laupäev, 31. juuli 2021

Koprakarikas Lajavangul ja Kanepis

Kuna pole ammu orienteerumises võistelnud, siis hing lausa ihkas seda. Laupäeval lühirada ja sprint, pühapäeval tavarada. Parim selgub kolme jooksu summas. M60.

Lühirada

Kontrollitud jooks, kuid eelviimase punktiga (KP65) ei kuulanud mõistust piisavalt. 

See ütles nii: "No nii, jõudsid teeraja peale, kuid tõusu pole võtnud. Nüüd pööra rohkem vasakule ja mine üles".

Mingi tihnik tuli ette, paremal sahmis paar orienteerujat. Keerasin sinnapoole, soo servale. Kõrgust ei võtnud. Tegin paranduse, kuid viga peaaegu 2 minutit! Aigu om!


Tiit Tali sai paraja edu.

Tulemused  (kõik)







Sprint

Kanepi alevikus pole võimalik keerulist rada teha, kuid mõningaid otsustuskohti (teevalikuid) saaks tekitada küll. M60 rada oli lihtne, vaid etapil 6-7 pidi kaaluma kahte varianti. Otsustasin minna vasakult (põhja poolt), tundus natuke lühem. Kaks korda jooksid jalad peast kiiremini ja pidin 10-sekundilised seisakud tegema (etapil 5-6 ja 7-8). 


Õnnestus läbida vigadeta ja edestada Tiitu 3 sekundiga.

 






Tavarada  

See oli kõige põnevam minimatš (nagu vehklemises). Tiit oli enne jooksu 3 minutiga ees, kuid Marti ja ja Kaljot edestasin vaid napilt. Maido oli peale kahte ebaõnnestunud jooksu näljane ja läks kindlasti panema. Enne starti ütles Mardile, et too pole kunagi 3 järjestikust head jooksu teinud ja tema mitte kunagi kolme halba. Seega...

Ise läksin tegema kontrollitud sooritust, mistõttu ei võitnud ühtegi etappi. Rada pakkus piisavalt veategemise võimalusi, pidi olema hästi kaardis. 

Olingi hästi kaardis, kuid ikkagi tuli 3 minutilist eksimust punktipiirkonnas. 

KP8-s lugesin kaardilt lohu asemel künka ja tegin väikese ülejooksu.

KP13 läksin liialt alla (ei näinud kaardilt hästi kõrgusjooni)

KP15 juures lugesin kaardilt, et punktilohk asub künkal, kuid oli hoopis eraldi lohus.

Fair Play auhinna võiks anda Tiit Talile, kes startis peale mind, kuid andis viimase legendilehe mulle. Meie grupi legendilehed olid kadunud, ehkki Rein Rooni ütles vahetult meie ees, et tema ajal oli taskus lehti piisavalt!??

Tiit on vana strateeg ja oli enesekindel 3-minutilise edu hoidmises. Siiski tegi Mart Külvik täna väga agressiivse ja veatu jooksu ning edestas Tiitu 5 minutiga ning tuli üldvõitjaks. Kaljo Julge reeglina vigu ei tee, kulges ühtlaselt kiiresti ning võitis mind 1,5 minutiga. Sellest piisas kolmandaks kohaks. Maido läks panema, kuid paugutas jälle. Üllatav, et tegi veel viimasel etapil 16-17 2-minutilise vea!?? Seal polnud enam orienteeruda vaja. Tõsi, pidi õiges suunas jooksma. Pikal etapil 15-16 oli Maido aga kiireim. Kas järgnenud vea põhjus?

Olin oma jooksuga rahul ja kohaga samuti. Hea konkurents andis toredale võistlusele lisaboonuse. Hea oli ka see, et seekordne Koprakarikas toimus vaid 20 km kaugusel maakodust.

Tulemused (tavarada)
Tulemused (kokku)

pühapäev, 25. juuli 2021

Kui selline on treeningrogain, siis neid ma ainult teeksin. Pähni

Otepääl toimuva 24h rogaini EMi korraldajad Seiklushundist pakkusid välja võimaluse treenimiseks Pähnil. Idee oli hea ja 8h rogaini formaat treeninguks väga sobiv. Raja- ja kaardimeistrid olid samad, kes Euroopa MV-l - Taavi Tatsi ja Markus Puusepp. Ehkki EMil ma hetkel kirjas pole, oli Paganamaaga tutvumine igal juhul suurepärane võimalus. Ja Pähni asus vaid 35 min kaugusel maakodust. 

Hommikul saatis mind ära toonekurg.

Läksin rogainile jälle Matiga. Ilm oli imeilus, võistluskeskus samuti. Isegi kõikide võistejate saabudes oli õhus mõnus kammerlik atmosfäär, rahulik ja pingevaba olemine (foto: Tarvo Jõeste). Kõik läksid justkui treeningule, tegelikult aga võtsid asja tõsiselt nagu tõsiseid treeninguid ikka tehakse. Alati tahaks teha parima ja jõukohase rajaplaneeringu, läbida trassi vigadeta ning hoida hetkeseisu lubavat liikumiskiirust.

Foto: Aldis Toome
Oli oodata huvitavat orienteerumist, teevalikute nuputamist ja selles ei tulnud pettuda. Raja planeerimine läks kiiresti ja tundus, et 50 ja enam km läbivatele võistkondadele oli ülesanne lihtsaks tehtud. Erinevused olid vaid mõnedes detailides. Tegelikkus osutus aga teistsuguseks, sest Paganamaa künkad ja sügavad orud osutusid planeeritust aeglasemaks ning ahvatleva lõunasopistuse läbimise järel hakkas kummitama ajapuudus. Nii mõnigi võistkond pidi üsna tühjalt tagasi finišisse tulema või hilines korralikult. 


Oma plaani kärpimiseks läks ka meil. Esialgu plaanisime võtta kõik kallid lõunapoolsed punktid. Kõigepealt jätsime ära 70 ja 80, seejärel 91, siis 51 ja 48. Saime veel korralike punktidega koju tagasi, ehkki Matil oli 2 viimast tundi üsna raske. Õnneks oli aega piisavalt.


Etapil 46-62 võtsime vaheorientiiriks karjääri, mis osutus justkui kaitsekraavi ja järsu kaitsevalliga kindlustuseks.


Hoolikat suunahoidmist ja kaardilugemist tuli teha pidevalt. Vaid lõpus liikusime rohkem mööda teid ja seda sunnitud teevalikute tõttu.

Etapp 81-34 osutus keerulisemaks ja aeglasemaks eeldatust. Risti ettetulev soo oli läbimatu ja pidi leidma võimaluse ka laiast mudakraavist ülesaamiseks. Mitu korda kukkusin kopraaukudesse, kraavi ületamiseks viskasin sinna kasepalgi. Mati leidis kopratammi, Siim Valgeväli kaaslasega läks tee kaudu ringi. Kerge ilusa sammuga möödus meist pidevalt Triin Jäädmaa tiim, kuid punktides saime jälle kokku.


Nad kasutasid ka meie loha, kui see sinna rohuaasale üldse tekkis.

Esimese vea tegime KP92-ga, kui kohtusime jälle Siimuga. Ta vedas pikemat rongi, kuid hakkas ühel hetkel kahtlema. Nägin läheduses lagedat ja läksin parandust tegema, mis osutus aga väikeseks lisaringiks. Usaldasin eesjooksjat, muutusime vist kõik kaardilugemisel passiivseks ja sealt ka üks vea põhjus. Hakkasime objekti liiga vara ootama. Meie hulgas oli ka Heidi Sild - Veikko Tamlak

Ilm muutus palavaks (+27) ja liikumine raskeks. Kohtusime Sääsehirmu Tarvo ja Merlega, kes olid meist (eelkõige minust) palju ärksamad. Tarvol oli suur võimalus seekord ära panna. 

Loomulikult viis rajameister osalejad Raadi mäe torni juurde ja selle lähedal asuvasse sälkorgu (KP35). Sügav Piiriorg ja Paganamaa künklik reljeef pakkusid navigeerimisnaudingut. Metsas polnud ka nii palav.

KP71-s saime kokku meisterpaariga Kaido Hallik - Eduard Taivere, kes jooksid peale seda natuke ringi ja natuke valel rajal. 



Kindlasti tahtsin ära käia Läti sisse ulatuvas taskus, sealtkandist läks paar aastat tagasi läbi ka Korneti-Ähijärve Taliharja Vanakuri, millest ei õnnestunud osa võtta.

Oruveskil Veskijärve ääres oli algamas üks üritus, laud oli kaetud ja rõõmsad inimesed pidulikult riides. Kuid talust läbiminek meenutas natuke Türgit. Kohalik mees ütles küll, et teisel pool pole võimalik liikuda, kuid ta ei teadnud, et me oleme orienteerujad.

Liikusime palju piki piiri, mis oli risust puhas, kuid üsna kõrge sõnajalametsaga.


Mingil hetkel liikusime koos Partsidega. Väikese kõrvalekaldega saime koos kätte punkti 21, järgnevate teede peal kasutasime Matiga ka kummi. 

Foto: Aldis Toome
Jõudsime kenasti finišisse, kus sai Värskat, maitsvat pilaffi, praesardelli tükikesi, paisjärves ujuda ja ka sauna. Mis sa hing veel ihkad. Pole vaja auhindu, veel vähem medaleid. Füüsilise poole pealt olid esimesed 3-4 tundi üsna vaevalised, kuid kui mootor käima läks ja palavus natuke taandus, siis viimased 3 tundi olid mulle väga kerged ja mõnusad.

Tulemused

PILDID (Aldis Toome)


pühapäev, 11. juuli 2021

Kääriku lühirada

Pole kunagi osalenud Eesti omavalitsuste suvemängude orienteerumisvõistlustel, muudest aladest rääkimata. See on tundunud mingi külaüritusena ja tähelepanu mitteväärivana. 

Päev enne võistlust sain sellisest üritusest teada ja kuna plaanid natuke muutusid ning liikusin Võrumaa poole, siis oli sobiv läbi hüpata Kääriku lühirajalt, mille rajameister oli Meelis Zimmermann. Stardiprotokolli vaadates tundus, et tegemist tuleb tõelise suurüritusega, kus M55 klassis oli üle 40 osaleja ja samal rajal koos N45 naistega kokku 70 võistlejat.

Õnneks sain reservkoha ja startisin võistluse esimese jooksjana. Mulle see sobis - keegi ei häirinud ja sai rahulikult oma tegemistele keskenduda. Õhutemperatuur oli +34 kraadi, selle suve suht normaalne olustik. Põhikonkurendiks oli jälle Tiit Tali, kes oli ilmselt vahepealsest lihasvigastusest paranenud. Ka klubikaaslasel Maido Kaljuril õnnestus viimasel minutil protokolli saada ja kuna ainuke reservkoht oli võetud, siis sai ta koha stardinimekirja lõpus. Tore, et sellist varianti korraldajate poolt võimaldati. Eestikatel poleks see muidugi kõne alla tulnud.

Rada oli vahva, kus oli nii orienteerumist kui rajajooksu. Sellisele üritusele sobiv lahendus. Ise liikusin üsna ettevaatlikult, kõik objektid tulid kätte tunduvalt hiljem. Seetõttu tuli ka suurem viga etapil 2-3, kus läksin punkti võtma liiga vara, kaart ei klappinud ja hea, et sealt vaid 2,5 minutilise veaga välja tulin. Etapi 4-5 panin mööda punast joont ja sain parima etapiaja. 

Ei saanud kaardilt täpselt aru, mis objektil asub KP6, kuid ei raatsinud ka legendi vaadata. Läksin piklikku orgu, kus oligi püsiraja punkt nr 42, kuid SI jaama polnud. Ka üks tütarlaps oli seal nõutu. Siis vaatasin legendi ja selgus, et punkt 42 oli hoopis künkal. Viga vähemalt 30 sek. Väljajooks punktist tuli risu tõttu ringiga ja enne järgmist punkti kaldusin natuke vasakule ka.

Kuumus oli selleks ajaks oma töö teinud ja tahtmine tirida üsna minimaalne. Ka järgnevatel rajajooksudel võtsin asja rahulikumalt ja sealt tuli Tiidu ning Maidoga veel kaotust juurde. 

Väga mõnus suurüritus. Rahvast ja autosid oli meeletult, sportimine käis kõikvõimalikel aladel. Pole ammu näinud korraga nii palju ilusaid sportlike kehadega inimesi. Õhtul pidi vist ka pidu tulema...

Tulemused