pühapäev, 23. oktoober 2016

Libahundi Jälg Kallaveres

Kui meenutan eilset Libahunti, siis lähevad mõtted heale M55 konkurendile Antsule. Kuidas ta seis peale ränka rattaga kukkumist on? Läheks kõik ikka hästi. Ootame, loodame.

Tulemusest pole ilus kirjutada, mitmed tugevad tiimid aitasid pikka aega kannatanut, sest kiirabi saabumiseni läks üle 40 minuti. Hea, et Alar Abram ehk Doktor kohe lähedal oli, meie konkurentide Heidi ja Sassi võistlus lõppes ka seal.

Libahundi tiim oli aga jälle väga tubli, ikka imestan, et nad viitsivad jännata nende lisaülesannetega. Meie jaoks osutus slackline ületamatuks takistuseks. Läksin ise üles, kuid tasakaalu hoida oli väga raske. Ei tahtnud ka liiga tugevasti suruda tugipuule, mida Marje alt üleval hoidis. Lühidalt: kukkusin alla ja rohkem proovima ei läinud ning 5 punkti jäi saamata. Piinlik, arvestades eriti seda, et poeg tõmbas kunagi spetsiaalselt släkilindi Keilas üles ja kutsus harjutama. Kuid vana karu ei viitsinud enam uusi trikke õppida.

Jooksime Marjega ja tegime hea plaani. Alguses oli küll üks kohutav mülkaetapp (väljumisel punktist 48), kus olime koos Manni - Eleri ning Arthur - Martiniga, kuid hiljem said jalad märjaks vaid 37 ja 55 vahelises võsas. Tõsi, ka lõpuosas läbitud etapp 52-25 polnud kõige meeldivam.

Olin ise parajalt uimane ja hajevil, mingil hetkel valutasid pahkluud ja liikumine tundus üsna ebameeldiv. Nädalane haigusevimm istus sees, ehkki eelmisel pühapäeval tundsin end lausa nii hästi, et mõtted liikusid mõne maratoni läbimisele. Marje oli aktiivne, jaksas kenasti kuni lõpuni. Pidevalt meenusid varasemate ürituste kohad ja tegevused, seda nii pimedas (Näärilaks 2013) kui päeval (Xdream 2014). Paar viga tegime, ebamäärane ja pidetu etapp 41-60 ei viinud kahjuks punkti vaid sellest paarsada meetrit mööda. Rumal taktikaline viga oli KP31 ärajätmine Maardu Pilpakülas, mis tekkis 1980ndate aastate keskel, kui elanikele renditi 10 aastaks aiamaid. Olime etapi 83-67 lahendamisega läbi KP26 nii hõivatud, et KP31 ei tulnud mõttessegi.

Lõpus jooksime Hashhouse'ist (KP85) keskuse poole mööda asfalti. Meile oli poolest tunnist ilmselgelt vähe, et minna veel KP64 poole, sest klindialuse tasandiku mets oli eeldatavasti parajalt rõve. Mati ja Maido tegid seda, kuid nad startisid KP85-st 6-7 min varem. Üllatuseks jäid ainult 1 minuti hiljaks.

Läbisime 40 km.

Pilt on võetud SIIT (FaceBook)

Tulemused
GPS-träkid

pühapäev, 9. oktoober 2016

Eesti pastoraal Sõõrul ehk TAOK rogain

Vihma küll valab ju pilvede vinas, 
taevas kui maa sügisudude tinas. 
Pilvi rebides vilistab tuul, 
kari on väljas veel Mihklikuul.


Karjalaps vaeneke kuhja all kükib, 
kaelani märg, külm kallale tükib. 
Tuule ja vihma käes elajad norgus, 
karjakrantsilgi saba on sorgus.

...
A.Alle "Eesti pastoraal"

Ei mäletagi sellist ilma TAOK rogainil, ikka on olnud kas ilus päikeseline või lihtsalt sombune. Kuid korraga tuult, vihma ja külma... no ei mäleta. 

Nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid kehvad...inimesed. Need 800 ja enam, kes Jõgevamaale Kaiu-Sõõru-Kärgandi metsadesse kohale tulid, polnud kindlasti pehmete killast, seiklust ja loodust sai nautida ka tuules ja vihmas, eriti, kui pisike Jägermeister veel põues oli.

Läksin rajale esmakordselt koos klubikaaslase Maido Kaljuriga. Oleme enam-vähem võrdsete füüsiliste võimetega ja konkureerime M55 klassis, kuid nüüd tuli see konkurents meeskonnatööks vormistada. 

Tuleb kohe öelda, et planeerisime ikkagi liiga pika raja. 60 km koefitsiendiga 1,25 (48 km linnulennult) oleks ehk olnud võimalik küll kaardi põhja-, kuid mitte lõunaosas. Kahe poole kiiruste erinevus oli suur, lisaks veel aeglased või pikad üleminekud ühest "süsteemist" teise, mis raskendasid täpset raja planeerimist, nii enne võistlust kui selle käigus. Tuli olla ettenägelik ja ettevaatlik, paljud eksisid ja olid sunnitud pikalt ning tühjalt lõpus finišisse jooksma. 


Planeerimisega saime hakkama üsna valutult, joonistus välja ring, esialgu kirdesse, siis lõunasse Kärgandi-Selgise võssi. Selline valik tuli paljudel tugevamatel tiimidel. Kõige lõunapoolsemad punktid Kärgandis jätsime kehva läbitavuse tõttu välja. Pikad ülejooksud Välgi metsadesse hirmutasid vähe, kuid 60 km kokkusaamiseks polnud teist varianti. Probleemiks oli Kääpa jõgi, kus olulistes kohtades ülepääsu polnud. Külma ilmaga külmas vees ujumine polnud meelitav mõte, ehkki võitjad Mirme-Fjodorov ning ka hirmtugeva tulemuse teinud (4. koht absoluutarvestuses) segapaar Tõnis Piirisild-Inga Siegert ületasid kuidagi selle jõe. Kas nad kasutasid selleks Kalevipoja maharaiutud jalgu või midagi muud, ei tea. Igal juhul oli väga julge rajaplaneering mõlema tiimi poolt.

Ülemisel kaardil on niidiga näidatud planeeritud ja punase joonega läbitud marsruut.

Alguses võtsime rahulikuma tempo, ees jooksid orienteerujatest maratoonarid Elin ja Tõnu Ilves, ka Antti Roose tiim möödus asfaldil hooga. See ei olnud nende viimane möödumine, ehk esimene viiest, kuni nad lõpuks mingisse karjääritagusesse võssi kinni jooksid (KP32 juures). 


Ilm oli esialgu oodatust soojem, võtsin jooksu pealt tuulekile seljast, vihmani jäi veel paar tundi. Kirdenurgas tegime KP59-ga väikese kaare ja suur hulk rogainijaid jõudsid meile järele, nende hulgas head klubi- ja võitluskaaslased Mati Preitof ja Marje Viirmann. Tundus, et nad olid valinud liiga kiire alguse, või olime meie tõesti liiga rahulikud. Edasi tegi Maido korralikku tempot, hoidis järgnevatel tundidel kiirust ja agressiivsust üleval selliselt, mida ma ise poleks küll tahtnud ega suutnud teha. Raske ei olnud, pigem hoidusin järskudest ja jõulistest liigutustest, ikka selleks, et hilisemaid krampe vältida. Etteruttavalt olgu öeldud, et sellel rogainil polnud mul ühtegi krambiilmingut, hoolimata agressiivsest liikumisest ja korralikust tempost. Järelikult sobis külm ilm ja rahulik algus.

Tehniliselt kõige raskemaks punktiks oli meie jaoks KP53 Kärgandi mõhnastikul. Läbitavus oli kehvapoolne, pinnavormid 30 000-lisel kaardil kohati hoomamatud. Hoidsime hoolikalt suunda, kuni jõudsime nõlvaalusesse sohu. Justkui klappis ja oli vaja minna vaid piki sood läände kuni pisikese sookeseni. Läksime ja läksime, kuid punkti ega ka kaardil toodud mineraalmaad ei näinud. Ei uskunud, et olime enne suunaga nii palju ära kaldunud. Seisime natuke, maastikul polnud ühtegi objekti, millest kinni haarata. Maido ütles, et läheme 250 m edasi teeraja peale ja paneme end seal paika. 

Läksime ja 20 m edasi tuli punkt vastu! Vedas.

Kuigi meie plaan nägi esialgu ette etappi 33-45, jättes välja kalli 51, siis KP45 suunas viivale pikale sihile jõudes selgus, et seda me jäämegi käima, alustaimestik oli kõrge ja loha polnud. Maidolt tuli kiire otsus tagasi pöörata ja rajaplaneeringut muuta, st minna KP51-sse. 

Nüüd sai meie puudujäägis olevast ajagraafikust suur aja ülejääk ja juurdevõetavad punktid tuli planeerida juba jooksvalt. 

Jõemõisa järve ääres olevas küdeva ahjuga joogipunktis võtsin sisse oma "lemmikmenüü" - kofeiiniga SISi geeli, Magneslife'i ja Ibuprofeeni ning peale seda poleks nagu eelnevat 6 tundi olemaski olnud. Oli hea, rahulik ja tugev tunne. 

Kuna aega oli meil üle palju, siis võtsime keskuse lähedalt kõik punktid, mida veel võtta andis. Viimane punkt KP21 oli väga ebamäärases kohas soos, hea, et sellele peale sattusime. Peale seda jäi meil lõpuni veel piisavalt aega, kuid vajutasime siiski korralikult, eriti viimase kilomeetri. Jalg oli kerge ja enesetunne üllatavalt hea. Maido ei jäänud ka maha, finiši eel surus veel mööda :)

Fotod: Ivo Kraus SIIN

Riiete vahetamine ei läinud lihtsalt, sest käed olid korralikult külmunud. Keha soojenemine võttis ka tublisti aega, vaatamata soojadele riietele ja söömisele.

Üllatav ja rõõmustav oli aga lõpptulemus. Olime Maidoga saavutanud absoluutarvestuses 106 punktiga 7. koha, võitsime nii HH40 kui HH55 klassi. Marje ja Mati tegid samuti supertulemuse, 101 punktiga võitsid nii HD40 kui HD55 klassi. Ainsaks pettumuseks oli meie läbitud distants, Sportreci GPS näitas selleks 53,8 km. Ise arvasin küll, et meie liikumiskiiruse juures oleks maa pidanud pikem olema. Tõsi, meil jäid välja lõunaosa pikad tee-etapid, liikusime  piki lühemaid punktivahesid ja ehk sealt ka väiksem kilometraaž. Edu tõi hea orienteerumine, seda eelkõige Maido eestvedamisel, õige otsus planeeringu muutmiseks ja ühtlane tempo kogu võistluse jooksul. Aega jäi meil lõpus tublisti üle, kuid sellega polnud midagi rohkemat teha. 

Tulemused (esialgsed, võivad muutuda, sh MM40 esikolmik)
GPS träkk

Teisi muljeid
Kaur
Zazibea
Möödalasukolmik
Tarvo patrab
Helis
Õnnevalem (võitjad)
Neeme (NLZBLOG)
Pille Elustiili blogi

neljapäev, 6. oktoober 2016

TAOK rogaini eel

Süda ei andnud rahu, ikkagi pidin ühe kaardiennustuse tegema.

Laupäevane TAOK 8-tunnine rogain tuleb huvitav, sest metsaala ja põnevat mõhnastikureljeefi on selles piirkonnas palju. Mõhnastikud jäävad küll erinevatesse nurkadesse, kuid nende sidumine ei saa igav olema. Kuna igasse nurka ei jõua, peab hoolikalt punktide hinda vaatama. Kaart tuleb hea, sest palju on olemas orienteerumiskaarte.

Planeerin 60 km ja nööri koefitsiendiks võtan 1,2, seega tuleb linnulennult 50 km. Kui saab tehtud, on hästi.

Meil Maidoga on ka GPS peal, jälgida saab SIIT (Spordilinn, avaneb pooletunnise hilinemisega, st kell 10.00).

Kokku läheb metsa 330 võistkonda 827 inimesega.

pühapäev, 2. oktoober 2016

Suunto Games Haanjas

Selle aasta Suunto Games Haanjas on suur võistlus. Eliitklassis on 200 meest, M55 klassis 39 meest. Minu stardijärjekorrad mõlemal päeval esimesed! Arvuti loosimise programmi algoritm arvestab ilmselt eelnevaid tulemusi ja paneb kõige nõrgemad ette, no ikka selleks, et korraldajad ei peaks öö peale jääma ja kõik normaalsel ajal metsast välja tuleksid :)

1.päev

Enne starti oli väsinud olek, kuidagi sain end soojendusega siiski liikuma. Ilm oli huvitav- päike ja vihm vaheldumisi. Pääsesin õnneks kuivalt, tänu arvutiprogrammile.

Esimesse punkti minekul läks suund mingil hetkel üle teise punkti peale. Seda on sellel aastal varemgi juhtunud, sh MMi kvalifikatsioonis. Ja kui äkki taipasin, et liigun valesse punkti, siis ei saanud korraga üldse aru, kus asun. Tegelikult olin juba 2.KP lähedal. Viga tuli 8 minutit ja sellega oli selle aasta Suunto tehtud.

Rohkem vigu ei teinud, joosta ka justkui ei jõudnud, kuid lõpuaegu vaadates polnudki asi kõige hullem. Rada oli 50% ulatuses jooksukas.

Tulemused
SI

2.päev

Suhka turismitalu mõnus suitsusaun, hea toit ja mis seal salata, ka väike vein tekitasid hommikuks päris hea puhanud tunde. Kuid sellest ei piisanud heaks tulemuseks, pidi ka orienteeruda oskama. Täna polnud parim päev, kohati lohakas, kohati hajevil. Vigu tuli palju, vähemalt 13 min. Tase!

KP 2-le lähenedes tõmbas kõrvale vale punkt, enne oli suunajooks valest kohast alguse saanud.

Suurim viga - ca 5 min tuli etapil 4-5. Arvasin end tee peal olevat rohkem edelas ja kenasti jõudsin soo nurka, kus punkti polnud.

KP 9-st väljudes oli kaart 180 kraadi valesti ees. Tee peale jõudmine oli tõeline üllatus. Hea, et see jäi ette, muidu oleks veel pikalt jooksnud.

Etapil 10-11 vajutasin eliitklassi naiste kannul valgele nõlvaosale. Neil oli punkt orvandis...  Kohtusin Maidoga, kes oli liiga kõrgele roninud.

Sadas ühtlaselt hommikust saati. Vihma märkasin stardis ja peale finišit.

Tulemused
Summa

Siin esimese päeva (tavaraja) võitja Olav Lundanesi teevalik etapil 1-2. Uskumatu jõudemonstratsioon!