Esialgu tahtsin XT Suverogainile minna rattaga, sest jooksnud pikemalt pole ja 4 tundi tundus väga pikk aeg. Kuid Meenikunno on ikkagi põnev jalgsiorienteerumise piirkond ja seda pakkumist ei saanud kasutamata jätta.
Ja nagu ikka, ühinesin
Marje ja
Matiga võistkonnas
Lendorav. Ilm oli palav ja niiske, Mati jaoks jälle mitte kõige sobivam. Ise olin juba unustanud, et palavusega tekivad mul krambid, sõltumata, milline füüsiline vorm on. Nüüd polnud aga jalavigastuse tõttu ühtegi pikemat orienteerumist alla teinud, jooksmisest rääkimata. Ohtlik värk.
Etteruttavalt olgu öeldud, et tegime täpselt ära planeeritud marsruudi. Vigu ei teinud ja finišis üllatusin, kuidas VV55HD jpt tugevad konkurendid vähem punkte kokku said. No mida, ma olin peale 2 tundi liikumist korralikus säästurežiimis, lohisesin kaaslastele aeglaselt järele ja üritasin igasugusest pingutusest kaugel eemal olla. Sest krambioht oli üleval. Isegi 2 ibukat ei toiminud nii nagu tavaliselt, kui väsimus ja krambioht kaob, mõistus läheb selgemaks. Natuke leebemaks läks, kuid ohtlikud reietõmblused ja säutsud säärtes ei lakanud lõpuni.
Alustasime Meenikunno raba laudraja suunas, sest seal ei pidanud kellelegi rada ette ajama. Konkurendid Ilvesed läksid kohe etapile 22-84 ja sinna neil hea tulemus jäi.
Kuid nooremate konkurentidega -
Jana Kink-Veikko Tamlak, Riika Ploompuu-Mairolt Kakko, perek Jäädmaa (pildil), olime koos.Viimaseid rajal rohkem ei näinud, kuid teistega oli võrdlus olemas.
Hullud sportlased
Merle Lilleoru ja
Laidy Proosväli alustasid samuti sama plaaniga. Merle oli hommikul kell 5 ujunud
Metsatriatloni käigus
Ähijärvel 3,8km, Laidy (pildil vasakul) pidi peale rogaini minema sinna maratoni jooksma. Nojah.
Mets oli alguses ilus, hiljem suures osas samuti. Sobilik päevakulistele, kes Keilasse enam orienteeruma ei tule. Üks tuntud mees ütles seda peale TONi raja lõpetamist. Kuid Keila päevak hoiab praegu selle aasta TONi rekordit - 500 osalejat!
Ka Meenikunno raba oma järvekestega oli ilus,
laudrada tegi ületamise lihtsaks.
Huvitav etapp oli 93-75, kui enne kuusepuu punkti laskusime ühte orgu tohutu tuulemurru piirkonda. Õnneks jätkus mõistust sealt kohe välja tulla ja vasakult ringiga valutult üle 40m kõrge männi ja seejärel kuuse juurde jõuda.
Kuulus kuusk oli päris ära kuivanud.
Läbisime 23,6 km ja kogusime 145 punkti, selja taha jäid äsja Euroopa MV rogaini hõbedad Kink-Tamlak. Mis veel äramärkimist väärib - hullud sportlased Lilleoru-Proosväli kaotasid võrdsete punktide juures 2 minutiga. Peavad veel harjutama.
Kuid meist paremad olid Tõnu ja Marika Jäädmaa, kes kogusid 1 punkti rohkem. Meil polnud küll mitte kusagilt seda punkti juurde võtta, seega jäime sooritusega väga rahule. Ja 48 võistkonna hulgas olime ainsa penskarivõistkonnana 11.-ndad (!).
Tulemused
