teisipäev, 27. juuni 2017

Jaanid 2017

Jaanide aeg on meil juba aastast 1992 reserveeritud ja kuigi tahaks sel ajal osaleda nii mõnelgi kestvusspordi üritusel, siis ei saa.


Seekord olime Jaanide ajal 10+ sõprade perega Saaremaal, teemaks "Eesti 100". Programm tuli osalejatelt kokku vägev, õhtul polnud aega isegi süüa. 

Ei puudunud ka sport, mille tipphetkeks oli võistkonnakaaslase huule löömine kaheks tükiks. Õnneks oli meil õmbleja omast käest võtta, kes lähima aleviku velskripunktis tükid omavahel kinni õmbles.

Pildid: Madis ja Elar




pühapäev, 11. juuni 2017

Metsaraidest ja Tallinna MV lühirajast Kõverjärvel

Lühirajast pole palju kirjutada. Läksin kiiresti jooksma, kuid lihtsa maastiku ja raja tõttu tegin hapnikupuuduse tõttu paar jänesehaaki ja ühe suurema vea (KP6). Viimase juures oli asi küll kontrolli all, sest suurest lohu nurgast läksin lähedalasuvat punkti võtma, ometi kaldusin natuke vasakule.

Lõpus vajutasin täiega mööda teed finiši suunas ja jätsin võtmata vahetult enne lõppu tee ääres asuva viimase punkti (KP8). Nüüd sai siis ka selline viga tehtud. Aga rada oligi liiga lihtne.

Lihtne ka seetõttu, et  Kõverjärve kaart oli kaetud raiesmikega. Valdavalt halva läbitavusega tehniline maastik on viimastel aastatel muutunud malelauaks, kus läbitavus on küll paranenud, kuid oksarisu takistas jooksmist. Lühidalt, Kõverjärve maastik on orienteerumise jaoks praegu ära rikutud, ehkki mets kasvab varsti uuesti peale.

Ma pole tulihingeline metsaraide vastu võitleja, samuti pole süvenenud statistilistesse nüanssidesse. Kuid kvaliteetsete o-maastike valik Põhja-Eestis on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi (kaevandamist sai hiljuti juba mainitud). Kui kõigele sellel lisanduvad looduskaitsega seotud keelud ja keskkonnaametnike ettekirjutused piirangute osas, maaomanike kapriisid, siis...

Tulemused

laupäev, 10. juuni 2017

Täitsa pekkis Ace Xdreami etapp Laagris

Pole üldse lihtne kirjutada võistlusest, mis nii pekki läheb nagu seekordne Ace Xdream Laagris. Kuidas see oligi:
- "Ise tahaks hinges võistelda Heiti Hallikmaga..." (pildil)
- "Spordikauged sõbrad arvavad, et võiksin MMil võistelda"
- "Tuttavad xdreamijad arvavad, et peaksin ikka Maret Hallikma't võitma"
- "Tegelikult ei ole ka Maretist kiirem ja võitlen A-raja eelviimase koha eest..."

Tahaks xdreami teha nagu rogaini, kuid nii ei saa, sest olukorrad vahelduvad pidevalt, kogu aeg on vaja legendis näpuga järge ajada, rada ette lugeda - nii ühelt kui teiselt poolt kaardilehte, sama teha erinevate alade kaartidega, lugeda juhendeid, legendis ja maastikul... ning selle kõige peale veel oskuslikult navigeerida ja kiiresti tegutseda. Seda on kokku natuke palju ja kui võistluspinge langeb, ei lähe asi paremaks vaid hoopis kehvemaks.

Läksin rajale Karmo ja Matiga, eesmärgiks jõukohaselt liikuda ja võistlust nautida.

Laagri etapp algas eraldi jooksuga, kus suurem hulk rahvast pani stardist ikka täiega minema. Adrenaliini oli õhus palju, ise üritasin võtta rahulikult ja jooksu ajal natuke rada ette lugeda. Näpuga legendis järge ajades leidsin, et peale kanuud tuleb jooksuetapp mäe peal.

Pärnu maantee "ületasime" maantee alt - läbi truubi, kus vesi oli põlvini. Kohe truubist väljudes ootas ees hulk korraldajaid-pealtvaatajaid ja fotograafe. Igaks juhuks sai võetud ka lähedalasuva KP, mida kaardil polnud.

Lühikese jooksuetapi järel pandi põhiosas paika kanuude järjestus, sest Pääsküla jõgi oli kitsas ja möödumine raske. Meie paat liikus kenasti, kellelegi jalgu ei jäänud, eesolijaist maha ka mitte. KP7-s ehk kaugemas punktis, kus pidi tagasi pöörama, olime kusagil 23.kohal. Mulle meeldis, et kanuu oli kohe alguses, sest väsinud olekus pole nõrgim ala kõige meeldivam.

Kõik oli kenasti kontrolli all, kui Mati otsustas ühel hetkel keskmisel pingil raskuskeset nihutada, kaldus paremale ja tõmbas ka meid tasakaalust välja.

Paadi ümbermineku hetk jääb alati meelde, see on ühelt poolt üllatav ja tobe, teisalt üsna masendav. Umbes sama tunne, mis talvel uiskudega jääauku sõitmine.

Seekord ei kukkunud me mitte vette, vaid puhtasse musta, prügimäelt pärit mudasse, kus edasiliikumine oli pea võimatu. Tuttav tunne legendaarselt Pikasilla Xdreamilt, meenus samuti aprillikuine Klooga järv, kus hulpisime Makuga heledas järvemudas 10-15 min.

Väljavõte Raili Rooba fotost
Vee peal lebava kasetüve abil roomasin kaldale. Möödasõitev paat viskas ühe aeru kaldale (suur tänu!), saime Karmoga läikiva musta mudaga kaetud Mati ning paadi välja tõmmata. Kaldal kallasime paadist suurema vee ja muda välja, kuid paadi esiosas oli väikese auguga kinnine ruum, millest vett välja ei saanud. Ilmselt ka seetõttu liikus paat peale ümberminekut kehvasti. Mudas rabelemine võttis päris palju jõudu ära.

Üsna varsti tegime Raichmanni pundi järgi rumala valiku ja otsustasime KP8-sse lõigata mööda maismaad. Kuid see maismaa oli paras mangrooviavõsa, selline, nagu kallastelt paistis. Aega läks võsas turnimisega palju ja selle aja jooksul möödusid viimasedki A-raja tiimid. Olime vahetusalas päris lõpus.

Sealt panime minema joostes, nii, nagu olin ette lugenud. Poolel maal Pääsküla prügimäele sõitsid mõned rattad mööda. Küsimusele, et kas nad on B- või C-rajalt, tuli vastuseks, et A-rajalt.

Kurat, pidigi hoopis ratastega liikuma, vastav legendirida oli hoopis kaardi teisel poolel. Seega tuli tagasi kanuude juurde minna ja sealt uuesti ratastega mäe poole.

Maalilise rohelise Pääsküla prügimäe jalamil pidime mõõtma nõlva kõrgust. Olen 39 a tagasi läbinud topograafia kursuse ja kuu aega nivelliiri, mensuli ning mõõtelatiga ringi käinud, kuid nüüd ei saanud ülesandega hakkama. Mõõtsime küll vale tehnikat kasutades kõik täpselt välja, kuid ei taibanud viimasest kahest meetrist lahutada enda silmade kõrguse (1,70 m) ja vastus tuligi vale (15 m). Mati üritas eelnevalt küll mingist lahutamistehtest rääkida, kuid olin endas kindel ja 15 m tundus nii ilus number.

Edasi konkureerisime roosa naistiimiga Buduaar - Anniki, Kadi ja eespool mainitud Maret Hallikma'ga (pildil). Saime neist mööda, siis jälle, siis veelkord jne. Lõpuks enam ei saanud ka, sest ajasime vahetusalad ja võistlusalad segamini ning tegime muudki jama. Teises rattavahetusalas käisime marineeritud kurki söömas vist 4 korda, neist 2x ilmaasjata.

Laagris asuvates Peeter Suure Merekindluse tunnelites olin esimest korda. Rajameister Hendri Parrol sundis läbima kahte pikka tunnelit (KP25-27), mis oli vahva, eriti jalutades koos roosade pantritega.

Jutt tunnelist väljumise järel tuleks pikk, lühidalt mainiks, et jooksime uisuvahetusala (28) asemel rattavahetusalasse (24) ja alustasime sealt valikorienteerumisega. Tegelikult oleksime pidanud kõigepealt minema uisutama ja alles peale seda valikupunkte võtma. Nii mõnigi tiim tegi enne uisutamist valikorienteerumise, mõni viitsis seejärel uuesti valikuringile minna, mõni mitte.

Viimasel rattaetapil jätsime KP46 komposteerimata, KP47-st sõitsime tagasi. Olime tagantpoolt teine tiim, teised ammu lõpetanud.

Silindrilt jätsin punktikohad meelde, sest kirjutusvahendi unustasime ratta juurde. Jooksime esialgu KP55-e, kus Karmo ütles, et punkte peab võtma järjekorras (49-50-). Lõpus lükkasin Matit, et Oravaraja tiimist mööda saada. Tüdruk oli seal väga väsinud, isegi natuke piinlik oli mööduda.

Sprindietapp kestis meie jaoks 6 tundi ja 18 minutit, natuke vähem olin duši all. Musta muda koorik ja kuulikesed ei tahtnud kuidagi keha küljest lahti tulla. Pesumasin ja kanalisatsioonitorustik said järgmisel päeval kõvasti vatti.

Kokkuvõttes oli väga lahe etapp. Kahjuks järgmisele etapile minna ei saa, sest samal päeval peab kaugele itta lendama.

Tulemused

Fotode autor: Aldis Toome (võetud SIIT / FB)

Kaart:





reede, 2. juuni 2017

TON Mustla-Nõmme kaduval kvaliteetmaastikul

Mustla-Nõmme mõhnastik on kahtlemata Tallinna piirkonna parim orienteerumismaastik ja natuke kahju, et osalejaid oli sellel neljapäevakul alla 400. Tõsi, ilm oli jälle külm ja kohati tuli ka hoovihma, mistõttu Tallinnast natuke kaugemale jääv metsaplats seekord populaarseks ei osutunud.

Vahetades peale jooksu autos riideid, kuulsin, kuidas üks vanem mees väitis teisele, et siin on 10 korda parem kui Lõuna-Eestis... Olgu selle kordade arvuga nagu on, kuid üks on selge - kauaks meile Mustla-Nõmme orienteerumismaastikku ei jätku. Eilsest kaardist edelasse ehitatakse uus Tartu maantee ja selle jaoks on vaja palju liiva ning kruusa. Väga kaugel pole Rail Baltica-gi ja kui seal peaks ehituseks minema, siis võetakse kõik, mis vähegi kasutatav on.

Läksin neljapäevakul eelkõige Jaanus Rehaga võistlema, sest nädal tagasi Piirsalus tegi ta mulle 2 minutiga ära. Nüüd olin Kodasool põrutatud ribi tõttu pikemalt puhanud ja rasva kogunud ning valu vähendamiseks hommikul ka valuvaigistit võtnud. See mõjus üllatavalt hästi isegi õhtul ja peale jooksu ning sain keskenduda valutult sooritusele.

Hoidsin ühtlast kiirust suurenenud kehakaalule vastavalt ja püüdsin "Rehaga võidu joostes" vigu vältida. Õnnestus päris hästi, ehkki etapil 3-4 ei lugenud metsasihte välja ja tegin sihi peal möödajooksu ning hiljem lisaks veel väikese ringi punktipiirkonnas. Viga 2 minutit.

Revanši sain, 13 (!) minutiga. Tundus, et paljud olid seal hädas ja kaotasid kalendriga.

Tulemused

Alumised fotod: Siiri Poopuu