pühapäev, 31. märts 2019

Rogainilinn Tartu

Pean Tartut oma kodulinnaks ja alati on tore siin käia või sporti teha. Seiklushunt pakkus võimalust 6h jooksul rogainida kogu linna territooriumil, kuid seekordse kaaslase Antti Roose päevaplaani nii pikk üritus ei mahtunud. Läksime siis 4-tunnisele rogainile ja etteruttavalt võib öelda, et sellest piisas enam kui küll. Kokku võttis Seiklushundi rogainist osa ligi 500! inimest, seda nii 2h, 4h, 6h jooksu- kui ka rattarogaini rajal.

Käisin pea kõikide majade juures, kus olen Tartus elanud. Kahjuks ei mahtunud meie rajaplaneeringusse punkt 38, mis asus Tasuja tänavas otse maja ees, kus olen oma esimesed 23 aastat elanud! Läksin peale võistlust spetsiaalselt seda kohta vaatama ja punkt oli tõesti koduvärava kõrval. Sain ägeda nostalgialaksu, aitäh rajameister! Kuidas Sa küll oskasid sellisesse kohta punkti panna?  Üllatus oli veel seegi, et samal ajal väljus majast kunagine Maa-ameti kolleeg Mariliis, kes tuli sõbranna poolt olles eelnevalt perega rogainil käinud.


Seekordne rogain tuli mulle raskelt. Seisund polnud kõige parem, sest kaks väsitavat töönädalat olid seljataga, viimane neist Türgis. Antti on aga hasartne tüüp, kes selja taha palju ei vaata ja vaiksemale käigule ümber ei lülitu. Seetõttu oli algus minu jaoks tsipake kiire ja raskeks läks juba 2,5 tunni pärast. Lõpus hakkasid ka krambid tunda andma, mistõttu muutus tempo üsna aeglaseks.

Õnneks olime teinud alaplaneeringu ja ehkki võtsime lisaks planeeritule juurde KP44, jäi aega kõvasti üle. Lõpetasime 17 minutit varem ja läbisime kokku 33 km. Kaks nädalat tagasi alustasime Tõnu Ilvesega natuke rahulikumalt ja läbisime 4 tunniga 35 km. Enesetunne oli tookord peale jooksu palju parem.

Seetõttu arvasin, et ehk suudame ka üle 35 km läbida, sest ainsad konkurendid MM45 klassis Lehtla - Piirimäe (Elbrus Forever) olid väga tugevad. Nemad läbisid meist 5 km rohkem ja said 15 punkti enam. Rajaplaneeringud olid üsna sarnased, alustasime mõlemad suunaga lõunasse ja lõpetasime vesistel rohumaadel kaardi idaosas.

Oleksime optimistlikuma plaaniga juurde saanud ehk 5-8 punkti, mis oleks läbitud kilometraaži juures olnud ka maksimum. Vahi piirkonnas ringi tegemine andnuks juurde küll 13 punkti, kuid vajanuks lisaks ca 30 min. Seega polnud teostatav.

Ehk õnnestub kunagi ka sellisesse jooksuvormi jõuda, et pikki üritusi nautida. Hetkel ei suuda väga palju treeningutele panustada.

Kuid üritan käia vähemalt pikematel üritustel, milleks järgmine on nädala pärast toimuv 3h Tallinna Linnarogain, siis juba Reigo asemel võistkonnas Karvajalad.  Loodetavasti on seisund siis parem, pimedas on kiirused ka õnneks madalamad.

TULEMUSED (4h, seal ka ratturid)

GPS träkid

Reigo ja Pärtel (Elbrus Forever)
PILDID (Aldis Toome). Minu arust on Aldis Toome praegu üks paremaid spordifotograafe.

VIDEOKOKKUVÕTE

pühapäev, 17. märts 2019

XT Talverogainil Randveres

Sporditegemine on viimastel kuudel olnud kõvasti häiritud, seda nii pideva kaela-õlavalu kui ka ühe haigushoo tõttu. Siiski õnnestus eelmisel nädalavahetusel pikemalt liigutada ja kuna paaril nädalal pole õlut joonud, siis tundus üldine seisund, sh kehakaal olema täitsa normis.

Normis oli see küll tavainimese jaoks, kuid rogainile läksin esmakordselt Tõnu Ilvesega, kelle heas jooksuvormis polnud põhjust kahelda. Tõnuga võistlesime koos seetõttu, et oleme plaaninud minna ühise võistkonnana rogaini MMile Hispaaniasse ja pakkuda Randveres MM55 klassis konkurentsi  tugevatele veteranidele Tiit Tali - Maido Kaljurile. Samuti vajas testimist tiimitöö.

XTsport tiimi rogainisari on väga populaarne, kohal oli 120 tiimi, kelle hulgas üsna palju väga tugevaid võistkondi. Viimsi poolsaare ja Pirita maastikule oli viidud koguni 55 KP-d, väärtusega 2-9 punkti. 5-minutilise planeerimisaja juures oli kohe selge, et kõiki punkte ära ei võeta, mistõttu tuli esimeses järjekorras valida lõunapoolse Muuga Aedlinna ja põhjapoolse Randvere metsamassiivi vahel. Nagu ka konkurendid Tali-Kaljur ja paljud teised liikusime kõigepealt linnatänavatele. Metsa läbitavus oli teadmata, välistasime seetõttu ka kallid punktid kaardi keskosa põllumassiividel.

Läbisime 4 tunni jooksul 35,0 km, mis oli pikkuselt 12. tulemus. Samas jäime üldkokkuvõttes 16. kohale (184 punkti) ja kaotasime MM55 klassis Tali-Kaljurile 3 punktiga. Ometi läbisime neist 1 km rohkem. Kuhu jäi siis võit?

Kodune analüüs näitas, et eelkõige tegime valesti kaheste punktide võtmisega. Kohe teise punkti (KP22) hind, mida Tali-Kaljur (Forest) võtma ei läinud, tuli 0,4 punkti/min. Võistluse keskmisena  saime 1 minutis 0,76 punkti. Teine erinevus meie plaanides oli Foresti poolt ärajäetud punktid 22 ja 45. Nende võtmiseks kulus meil 10 min rohkem aega ja kuna saime 6 punkti, siis hinnaks tuli 0,6. Meie konkurendid ei võtnud ka KP23, mille hinnaks tuli meil 0,5, seega jälle ebamõistlik ajakasutus.

Selle tulemusena olid Tali-Kaljur meist KP93-s 10 punktiga maas, kuid 17 minutit ees. Meil polnud 34 minutiga enam võimalik põhjapoolset ringi teha ja läksime otse itta keskuse poole, kus kogusime 16 punkti. Foresti konkurendid said aga 17 enamminutiga 29 punkti, mis tegi punkti hinnaks täpselt 0,76. Kohtusime nendega KP40-s ja saime lõpus eest ära, kuid tulemust see ei muutnud. Ainuke aeglane ja rõve etapp oli meil 20-40, ülejäänud osas sai kenasti joosta.

Suurima tünga, nagu ka väga paljud teised tiimid, saime Botaanikaaiaga (nagu ka Tali-Kaljur). Teadsin, et aeda saab sisse-välja vaid põhjapoolsest väravast, kuid kaardilt Botaanikaaeda ümbritsevat suurt tara välja ei lugenud. Massiliselt põrkuti etapil 57-29 aia vastu, nii mõnedki ületasid selle. Kõige kummalisem oli aga see, et näiteks üks tugev ja kogenud tiim ületas aia ratastega, mida tegi Botaanikaaia teises otsas veel ka teist korda. Usun, et ka mõni teinegi aiaületajast tugev tiim tegi seda kogemata, mis võistlusvälises olukorras tundub justkui võimatuna. Loodetavasti ei tekkinud korraldajatel Botaanikaaia personaliga probleeme. Kõik muu korraldus oli aga väga hea.

Jäime oma võistlusega rahule, Tõnu hoidis üleval head tempot, minu asi oli teda aeg-ajalt tagasi hoida. Kordagi väga raskeks ei läinud, ainult lõpus kiskus kiirema jooksu peale vasak reis natuke krampi. Kõnnipaus ja aeglasem sörk lahendasid probleemi.

Tõnu abikaasa Elin Ilves sai koos Jana Kink'iga suurepärased 181 punkti. Nemad alustasid aga põhja poolt, kus kallimaid punkte võttes tuli punkti hinnaks 0,76 punkti minutis. Seega võis säästlikult toreda punktisumma kokku saada ka põhjapoolsete punktide ning keskosa põllumassiivi kallite punktide ühendamisel. Kuid 5-minutilise planeerimisaja jooksul neid variante läbi kaaluda ei jõudnud.

Tulemused

VIDEO meist viimases punktis (58): SIIN