Teist nädalavahetust järjest toimus konkurentsitihe orienteerumisvõistlus maailmameistrivõistluste kaardil, seekord Rõuges. Kuna Eesti ja teiste Baltimaade koondised olid kohal parimas rivistuses, siis oli tegemist väärika ja põneva tipptasemel konkurentsiga. Meie tipud tegid nii meeste kui naiste arvestuses korralikult sooritused ja kuuest medalist põhiklassides võideti 4, sh mõlemad individuaalkullad. Koju jäeti ka mõlemad teatevõidud. Seis pole praegu paha, ehkki MM Norras toimub alles augustis.
Selle suure ürituse raames jagasid omavahel maid ka veteranid. Juba mitmendat korda Eestis võistlev M55 klassi moskvalane Alexey Zujev ütles, et käib siis kvaliteetset orienteerumist nautimas. Moskva ümbruses seda hästi teha ei saa ja ega ma osanud ka soovitada, kuhu ta peale Soomet veel sõita võiks.
Olen Rõuges varem enam-vähem hakkama saanud ja lootsin, et saan nüüdki. Teadsin, et TONi neljapäevakul tuusamine ei maksa siin midagi ja lisaks heale tehnilisele sooritusele peab ka kiiresti jooksma.
Tavaraja alguses tundsin end väga ebakindlalt. Esimese kahe punktiga suurt viga küll ei teinud, kuid kõhklemine asukohas ja pidurdamine tõid pea minutilise kaotuse liider Tiit Talile.
Kuid see, mis juhtus justkui lihtsa 3. punktiga, oli rohkem kui masendav. Jälle kaldusin miskipärast tugevalt kõrvale, ehkki kontrollisin suunda väga hoolikalt. Segadust tekitas ka hõre noor männik, mis kaardil oli roheline. Legendi ei vaadanud ja otsisin negatiivset pinnavormi. Vist sealt see jama algaski ja 5-minutiline viga oli tõsiasi. Süüdistasin kompassi, võitlusvaim sai kõva hoobi ja üldine raskepoolne füüsiline seisund läks veelgi kehvemaks. Motivatsiooni kadumisel läksid nõlvad palju kõrgemaks.
Edasi läks enam-vähem, pidevalt kergemat läbitavust otsides. Takistusi oli rajal palju, kogu aeg oli tunne, et valisin tihedamaid ja risusemaid kohti. Suurem viga tekkis KP7-ga, kui jooksin nõlval asuvast soolaigust lähedalt mööda järgmisse sookesse kinni (viga ca 1,5 min).
Ootamatult hea õnnestumine oli etapil 11-12 kukkumine jõeorgu ja liikumine piki oja kallast. Ka seal oli palju risu, kuid üleval platool oli teiste juttude järgi üsna kehv läbitavus. Lisaks oli oja käänakust lihtne punktile läheneda, mis aitas samuti kaasa parima etapiaja saavutamisele.
Etapp 12-13 oli huvitav erinevate rajavalikute osas, kus ma kõige kiiremat, ehk altpoolt mööda rada ringijooksu ei näinudki. Kaalusin otsejooksu ja ülevalt ringijooksu vahel, kuid laiskus etapi alguses, kus kohe tõusu võtta ei tahtnud, maksis lõpuosas rängalt kätte. Ette jäänud org oli ikka nii sügav, et võttis vähemalt pool minutit enne, kui lõpuks sinna sisse laskusin.
Raja lõpuosas, alates KP14-st, kihutasin võidu kiirejalgse Zujeviga, kellele vandusin alla alles viimasel nöörilõigul.
Kokkuvõtteks tavarada ebaõnnestus ja esinelik oli püüdmatus kauguses.
Teisel päeval oli lühirada. Enesetunne polnud samuti kõige värskem, kuid see, et enam-vähem vigadeta jooksus sai 3 min hiljem startinud Mart Külvik mind 7. punktis kätte, valmistas tõsise pettumuse. Ma olin selles risus olnud ikka väga aeglane. Näiteks etapil 5-6 tegin teadlikult valiku võimalikult valge metsa järgi, kuid olin pidevalt risus ja tihnikutes kinni ning kaotasin Mardile minutiga.
Vähemalt minuti kaotasin oma teevalikuga etapil 7-8. Tõsi, esialgne plaan oli natuke teine, kuid kui jooksin teerajal liialt pikalt, valisin parempoolse ringimineku. Kahjuks oli soo ümber läbitavus kehv.
Seega sõltus sellel maastikul väga palju teevalikust ja seda ka jooksu ajal tehtud ümberjooksudest ning ettevaatamisest. Minutid lendasid väga lihtsalt siia-sinna.
Sain jälle 8. aja, kokkuvõtteks olin oma klassis 7., eestlastest 3.
Tulemused
Nüüd on mingiks ajaks orienteerumisvõistlused läbi. Järgmisel nädalavahetusel tuleb Xdreami seiklus Vooremaal ja 8.-9. juunil Läti MV 24h rogainis Incukalnsis.
Üks muusikapala ka.
Selle suure ürituse raames jagasid omavahel maid ka veteranid. Juba mitmendat korda Eestis võistlev M55 klassi moskvalane Alexey Zujev ütles, et käib siis kvaliteetset orienteerumist nautimas. Moskva ümbruses seda hästi teha ei saa ja ega ma osanud ka soovitada, kuhu ta peale Soomet veel sõita võiks.
Olen Rõuges varem enam-vähem hakkama saanud ja lootsin, et saan nüüdki. Teadsin, et TONi neljapäevakul tuusamine ei maksa siin midagi ja lisaks heale tehnilisele sooritusele peab ka kiiresti jooksma.
Tavaraja alguses tundsin end väga ebakindlalt. Esimese kahe punktiga suurt viga küll ei teinud, kuid kõhklemine asukohas ja pidurdamine tõid pea minutilise kaotuse liider Tiit Talile.
Kuid see, mis juhtus justkui lihtsa 3. punktiga, oli rohkem kui masendav. Jälle kaldusin miskipärast tugevalt kõrvale, ehkki kontrollisin suunda väga hoolikalt. Segadust tekitas ka hõre noor männik, mis kaardil oli roheline. Legendi ei vaadanud ja otsisin negatiivset pinnavormi. Vist sealt see jama algaski ja 5-minutiline viga oli tõsiasi. Süüdistasin kompassi, võitlusvaim sai kõva hoobi ja üldine raskepoolne füüsiline seisund läks veelgi kehvemaks. Motivatsiooni kadumisel läksid nõlvad palju kõrgemaks.
Edasi läks enam-vähem, pidevalt kergemat läbitavust otsides. Takistusi oli rajal palju, kogu aeg oli tunne, et valisin tihedamaid ja risusemaid kohti. Suurem viga tekkis KP7-ga, kui jooksin nõlval asuvast soolaigust lähedalt mööda järgmisse sookesse kinni (viga ca 1,5 min).
Ootamatult hea õnnestumine oli etapil 11-12 kukkumine jõeorgu ja liikumine piki oja kallast. Ka seal oli palju risu, kuid üleval platool oli teiste juttude järgi üsna kehv läbitavus. Lisaks oli oja käänakust lihtne punktile läheneda, mis aitas samuti kaasa parima etapiaja saavutamisele.
Etapp 12-13 oli huvitav erinevate rajavalikute osas, kus ma kõige kiiremat, ehk altpoolt mööda rada ringijooksu ei näinudki. Kaalusin otsejooksu ja ülevalt ringijooksu vahel, kuid laiskus etapi alguses, kus kohe tõusu võtta ei tahtnud, maksis lõpuosas rängalt kätte. Ette jäänud org oli ikka nii sügav, et võttis vähemalt pool minutit enne, kui lõpuks sinna sisse laskusin.
Raja lõpuosas, alates KP14-st, kihutasin võidu kiirejalgse Zujeviga, kellele vandusin alla alles viimasel nöörilõigul.
Kokkuvõtteks tavarada ebaõnnestus ja esinelik oli püüdmatus kauguses.
Teisel päeval oli lühirada. Enesetunne polnud samuti kõige värskem, kuid see, et enam-vähem vigadeta jooksus sai 3 min hiljem startinud Mart Külvik mind 7. punktis kätte, valmistas tõsise pettumuse. Ma olin selles risus olnud ikka väga aeglane. Näiteks etapil 5-6 tegin teadlikult valiku võimalikult valge metsa järgi, kuid olin pidevalt risus ja tihnikutes kinni ning kaotasin Mardile minutiga.
Vähemalt minuti kaotasin oma teevalikuga etapil 7-8. Tõsi, esialgne plaan oli natuke teine, kuid kui jooksin teerajal liialt pikalt, valisin parempoolse ringimineku. Kahjuks oli soo ümber läbitavus kehv.
Seega sõltus sellel maastikul väga palju teevalikust ja seda ka jooksu ajal tehtud ümberjooksudest ning ettevaatamisest. Minutid lendasid väga lihtsalt siia-sinna.
Sain jälle 8. aja, kokkuvõtteks olin oma klassis 7., eestlastest 3.
Tulemused
Nüüd on mingiks ajaks orienteerumisvõistlused läbi. Järgmisel nädalavahetusel tuleb Xdreami seiklus Vooremaal ja 8.-9. juunil Läti MV 24h rogainis Incukalnsis.
Üks muusikapala ka.