45 aastat tagasi

Kes oleks võinud siis arvata, et 10 aastat hiljem on Eesti vaba!

Oli 21. august 1981, geoloogide välibaas Kamtšatka keskahelikul, kaugel-kaugel igasugusest asustusest. Olime oodanud äralennuks helikopterit 10 päeva, sama palju läks veel aega. Ülemused ei tahtnud meid Mati Stroomiga kuidagi ära lasta, kuid matkaplaanid ootasid ees.

***

Välipäevik:

Mati jõudis minust hommikul ca pool tundi varem (!) sööma. Tuli välja, et läheme hobuseid ajama, uude laagrisse ja tagasi. Sinna sõitsime 3 ja pool tundi.  Maad oli 14 km.

3 km enne laagrit hakkasid Serjoža ja Valera jõge pesema, unustasime nendega hüvastigi jätta. Pärast seda tuli mul korra Gagaralt maha kukkuda. Nimelt jäi jalg okste taha kinni ja pärast põõsast oli kohe sügav auk, millest hobune üritas hooga üle hüpata. Tükk aega punnitasin end sadulasse, kuid kui tundsin, et sadul hakkab kõhu alla vajuma, lasksin end maha kukutada. Pärast seda andis tükk aega Gagarat püüda. Enne juba ajasime teda paar korda taga, ilmselt ei meeldinud hobusele, kui keegi tema haava peal istub.

Tagasi tulime Matiga kahekesi. Ajasime seitset hobust, kahel neist istusime ise. Kojutulekuga ei tekkinud mingeid probleeme, ükski hobune ei tahtnud kordagi teelt kõrvale joosta. Meie tulime kõige taga, ees läksid Serjoža, Arkadi ja Alp. Lõpuks jäi Alp viiendaks, juhtohje hoidis enda käes Molnija. Igal võimalikul juhul traavisime, lõpus panime paar kilomeetrit ka galopis. Üldse tegi see hirmus kihutamine nalja, sest ees "kitsekarjas" käis pidev võitlus paremate kohtade eest.

Laagrisse jõudes olid ratsahobused päris väsinud. Millegipärast mängis Migratsija surnut. Ehmatasin kohe ära. Mati oli sellise naljaga juba harjunud.

Siis tegime natuke puid (Saša saagis), sõime, magasime riietega 12-ni. Käisin all köögis ja läksin uuesti magama.

***

Nii kauge ja nii võõras on see maa praegu, ikka selle jõhkra sõja tõttu. Aga meil on oma riik ja seda peame hoidma.

Koprakarikas nõrgemas konkurentsis

Meie M65 klassi tugevamad orienteerujad (Külvik, Tali, Kaljur, Julge) valisid sel nädalavahetusel jooksmiseks teisi kohti - kes Lätis, kes Jõulumäel.

Lühirada

Panin 38. Koprakarika esimest päeva analüüsima ChatGPT ja seda võrreldes M60 parematega ning meie klassis Mati Preitofiga.
Vigu justkui ei teinud, kuid teevalikutega läks paaril korral vähe viltu (etapid 4-5 ja 6-7). Olin ettevaatlik  kohati soo ja rohelise värvi osas. 

ChatGPT:

Lõpptulemus

1. Taivo Tali – 26:57
2. Tõnu Ilves – 27:19 (+0:22)
3. Antti Roose – 27:24 (+0:27)
   
4. Eduard Pukkonen – 28:13 (+1:16) M65
5. Mati Preitof – 30:21 (+3:24) M65

Eduard Pukkoneni jooks:

• Parimad etapid olid 3. etapp (jagatud kiireim aeg 2:10) ja 6. etapp (kiireim aeg 2:26).
• Väga hea oli ka 9. etapp: ainult 2 sekundit Anttile.
• Suurim kaotus tekkis 7. etapil: 1:41.
• Märgatav kaotus tuli ka 5. etapil (+0:58) ja 4. etapil (+0:38).
• Võrreldes võitja Taivoga võitis Eduard 6. etapil 32 sekundit, kuid kaotas 7. etapil 1:41. Just 7. etapp määras suuresti nende lõpptulemuse vahe.

Tulemused

Tavarada

Läksin esimesena rajale. Kõige hullem lõik oli K-punktist suurele teele, ca 40 m. Kraavid, nõgesed üle pea jne. Mõned hiljem startinud jooksid tagasi starti ja sealt ringiga tee peale. Õige mõte, aga uskumatu lahendus. Nagu ka see, et 8-ndasse punkti oli kõige mõistlikum jälle läbi stardi joosta.

Ainsa vea (2,5 min) tegin 4. KP-ga, kui jooksin suunaga lähedalt mööda. Edasi olin suunajooksudel eriti hoolikas. 

Eriti huvitav etapp oli 11-12, kus Tõnu Ilves jooksis M60 klassis kaardist välja ringi ja tegi otseminejatele kalendriga ära. Mulle ligi 5 minutiga!
Vaheajad

Mati lugu 

Ja eriti huvitavaks läks etapp 11-12 Mati Preitofi jaoks, kes jooksis kuni 11. KP-ni väga hästi. Veel 8. KP-s juhtis minu ees 47 sekundiga, kuid siis hakkas pikal etapil kaart lagunema. Nagu mõni teinegi kogenud orienteeruja, võttis ta stardis kaardi kilekotist välja, et paremini seda lugeda. Ehkki stardis paistis päike ja oli palav, siis öö otsa oli sadanud vihma ja metsa väga märg. Kaart oli aga trükitud tavalisele paberile.

Etapil 11-12 jäi talle peale mudakraavi kukkumist Aalupi järve lõunaosas kätte üsna väike tükike kaarti, kus peal viimased finiši lähedal asuvad punktid 12, 13 ja 14. Puudus aga vahepealne osa, mistõttu pidi KP12-sse minema PT ehk persetunde abil. 

Seekord vedas PT natuke alt, sest ta jõudis läbida edasi-tagasi joostes pikki kilomeetreid, vahepeal küll abi küsides, kuid ikka ära eksides. 

Olin keskuses päris mures, kui Mati polnud peale mind poole tunni jooksul finišisse ilmunud. Ta ei saanud ju ometi nii suurt viga teha.

Lõpuks siiski tuli.Kui Tõnu Ilves oli läbinud etapi 11-12 9:20-ga, siis Matil kulus selleks 60:01!

Tulemused

Tugevate konkurentide puudumisel võitsin M65 klassi ja seda 20-minutilise eduga järgmise ees. Auhinnaks lillepott, meepurk ja vorstipulgad.

Rada oli huvitav ja üsna inimlik kesksuvise lopsaka rohelise maastiku kohta. Korraldus samuti tore.

Koondtulemused

PS. Panen siia kommentaarides väljatoodud Priit Truusalu seikluse  samal rajal. Ta jooksis 7. KP-st vastassuunas ja üritas mingil hetkel ringiga läbi soode 8. KP-sse jõuda. Läbimatu lage tuli vastu...