teisipäev, 27. august 2013

Mutter ja polt


Hea päev oli täna Eesti orienteerumisel - tuli kaksikvõit MMi sprindis (pilt Tomi-Andre Piirmetsalt). Kuna tegemist on pooleldi tehnikaspordiga (lisaks orienteerumistehnikale), siis nii mõnegi võistleja ratsu ei pidanud katsumusele vastu. Klubikaaslasel Marekil läks üsna võistluse alguses rattaraam katki ja pildilt oli veel näha, et ka Ingrid Kala rattaga oli midagi juhtunud.

Loodetavasti on neil nüüd piisavalt mutreid ja seibe, et homseks lühirajaks rattad korda saada. Ka peas ei tohiks ükski polt logiseda.

Üks asi oli küll imelik - väga palju DQ-sid. Ei saanud aru, et kus olid need keelualad, mida ületati.

MTBO MMi koduleht
  

laupäev, 24. august 2013

Ring ümber Ülemiste

Läksin ikkagi Ülemiste järve jooksule, ehkki hommikul oli enesetunne natuke põduravõitu ja peale pudrusöömist lebotasin teki all nii kaua kui võimalik. Põhimure oli selles, et kuidas haigusega võidelnud organism kiirematele liigutustele reageerib, kas lihased lähevad juba poole jooksu pealt piimhapet täis või ei taha keha üldse tööd teha. Samas polnud organism nende päevadega jõudu kaotanud ja kolm spordivaba päeva võis hoopis hästi mõjuda.

Korralikku soojendust ei jõudnud teha ja hea ka. Jalg oli suhteliselt kerge ja kiiremad liigutused tulid vaevata. Süda ei tõrkunud, kopsud samuti. Stardis hoidsin esimesse ritta, sest paarisaja meetri pärast pidi tulema väravast pudelikael, millest oli vaja varakult läbi saada.

Vajutasingi kohe algusest korraliku kiirusega, esimesed 100m koos Erkki Aadliga. Poole km järel sain oma rütmi kätte, mis oli natuke aeglasem kui taganttulijatel. Pidevalt mööduti, tuttavamatest selgadest fikseerisin ära Tarmo Reitsniku, Annika Rihma ja peale 1.km Reigo Lehtla. Esimese km aeg oli 3.45.

Ka teise km läbimisel oli aeg veel alla 4min/km, kuid juba liikusin tempos 4.05-4.10. Ühtegi sobivat selga ei leidnud, sh ka Olga Andrejeva oma. Kes mööda läks, see ka eest ära liikus. Tempot tõsta ei tahtnud, oli see ju alles esimene kiirem jooks sellel aastal ja kiiruslik valulävi madal. Hoidsin optimaalset pinget, raske ei olnud, kuid kerge ka mitte.

21.minutil möödus üks "beib" roosas. "No läheb lahti", käis peast läbi mõte, nagu kevadisel Tartu 23km jooksul, kus möödus igasugu värvilisi ja sulelisi (nais)jooksjaid. Samas polnud nüüd väsimust ja tempogi oli täitsa ok.

5.km-l oli koht 84., kiirus ca 4.10. Mingil hetkel möödus üks jõulise sammuga jooksja (rattamees?), kelle tehnika paistis olema sobiv järeljooksmiseks. Esialgu tundus ka tema tempo natuke kiire, aga see ongi tavaline, kui toimub kerge tempovahetus. Õige pea harjusin uue rütmiga ja siis hakkasid eesjooksja jalad ka kohati ette jääma.

Mingiks hetkeks tekkis hea suur punt, kus hoidsin end vaikselt grupi sisse. Tempo oli ikka 4.05-4.10, seega vanainimesele täiesti sobiv. Kilomeetrid möödusid kiiresti, tegemist oli ikkagi sprindiga (vaid 14km). Ootasin pidevalt, et millal Viff ehk Viivi-Anne Soots järgi jõuab, sest ta oli heas vormis ja kevadel sain tema käest pika puuga.

Pildil Viff koos roosa "beibe" ehk Anu Teppo'ga (foto:Alari Kannel, Facebookist)

Kui jõudsime järvetaguste luidete peale, tundsin end teistega võrreldes paremini. Tõusud tulid orienteerujale kohaselt kergelt, laskumistel kallutasin ette ja seegi tõstis natuke kiirust. Kõik konkurendid suurest grupist, kes polnud varem ette rebinud, hakkasid kergelt maha jääma. Luidete lõpus, enne veepuhastusjaama, sain kätte veel kolm meest ja asfaldil neist möödagi. Päris hea oli niimoodi lõppu joosta, just seepärast tulebki end kogu distantsi vältel tagasi hoida :)

Aeg tuli 57:45.5, mis andis üldjärjestuses 85.koha ja M50 klassis 2.koha. Ago Veilberg oli omaette klassist, kuid hea meel oli võita Urmas Kaljuranda. Reigole kaotasin minutiga, Viffi võitsin kahega.

Kodus tundsin end imelikult. Kraadiklaas näitas 37.8°C.  Õnneks on homme pühapäev.

Tulemused


reede, 23. august 2013

Septembrikuumus

Tõsi, septembrini on veel nädalake aega, kuid siis läheb hoogsalt lahti, iga jummala nädalavahetus tuleb panna. Vähemalt praegu tundub nii, st kui tervis vastu peab ja muid olulisi kohustusi ette ei tule.

Homme on plaanis minna Ülemiste järve jooksule. Peale teisipäevast kahte jooksu ja higisena jahtumist Männiku karjääris oli kolmapäeval kurk haige. Organism on siiani võidelnud haigusega ja vist kerge võidu saanud, ehkki kurk on veel kare ja bronhiidiköha alles algusjärgus. Kuid sisetunne ütleb, et homme saab joosta küll.

Viimane kord jooksin ümber järve aastaid tagasi. Arvasin, et pikkuseks oli 6km, mistõttu tegin korralikult sooja ja enne starti korduvaid kiireid lõike. Paningi alguses hooga minema - kilomeetri, kaks, viis... aga lõppu ei paistnud tulevat. Jalg oli juba kergelt pehme, kui küsisin konkurendilt, et kui pikk see jooks siis lõpuks on?
"14km", tuli vastuseks.

Homme olen vanem, homme olen targem.

Järgmisel nädalavahetusel ei saa rattaorienteerumise MMi Rakverre vaatama minna, see aeg on planeeritud maaelamise linnakolimiseks. Üks suvi saab sellega jälle otsa, algab september ja kool.



7.-8.sept - EMV öine Kanepis ja sprint Otepääl. Medal on eesmärk. Maraton jääb jälle jooksmata.
14.sept   - EMV pikk rada Kitsemägedes Põlvamaal. Mõistusega joostes võiks ju hea tulemuse saada.
21.sept   - XT ÖÖ Rogain Kuusalus, 4 tundi. Kuna tegemist on sarivõistlusega, siis peaks ka viimasel etapil osalema. Kavalad korraldajad.
28.-29.sept - Suunto Games Koitjärvel.Uus kaart, lähedal ka, tuleb ikka minna.

Oktoober
5.okt - TAOK rogain Jänedal. Kuidas ikka ilma selleta, ehkki tahaks Tartus ka maratoni joosta.
12.-13.okt - kas tõesti vaba, ehkki Westi pikk rada on Võistes.
18.-20.okt - Saaremaa kolme päeva jooks. Tahaks eelmist aastat korrata, ehkki see oli päris valus tirimine.
26.okt - Libahundi jälg Viimsis?? KoKu jooks Põlvamaal ??
30.okt-1.nov - ESTGISi aastakonverents Rohkem ei jookse, rohkem ei joo. Vähem ka mitte.


teisipäev, 20. august 2013

20.august ja teisipäevak

Kuidagi isamaaline on olnud see 20.august. Eilne öölaulupidu Tartus oli äge. Oleks vaid paar päeva enne teadnud, et teisipäev on puhkepäev, oleks ehk plaanid ümber teinud ja ka Tartus olnud. Ei osalenud öölaulupeol ka 25 aastat tagasi, siis olime maal Missos, sest esimene laps oli alles 1,5 kuud vana.

18.-21.augustil 1991, sellel äreval ja ajaloolisel ajal, olin Soomes, Inari-Karasjoki piirkonnas Lapimaal. Sõitsime Soome geoloogidega maastikul ringi ja tutvusime biogeokeemilise kaardistamisega. Raadiost kuulsime uudiseid vene tankide liikumisest Tallinna poole. Pere oli Lõuna-Eestis, see tegi muret. Polnud õrna aimugi, mis sellest jamast saab.

Soome geoloogiateenistuse hotellitoas Espoos kuulasin läbi krabiseva seinaraadio Ülemnõukogu hääletamist. Jutust sain kehvasti aru, kuid iseseisvuse väljakuulutamise ja aplausi kuulsin ära. Imelik oli. Pisar tuli vist ka.

Juba Eestis olles saatsid Soome kolleegid pildi, kus nad tervitasid šampusega Eesti riigi tunnustamist Soome poolt. Island tegi seda kohe, teiste riikidega läks rohkem aega.



Teispäevak Männiku uuel kaardil

Täna sai lausa 2 korda jooksmas käidud. Kuna Kaido Nurja oli teinud uue kaardi Männiku polügoonile, siis oli uudishimu suur ja tuli minna. Kahetseda ei tulnud, sest tegemist oli mõnusa militaarse hea läbitavusega maastikuga, põneva uue alaga Tallinna linnas. Paar korda olen varem sinna sattunud, Xdream'idel kanuuga. Kuuldavasti osalesid rattaorienteerumise MMile saabunud Austraalia koondislased ka sellel päevakul, loodetavasti ei lõhkunud liiva sees rattaid ära. Mõned suunajooksud läksid aia taha, kompass polnud kohati kõige usaldusväärsem riistapuu.



pühapäev, 18. august 2013

EMV tavarada Päidlapalus - pronks

Blogis on olnud 2-nädalane paus, vist pikim senini. Nädalakese olid 2 Hollandi noort külas, sai neid ka Kolgaküla päevakule viidud. Orienteerumine oli noortele täiesti võõras tegevus, kuid päevakujärgselt otsiti positiivsest kogemusest ka Hollandi orienteerumisvõimalused üles ja oh imet, neil toimuvad samuti päevakud, kuid seda iga kahe nädala tagant. Kas päevak toimub ühes metsas või on neil veel mõni metsatukk olemas, jäi selgusetuks.

Eile toimunud EMV tavarada oli oluline võistlus, ehkki sellele eelnev öö jäi lühikeseks. Nimelt toimus Seto turismitalus ESTGISi I suveülikool, kus üheks olulisemaks teemaks oli Eesti põhikaart, selle sisu, kvaliteet ja kaardistamisega seotud nüansid. Kusagil öösel kella ühe ajal aeti tegema  püramiidi, isegi joonised olid selleks paberil olemas. Jäin kõige alla ja keskele, mis oli viga, sest keskmine saab endale kõige suurema koormuse. Üks tarkus nüüd juures.
(foto autor on Mati Tee)
  
EMV tavarada oli tehniliselt nõudlikul maastikul Otepää lähedal Päidlapalus. Üldjuhul mulle võsastel pätsikestel raiumine ei istu, kuid seekord oli maastik isegi üsna hästi joostav. Esialgu tundus, et rajameister pakkus lihtsaid teevaliku-etappe, kuid võistluse keskel sai proovida ka kõike muud. Põhiline ajakaotus tuli valedest kohtadest lõigetega, ebakindlusega, eriti siis, kui rada ei leidnud või sellest märkamatult üle jooksin. Distantsi lõpus jooksin paralleelselt rajaga, mida väikese usaldamatuse tõttu ei julgenud otsima minna. Seetõttu tegin ka järgmisel päeval teatejooksus esimese lihtsa punktiga suure vea, sest pöörasin varem ära, usaldamata oodata ära selget ristuvat rada. Iga väiksemgi tempokaotus või natuke pikem võsas ragistamine lisas tavarajal etapile minuti ja nõndamoodi sai neid kokku parasjagu. Kuid kuna suurem viga jäi tegemata, siis lootsin peale lõpetamist heale kohale.

Tugevaimateks konkurentideks pidasin selja taga startinud võistlejate hulgast Tiit Tali´t ja klubikaaslast Kari Lehto´t. Kari tuli EMV-le seetõttu, et oli väga heas vormis (veteranide MMil Itaalias saavutas sprindis 7. ja tavarajal 9.koha). Ta sai Tiidu järel hõbeda, pronksi jagas juunikuus lühirajal. Minule tuli seekord pronks, millega jäin loomulikult rahule. 

Tulemused

Ja veel. Kes tahab leida Viimse reliikvia filmimiskohti Taevaskoja orienteerumiskaardi taustal, siis seda saab näha SIIT.

laupäev, 3. august 2013

Rattaga Keilast Mustamäele, turvaliselt, maanteid kasutamata

Käiks Tallinnas rattaga tööl, kuid maanteel sõites on see liiga ohtlik. Igal hommikul sõidan autoga mööda Paldiski maanteed ja seal ei tahaks kuidagi hommikuti rattaga olla. Sauekatel, sakukatel, tabasalukatel on hea elu, igalt poolt lähevad kergliiklusteed pealinna, kuid Keila linn on selles osas õnnetus seisus.

Orienteeruja Tarmo Klaar testis ära ühe võimaluse rattaga Tallinna saada, maanteid kasutamata, kus algusosas sõitis piki raudteed Saue viaduktini ja sealt mööda väiksemaid sõiduteid Saue keskuseni. Edasi läks juba lõbusalt piki kergliiklusteid.

Läksin minagi eile õhtul läbimurret testima ja peale Keila raudteesilla ületamist sain algusosas sõita piki raudtee-äärset teed, siis põllu serval olevat autojälge, seejärel piki niidetud põlluserva ja niitmata põlluserva, kuni lõpuks tuli ette paras võsane lõik, kuhu sisse ei tahtnud kuidagi sukelduda. Seda lõiku pidi olema küll ca 150m, kuid hommikuti, kastemärjas võsas, pole see kindlasti kõige meeldivam paik.

Keerasin tagasi, otsisin veel alternatiivseid läbipääse, kuid ainsaks võimaluseks jäi ainult Tallinna ringtee.

Järeldus:
Tallinna sõitmiseks peab kõigepealt sõitma 4km piki Tallinna ringteed ja enne viadukti pöörama vasakule Välja teele. Sealt siis edasi Saueni.

Vaadates maakonnaplaneeringu kergliiklusteede teemaplaneeringut (X-GIS), on see paksult täis joonistatud 1.prioriteedi (punaseid) ja 2.prioriteedi (helerohelisi) kergliiklusteid. Kergliiklusteed on nii raudtee ääres kui maantee ääres ja ka piki Paldiski maanteed ning veel sajas erinevas kohas.

See plaan võimaldab tulevikus küll igale poole kergliiklusteid ehitada, kuid nende rajamise osas ei tekita mingit optimismi.

Keilakate jaoks peaks esimeseks või null-prioriteediks olema Keila ja Saue linna ühendamine, mis oleks vajalik ka Saue koolis õppivatele Keila lastele. Loomulikult tahaks kergliiklusteed veel mere äärde ja piki Paldiski maanteed Tallinna, kuid need tunduvad pigem ulmeliste soovidena.

Kes peaks initsiatiivi näitama Keila ja Saue linna kergliiklusteega ühendamise osas? Kelle asi see on?