Sunday, January 31, 2016

Nädalavahetuse kummitavad lood

Laupäeval kuulsin juhuslikult katket ühest muusikaloost ja kohe meenus noorusaeg ning koolipeod. Tookord ei teadnud, kes oli esitaja, veel vähem seda,  et tegemist oli soomlastega. Alles nüüd, 40 aastat hiljem, sain tänu YouTube'ile targemaks:

Hurriganes ja "I Will Stay"


See lugu jäi pikalt kummitama, kuniks üks teine lugu võttis ajukäärude vahel plaadikeerutamise üle.
Terava poliitilise sõnumi ja Leningradile omase roppude sõnadega "Dorožnaja":



Wednesday, January 20, 2016

Lauatennis ja GoPro

Korra nädalas olen üritanud mängida lauatennist, sest patt oleks head võimalust 30m kaugusel kodust mitte ära kasutada. Mängijate tase on selline, mis võimaldab ka areneda.

Eile olid reketil peal uhiuued kummid ehkki ostsin reketi alles aasta tagasi. Kummid tulid lahti ja olid (sh ka Rein Lindmäe) üllatuseks täiesti siledad, ilma igasuguse haakuvuseta. Huvitav, kuidas sain nendega üldse mängida...

Juhuslikult oli poeg kodus ja laenasin temalt uue GoPro HERO4 imepisikese kaamera. Proovisin filmida mängu Dimaga, kes on reitingus natuke üle 200. Kaamera ees ja vist tänu ka uutele kummidele õnnestus teda esimest korda trennis võita. Allpool mõned kaadrid võidumängust (YouTube-is).



Kahjuks ei õnnestunud terviserikke tõttu kaks nädalat tagasi Rahvapinksi turniiril käia. Eelmine turniir läks õnnetult, sest hoolimata sellest, et võitsin 9-st mängust 7, sain 110 osaleja seas 65.koha. Üks teine mees võitis 9-st 2 ja oli 63-s. Asi selles et kaotasin kaks mängu järjest, esimese võitluslikult 2:3, teise kuidagi hooletult ja vastast alahinnates 0:3. Seejärel oli võimalus võidelda vaid 65.koha eest. Reitingus kukkusin siiski vaid mõned kohad ja hetkel olen 420.

Uued kummid lausa kisuvad mängima ja segavad suusatamist.


Sunday, January 17, 2016

Lumemuinasjutt ehk Winter Xdream Sakus

Kuna vasak säär ei lubanud üldse joosta ja terviski nädal tagasi üllatavaid krutskeid visanud (siinkohal suur tänu Mustamäe haiglale ja  EMO-le), siis pikem rahulik jalutuskäik naaberkülas Sakus oli vägagi omal kohal. Sõõm värsket õhku, väike rasvapõletus ja seiklus kaardiga - mis sa hing veel tahad. Ehk veel ilusat ilma, kuid seegi ei puudunud. Jälle on saabunud selline aasta, kus Põhja-Eestis on lund pea pool meetrit, Lõuna-Eestis aga väga vähe.

Niisiis kahe naise ja koeraga Winter Xdreami rajal, konkurentideks võitu ihaldavad töökaaslased.

Raja planeerimine polnud esialgu lihtne, sest puudus kõndimise kogemus. Siiski otsustasime, nagu enamus (?) võistkondi, suunduda kõigepealt rohkete teedega kaardiossa ja vaid aja ülejäägi korral tulla tagasi raudteest ida pool asuvalt maastikuosalt. Lagedad põllud ja soised metsad polnud meie jaoks.
(Foto autor: Meelis Toom, loodetavasti saab siia ka originaali)

Vaatamata kõnnitempole tegime väikese teevalikuvea etapil 21-40. KP21 asus kõrge künka otsas, mille olemasolu oli mulle üsna üllatav. Kes selle kokku kuhjas?

Tegelikult oleksime pidanud KP21-st edasi-tagasi käimisega ära võtma KP31. Samas koeraga tegelemine ja pildistamine häirisid sedavõrd, et selle all kannatas keskendumine. Orienteerumine polnud küll keeruline, sest sügav rada oli ees, kuid mitmes kohas oli ometi võimalik viga teha.

Üks huvitav koht oli KP32, kus paljud võistkonnad olid hädas. PT ja väikese ringiga jõudsin kenasti punkti, tuli valida vaid õige suund, õige loha ja olla järjekindel.

KP37-s ehk joogipunktis oli selge, et sealt tuleb tagasi minna, üsna reaalne oli ka KP31 võtmine. Viimast kalkuleerisin täpsemalt peale seda, kui olime maantee kõrval liikumiskiirust mõõtnud ning peale KP23-e järelejäänud sentimeetrid kokku löönud. Väikese varuga oli kõikide punktide võtmise plaan 25-23-31-29-F teostatav.

KP31 võttis aga oodatust rohkem aega, mistõttu oli vaja kaaslasi veel kiiremini liikuma utsitada. Kahjuks jäi ette üks suurem tõus, kus jooksusamme ei tehtud. Samal ajal jooksis mööda Viff, kes vedas Elerit ja tundus, et ka Mann hoidis käega kummist kinni...
(Foto autor: Talupoeg Puhh Facebookist)

Saku mõisa poole viival ristmikul oli aga selge, et kui võtame veel KP29, jääme kusagil 2 min hiljaks. Pidasime väikese arutelu ja otsustasime punktist loobuda. Naised olid higised ja väsinud. Sest jooksmist polnud me sellele võistlusele planeerinud (riideid oli seetõttu rohkem seljas), nüüd aga olime sörgisammu juba pikemat aega teinud. Jõudsime liikuda 10 m keskuse suunas, kui hing hakkas nii lähedal asuva punkti võtmata jätmise pärast kripeldama. Keerasime KP29 poole tagasi ja siis läks juba kiiremaks liigutamiseks. Lükkasin kaaslasi selja tagant, kahjuks oli punktikoht küllaltki ebamugavas kohas - kaks järsku nõlva ja kitsas lumerada. Viimane lõik läks selle võistluse suurima kiirusega, lükkamisest oli palju abi, naised siiski tugeva sportliku pingutuseta ei pääsenud.  

Õnneks jäime finišisse hiljaks vaid 56 sek, mistõttu võeti maha vaid 1 punkt - seega kasu viimasest KP-st oli 1 punkt! Ja olime tabelis kohe 5 kohta eespool, mis sest, et alles 76-ndad (147-st). Kuid sellest piisas, et napilt võita Marjet, Matit ja Riikat, kes jäid 12min hiljaks või Otti, kes jäi oma tiimiga 11 min hiljaks. Hilinejaid oli jälle palju. Võitsime ka oma tööaaslasi, kes jäid 5 min hiljaks.

Sport polnud seekord siiski oluline, nauding talvest, lumest ja liikumisest oli kõige tähtsam. Nüüd on hea tundega uude nädalasse minna.

Rohkem pilte Facebookis  + Meelis Toomi pildid

Tulemused
GPS-träkid


Friday, January 1, 2016

Katkenud Aastalõpuvõistlus

Aasta viimasel päeval toimus traditsiooniline Jüri Tarmaku Aastalõpuvõistlus Nõmme Spordikeskuses kaheliikmelistele teatevõistkondadele.

Eelmisel aastal sain 28.detsembril Näärilaksu ajal "noa" paremasse säärde ja palusin Matit, et ta asendaks mind sellel üritusel. Seekord oli lootust, et eelmise aasta jama ei kordu, sest 4 kuuga suutsin siis füsioterapeudi abiga terava säärevalu välja ravida ja viimasel ajal ei olnud achilleuse kõõluse juures probleemi tunda.

Esimene vahetus õnnestus kenasti, sest tegemist oli tavalise orienteerumisega (ca 2km). Esialgu tundus, et liikumine oli vaevaline, kuid lõpus kadus peale kõrge nõlva võtmist terve punt selja tagant ära ja ka Dima Shved jäi vaid 20m kaugusele.

Kahjuks lõppes minu jaoks võistlus kümmekond meetrit enne viimast KP-d, kui lõi jälle "noa" ehk terava valu vasakusse säärde. Lonkasin lõpuni ja andsin teatevahetuse Marjele üle. Ta ei teadnud teist vahetust joostes seisundi tõsidusest ja vajutas täiega, kaotades Rehale üsna vähe. Edaspidi jooksis ta veel ka 3., 4. ja 5. vahetuse ning tõi võistkonna finišisse kolmandana (95+ klassis). Istusin samal ajal saunas ja mõtlesin elu üle järele.


Seega algab uus aasta jälle alternatiivtreeningutega, kus juba 1.jaanuaril võtsime abikaasaga osa Maardu lõunakarjääri uisuüritusest. Soetasin kaks paari Lundhagsi T-Skate uiske, ühed 50cm ja teised 45cm. Sõit nendega oli nauditav.
(grupipildi autor teadmata).

Tõsi, esimene mõte ja kindel soov oli osaleda 2.jaanuari JÄÄÖÖ-orienteerumisel, sealsamas karjääris, kuid sellele plaanile tõmbas kriipsu EOLi juhatuse koosolek Värskas. Ehk õnnestub hoopis sealkandis uisutada.
Lisan ka videoklipi "Ässa liug". Uisuäss on äratuntav.

Edasised plaanid on nüüd segi löödud. Winter Xdream on juba varsti (17.jaanuar), kus jooksmine on välistatud. Ka teised pikemad üritused on kahtluse all. Veteranide MMile olen küll registreerinud, kuid sportlikku hasarti osalemiseks esialgu pole.

Kuid üks asi on sellel aastal paigas - juulikuus toimuv mägimatk Terskei Alatausse (foto: Kalle Kiiranen). Seega jääb rogaini MM Austraalias ära, EM Hispaanias on suure küsimärgiga.