mõistnud ka naisklubikaaslaste maastikukirumist.
EOL Open Lillis, Viljandimaal Eesti ja Läti piiril, oli huvitav orienteerumine huvitavas ja tugevas seltskonnas. Isegi suurte vuntsidega lühikesed vennad Ptashekased (üks on pildil, allikas: WMOC2011) olid oma võimsate mootorratastega Leedust kohale tulnud. Teadagi kõvad mehed, lisaks veel lätlased Mamis, Bužs jt.
Esimese päeva kohta tuli jutt lühike - läks p...se. Ei saanud emotsioonidega hakkama, konkurendid häirisid jne. Peale lõppu oli natuke halb olla, rogain veel mõjus. Tegelikult oli enamus konkurente nagu lambakari metsas.
Õhtul Karksi-Nuias tuli klubikaaslaste Mardistete juures pidevalt uni peale, nagu paaril viimasel päeval oli tavaks saanud. Süda polnud veel valmis intensiivselt töötama. Ehk homme.
Teine päev - tavarada
Kogu jooks oli kontrollitud ja hea. Aeg 54.04 ja 3.koht Jaanus Reha ja Julius Ptashekase järel. Kõik oleks ju olnud OK, kui vaid Reha poleks 50.04-ga jooksnud. No kuidas ta küll sai 4 min kiiremini tehtud?
- Alustasin rahulikult, etapil 1-2 kukkusin pea ees mudasse. Ühtegi puhast kehaosa polnud, et kaarti või kompassi puhastada. Kaotust sellel etapil Rehale 36sek.
- Etapp 3-4 oli jälle täitsa Ok, kuid natuke pidurdasin enne punkti. Kaotust Rehale 51 sek!?? No mida?
- Etapp 4-5 oli mul parim. Orienteerumist oli seal omajagu.
- 5-6 natuke kõhklev jooks tee peale. Reha pani tee peale täiega ja siis samamoodi punkti. Kuid minul kaotust 52sek !? Kas tõesti olin nii otsusekindlusetult suunda jooksnud?
- 6-7. Reha pani lageda servast ja otse üle valge metsa punkti. Ise läksin väikese ringiga kõrgust kaotamata. Kuid kaotust Rehale 45 sek!? Jumal autta!
- 7-8. Viga ei teinud, enne punkti seisatasin 4-5 sek ja kaotust Rehale 47 sek!?
- 8-9. Jooksukas. OK.
- 9-10. Hästi valitud teevalik. Jooksukas. Parim aeg.
- 10-11. Suund kiskus ära paremale, Zimmermann kiskus jälle vasakule. Punktis ilusti kohal, kuid punktinumber vale (78). Raul Laas ka kohal, natuke mõtles, sai end paika ja pani vales suunas ajama. Zimmermann tuli, võttis punkti ja läks. Protokollist saab lugeda DQ. Ise natuke mõtlesin, tegin õige otsuse ja varsti olin õiges punktis (59). Kuid kaotust Rehale 37sek ja J.Ptashekasele 1:34 (!).
- 11-12. Väike kõrvalpõige vasakule poollagedale künkale. Viga kohe 1 minut.
- 12-13-F. Vajutamine. OK.
Järeldus 1: Kõik nüansid maksid sellel rajal ränka hinda.
Järeldus 2: Nädal peale 24h rogaini lihtsalt ei liigu, ehkki tundub, et liigub küll. Kunagi varem oli sarnane asi Koprakarikal juba juhtunud.
Tulemused