pühapäev, 21. juuli 2024

Geoloogide Suvepäevadelt Viljandi Suvepinksile

Geoloogide Suvepäevad toimusid sellel aastal Vanaõue Puhkekeskuses. Kuna viimastel aastatel pole korraldamisega seotud olnud, siis sai tunda end vabalt ning pühapäeva hommikul võtta plaani ka väli-pinksiturniir Viljandis.

Vanaõue on tore koht, kuhu mahub palju rahvast. Ilm oli seekord kapriisne, ootamatud ja kohati väga võimsad äikesevalingud tegid välitegevuse vaheldusrikkaks. Siiski anti ka vihmavabu hetki, kus Siim ja Co said oma mitmevõistluse ära korraldada.


Enne seda tegime jalutuskäigu Balti jääpaisjärve (III staadiumi) luidetele, kus tarkust jagas Ene

Vihm oli selle lühikese matka märksõna. 

Pole ammu nii juhtunud, et vihmakaitseks polnud midagi kaasas. Nagu lapsepõlves. Samas nautisid väikesed lapsed nii sooja ilma ja kui tugevat vihma täiega. 

Seekordseks diskussiooniks kutsus Erik kohale Tõnu Lehtsaare ja Juhan Javoiši ning teemaks oli "Kas geoloogia ja teoloogia on omavahel vastuolus?“. Geoloogia- ja teoloogiateaduse omavaheliseks võrdlemiseks eriti ei läinud, kuid kristluse teemal arutati päris pikalt.

Ei puudunud ka Eriku mälumäng, kus küsimuste jõukohasus oli just parajalt piiripealne.


Pluuto poolt juhitud oksjon oli elav ja tulus ning kestis hiliste õhtutundideni. Suitsusaun jäigi proovimata.

Kuna alates septembrist on plaanis geoloogia teemadega jätkata, siis sai ka muidu asjalikku juttu rääkida.

Reedel käisin Mari Kalkuni ja jaapanlaste kontserdil Aigu Om küünis, kus üheks rütmikamaks looks oli "Magma". Huvitav kontsert ehkki mitte päris minu maitse.


Lauatennis

Avallone Suvepinksist Viljandis ei osanud midagi arvata. Tegemist on natuke teise alaga kui sisepinks - laud on madalam, reketid vindivabad ja tuimad, pall natuke raskem ja ka pisut lopergune.


Esialgu mängisime neljastes alagruppides ja seejärel play-offi kõikide kohtade väljaselgitamisega. Esimene vastane Rivo tundus olema kogenud mängija, ehkki teine sett läks juba huvitavaks, mille kaotasin 8:11 ja kogu mängu 0:2. Mainisin talle, et ta on vist varemgi seda mängu mänginud, kuid kui hiljem selgus, et tegemist oli turniiri võitjaga, siis vaatasin reitingut, mis oli 14. (!!!). Pildil mängib ta (paremal) kunagise Keila poisi Andrus Hiiemäega (47.).

Teised mängud alagrupis võitsin ja läksin kokku küllaltki tugeva mängijaga (Marko Kiivikas). Esimeses setis olin ees 10:8, kuid kaotasin 14:16. Teise seti võitsin 11:9, kuid kolmanda kaotasin 9:11. Väga põnev ja võitluslik mäng oli ja kui pärast sain teada, et tegemist oli olnud esisaja mehega (hetkel 125.), kes võitnud ka esikümne mehi, siis... Parem oli, et seda enne mängu ei teadnud.

Ülejäänud mängud võitsin ja sain 9. koha. Tulemuste ja piltide link veel tuleb.


Ilm oli pühapäeval fantastiline, Viljandi järveäärne puhkeala väga äge. Ainult inimesi oli sellise ilma kohta natuke vähe. 


laupäev, 13. juuli 2024

Suvejooks Kreo kaardil Kõrvemaal

Maal elamisega peaks füüsiline vorm paranema ka ilma sportliku trennita (jooksu, rattasõidu või pinksita), kuid mingigi arvestatava vormi saavutamiseks peab siiski ka nö trenni tegema. "Nö" seepärast, et kurnavate trennidega ei taha enam tegeleda.

Olin vahepeal juba üsna heas seisus, kui tuli köva köha, mis kestis 1,5 nädalat. Selle sees jooksu ega ratast ei teinud. Enne Suvejooksu hakkasin jälle rea peale saama, kolmapäeval tegin rattaga tõusuderohke sõidu Lüllemäele (62 km) ja olemine oli juba enam-vähem. Samas puudus ülevaade konkurentide vormist.

Eelnevalt ma Kreo maastikust palju ei teadnud, sest eestikate öistel ei käinud ja rogainis on nii rada kui kaardilugemine hoopis teises mõõtkavas. Samas oleks võinud teha nii mõnegi parema teevaliku, kuid mõttetöö oli nagu oli. Hea töö rajameister Rünno poolt.

1. päev - vähe mõistust, vähe jõudu

Palav oli, +28 vähemalt. Kuid selliste Eestimaa suvedega olen juba harjunud.

Esimene KP oli suunaga nõlvajooks ja justkui midagi poleks tohtinud juhtuda. Kuid ühel hetkel hakkasin kauguse osas väristama ja nägin tüdrukut, kes jooksis (justkui) tee peal. Oi pagan, kuidas ma küll niimoodi ära kaldusin... Läksin vasakule ning tagasi parandust tegema. Õnneks kaotasin vaid 2 minutit ja selgus, et nähtud tüdruk oli enne täpselt punktis.

Tõsi, oleks võinud esimesse ka vasakult teed kaudu minna, nagu tegi seda Tiit Tali, kes sai hea aja.

Edasi tuli aga kaks vale teevalikut. 

Etapil 5-6 kaalusin ringiminekut mööda sihti, kuid otsustasin siiski ümber. See oli suur viga, sest sood olid kohati üsna raskelt läbitavad, sinna kulus palju aega ja veel rohkem jõudu. Tuli välja, et järve lõunakaldalt minev laudtee läks edasi ka üle soo, mis tegi selle teevaliku eriti lõbusaks. Ise olin aga rabaületuste järel päris pehme. Huvitaval kombel sain otseminekul 4. etapiaja (10:46), kaotades ringi jooksnud Tiidule 1:11. Aga nagu ütlesin, kurnasin end selle etapiga korralikult ära.

Täiesti pime ja rumal jooks oli etapil 14-15, kui arvasin, et otse ei-tea-kust-täpselt on parim variant. Ühel hetkel olingi lõputus risuses ja mättalises soos, kus joosta polnud võimalik ja vaid otsus kuiva maad põhja  poolt otsida tõi mind täpselt punkti juurde. Sellega vedas. Kaotasin ringi jooksnud Tiidule 51 sek ja parima aja saanud Mart Külvikule 1:14. Polnudki kõige hullem aeg vaevalise kõndimise kohta.

Tulemused 


2. päev - jõuab joosta küll, kuid...

Eriliste ootustega viitstarti ei läinud, sest medalikoht oli väga kaugel. Kuna Urmas Sulaoja oli 5.-ndana vaid minuti kaugusel, siis tema kinnipüüdmine oli reaalne. Andres Talver (4.) oli aga juba 4 minutit ees.

Vaadates splittide aegu, siis üllatav oli see, et teises punktis olin tänase päeva liider. Üldliider Mart Külvik võttis  vale 2. punkti ja seetõttu tema vaheaegu ei näe. Vähe sellest, lühikese etapi 1-2 lahendasin vähemalt pool minutit teistest kiiremini (!??).

Kuid siis tuli etapp 2-3, kus nägin ära raiesmiku servalt algavat kollast joont, mis suundus punkti juurde. Selge, sinna peab jooksma. Risuses metsas kaldusin aga liiga paremale, lausa nõlva alusesse, eriti rõvedasse tormimurdu. Sellega läks kaduma vähemalt 2(!) minutit. Võsas turnimisel ei pannud reljeefi tähelegi. Langesin 3. kohale. 

Etapil 3-4 nägin nõlval tuiamas Andres Talverit. Esialgu mõtlesin, et mis see eilse DSQ mees siin metsas juba teeb, kuid natuke hiljem jõudis ajusse kohale, et ta oli ju startinud 4 min minu ees. Kuna  ma polnud Sulaoja rajal näinud, siis võis oletada, et olin tõusnud 4.-ks. Ja nii oligi. Urmas hävis totaalselt nii kolmanda kui neljanda punktiga.

Alles palju hiljem, teiste träkke vaadates, nägin, et lõuna poolt oli lihtne jooks mööda sihti. Ise aga raiusin kohati üsna tiheda puistuga soost läbi kuivale maale ja veatu jooksuga kaotasin Tiidule 1:25 ning sain alles 8. etapiaja.

Olin kiireim lihtsatel jooksuetappidel 5-6 ja 6-7 ning tõusin jälle teiseks.

Kuid siis tuli eilne punkt 47, mis oli tõstetud natuke teise kohta ja tegin lisatiiru. Kuid hullem lugu juhtus järgmisega (9-51), kus hakkasin auku otsima ülivara. No mida küll aju sellel ajal tegi? Kaotasin 47 ja 51 vigadega üle 2,5 minuti ja langesin 6.-ks.

Liblika hajutuse eel nägin natuke ees olevat Andres Talverit ja orienteerumiseks vajalik keskendumine kadus. Kuidagi kandiliselt tegin need kaks liblikat ära, kaotasin kokku ca 2 minutit. 

Kokkuvõttes tulin Andrese järel 4.-ks. Hästi läks, muidu oleks pidanud veel pikalt autasustamist ootama. Kehvasti läks täna liider Mart Külvikul (DSQ), hästi jooksid aga Tõnu Ilves ja Mati Preitof.