Sunday, February 25, 2018

100-ndal aastapäeval 100 KP-d 100 minutiga

Ahvatlusi oli sellel kaunil talvisel Eesti Vabariigi aastapäeval mitmeid, kuid orienteeruja jaoks oli maasikaks tordil Linnaorienteerumise päevak Kadrioru - Pae pargis, kus pakuti joosta tähtpäevale väärikat 100KP rada.

Vabaduse väljakul toimus sõjaväeparaad, mistõttu lendasid stardipaigast üle NATO F-16 hävitajad. Võimas ja liigutav, ikkagi omad ja meie riigi kaitsel.

Ehkki 100KP jooks oli niisamagi vahva seiklus, lisas üritusele vürtsi kell 13.00 Eesti Minut pildi tegemine. Seetõttu võtsin mobiili kaasa ja ootasin huviga, millisesse kohta sellel kellaajal satun. Ootasin ilusat vaadet, kuid kohtusin selle asemel rõõmsa kaasvõistleja Tarmo Tarlapiga. Asusime astangu peal vahetult enne laskumist KP50 (150) juurde.

Kuna füüsiline vorm oli vilets võtsin jooksu üsna rahulikult. Tarmoga koos joostes tõusis tempo natuke ja peale 14,5 km läbimist, valdavalt pehmes lumes, oli väsimus tuntav. Aeg tuli täiesti juhuslikult 101 minutit, kuid üks minut sellest kulus pilditegemisele.

Presidendi maja ees asuva kuuse küljes oli samuti punkt, järjekorras 66.

Kui treeningutega rea peale ei saa, siis tuleb vist samuti koeraga jooksma hakata.

Ilusad pildid on (autoriks Aldis Toome).

Kaart ka.

Saskia Alusalu finaalsõitu vaatasin mobiilist Rocca al Mare parkimisplatsil. Veel üks suurepärane elamus sellesse ilusasse päeva.

Tulemused
Pildid (Aldis Toome)

Saturday, February 10, 2018

Tere, suusatalv!

Peale WinterXdreami, mis oli peale Taliharja natuke liiga kiire, läks parasjagu aega, et jälle sportimise isu tekiks. Paar korda ehk käisin jooksmas, lauatennist mängisin ka.

Eelmisel nädalavahetusel oli hea võimalus 2-aastase vaheaja järel jälle suusad alla panna, kuid selle asemel hävitasime maaelamises võsa ja saagisin ning vedasin jämedaid mahalangenud puid. Koormus oli korralik, vaid õhtune saun aitas liigesed jälle liikuvaks teha.

Suusatamist sai meelde tuletatud täna Keilas. Läbitud 25 km väsitas päris korralikult ära. Nõrk. Homme jälle. 

Tore oli ja on teiste tegemisi jälgida, eelkõige meie suusaorienteerujate tublisid sooritusi EMil Bulgaarias ja muidugi nüüd ka PyeongChangis toimuvaid olümpiamänge.

Kuid vahepeal käis poeg Madis mu lapsepõlvesõbra Aksi poja Lauriga Hispaanias Chulillas ronimas. Poisid on saavutanud võrdse taseme kaljuronimises, mõlemad tegid ära 7c+ raja, 8a-d proovisid, kuid natuke jäi puudu. Minu jaoks on 7c+ paras müstika, raske ülesanne enamusele Eesti ronijatele. 

Egas midagi, peab jälle kordama seda vanakeste lauset: "No küll see aeg ikka lendab kiiresti".