Thursday, April 28, 2011

Xdream Tallinnas

Tore, et kutsuti osalema, ise poleks hakanud võistkonda otsima, ehkki uudishimu Tallinnas Xdreami teha oli täitsa olemas.

Seiklusüritusele eelnev päev läks pikaks ja oli parajalt stressirohke. Kuid lõpptulemusena siiski positiivne, sest Jüriöö jooksu korraldusel olulisi apsakaid polnud. Ka punktid olid metsas õigetes kohtades, vaid paar võistlejat, kes bingo-kivipunkti üles ei leidnud, sõimasid näo täis :)

Kuna pühapäeval oli Xdream, sain punktide metsast äratoomise jätta Meelisele ja sain juba ca kell 2 öösel koju minna, et puhata järgnevaks ürituseks. Kodu oli võistluskeskusest 400m kaugusel. Kahjuks oli pulss ja toonus magamiseks liiga üleval, vahtisin pikalt Jüriöö interneti otseülekannet. Vägagi atraktiivne, ehkki võistluse kulminatsioon oli ammu läbi. Kusagil kella 3 ajal öösel meenus, et pidin Tarmole saatma võistluskaardi rajajoonistamise programmi (RouteGadget) jaoks.

Võistlus.

Hommikul Vabaduse platsil rivis Twister Adventure Team'i koosseisus koos Sven Liivand'i ja Rene Käsik'uga, eesmärgiks teha üks tore valutu võistlus.


Ratast olen sellel aastal sõitnud 25km ja rulluisku 3km, kanuud aasta tagasi Saku etapil. Jooksuvormi osas kurta ei tahaks, trenni on tehtud tublisti. Ehkki peale starti sellest küll aru ei saanud, sest igasugused karvased ja sulelised panid sellise tempoga Raekoja platsi poole punuma, et nende kannul püsimine käis kohati üle jõu. Kuid polnud vaja ka, sest tegemist oli ikkagi 4-tunnise sprindiga.

Mis siis meelde jäi:

- hullult mõnus oli rulluisutada. Piritale sõites oli ees Sven, möödusime 13 võistkonnast. Tagasitulles olin ise ees ja kaifisin kiiret sõitu täiega. Aeg ei tulnud seepärast hea, et otsustasime teisel pool jõge (kanuu?)punkti otsida/komposteerida. Õige sai küll kohe kirja, kuid punktinumber (5) eksitas. Legendi ei vaadanud.
- tegelikult oligi probleeme legendi (ette)lugemisega. Mina seda tavaliselt teha ei viitsi (loen kaarti).
- Olime kusagi 20.koha piirimail, aega kaotasime kõvasti katakombides. Rumalusest jätsime seljakotid (lambid) teletorni rataste juurde, sinna jäi ka jook ja toit. Enne ronimist teletorni läksime veel tagasi kiivreid tooma, kuid neid polnudki vaja. Nõnda möödus 3-4 võistkonda, kes tekitasid köisredelil väikese järjekorra. Niisiis, katakombides oli meil vaid üks vilets lambike ja ehkki kolasime II korrusel justkui kõik ruumid läbi, punkti me sealt ei leidnud. Nüüd ootame tulemuste tabelis trahve, seda aga miskipärast ei anta. Mitte kellelegi. Ei usu, et kõik võistkonnad leidsid katakombidest mõlemad punktid.
- Ja siis oligi kanuu, seekord mõnusalt lühike ja vaheldusrikas. Väike viga tuli ka sisse ja krambid kiskusid korra jälle, kuid eelmise aasta Saku ei kordunud. Loll asend on seal kanuus, niiviisi teleka ees istudes saab samuti krambid.

Kanuu järel rulluisk ja pikk jooks, mõlemad lemmikalad. Päike paistis, ilm oli imeline ja põnev hüpe kuristikku pani i-le kena punkti. Toredad kaaslased ja pingevaba võistlus. Mõnus.

Lisan siia suurepärase videokokkuvõtte, mida on parem vaadata Youtube'is otse (pilt suurem).




Tulemused (esialgu 29.koht)


Monday, April 25, 2011

Jüriöö jooks. Rajameistri mõtted

Jüriöö jooks on läbi, elagu Jüriöö jooks. Nii vist kirjutasin ka eelmisel aastal. Kuid seekord oli läbielamine natuke teistsugune. Sest menüü koostasin võistlejatele ise.

Pildid (4) (Urmas Veersalu)

Toiduvalik pole Keilas eriti suur, kuid natuke vürtsi ja lopsakamat salatit leiab metsast ikka. Magustoiduks oli võistluskeskus ja julgen väita, et Keila lauluväljak oli sellise ürituse jaoks lausa ideaalne koht. Võistluskeskuse kontseptsioon tuli Tarmo Klaarilt, samuti olid tema poolt kõik IT-lahendused, mis lubasid võistlust põnevusega jälgida ka internetist. Eriliselt tahaksin ära märkida Andrus Sipsaka peakorraldaja tööd ja klubi presidenti Valju Tali. Minu jaoks oli oluline persoon Jaanus Reha, kes võttis voliniku tööd väga tõsiselt ja oli mulle, kui väheste kogemustega rajameistrile, suureks toeks. Tegelikult planeerisin teatevõistluse radu esimest korda elus, mistõttu arusaamine hajutusvariantide jagamisest võttis esialgu natuke aega.

Jüriööle eelnenud Proloog-O orienteerumisest Keskpargis võttis lisaks orienteerujatele osa 77 linnaelanikku, suurem osa lapsed. Koos orienteerujatega marsiti lauluväljakule, tõrvikud käes. Avamisel oli kohalikke pealtvaatajaid päris palju, peale starti suurem osa lahkus. Orienteerujad kogunesid ekraani juurde kino vaatama ja jäid sinna tundideks. Isegi möödajooksvaid kaasvõistlejaid polnud neil mahti ergutada.

Rajaplaneeringust ka.

Ühisstardi jooksjatele kõigepealt väikesed keerutamised ja siis kohe hajutusse. Sealt suuri vigu ei oodanud, kuid nii mõnigi võis teiste järgi vales suunas joosta.

Hajutus - KP34. Teevalikuid oli mitmeid, ise oleksin ilmselt otsinud teeradu. Kuid otseminek 32/33-st oli sama kiire.

Kohe uus hajutus (35,36,37), mis pidi seltskonna ümber mäe laiali jagama. Siiani ei tea, kas keegi jõudis punkti 37 nii nagu ise paremaks pidasin (esialgu ikka mööda teid/radu). Oli ka neid, kes üle mäe jooksid.







Hajutus -38. Nö ettevalmistav etapp 38-40 teevalikuteks. Viimases arvasin, et otseminejaid tuleb rohkem, kuid pimedas eelistati siiski vasakult ringijooksu. Tõenäoliselt oli viimane variant kiirem. Kuid joosti ka paremalt ringi.

40-41. Etapp, kus ootasin vigu, sest pimedas on kauguse ja suuna hindamine raskem. Lagedal pole ka selgeid orientiire. Vigade väljameelitamine õnnestus, sest isegi tandem Eensaar-Aadli sattus esialgu põhjapoolsele teerajale. Üheks põhjuseks võis olla ka see, et esimese sirge/teeraja ots on üksikute puudega natuke varjatud.


41-52 Selle etapi vahetasin viimasel hetkel pikemale vahetusele, sh ka ühisstardile (41-43 asemel, mis läks 3.vahetusele)). 41-52 sisaldas rohkem erinevaid teevalikuid ja võimaliku rongi hajutamise võimalust.




52-44. Vajutamise etapp, kus kitsamat sooületuse kohta võis pimedas olla raske leida (kaduva raja algus oli ebamäärane). Ainus tõsisem vesine koht. Kaldumine punktist vasakule-paremale lisas etapiajale sekundeid, kuid mitte minuteid.

44->45. Ettevalmistav etapp järgnevaks rajavaliku etapiks. Võis minna mööda siksakitavat ATV rada, kuid päeval oleksin jooksnud otse.

45-46 Alguses jämedalt 3 varianti (vasakule, paremale ja otse põhja), pärast jälle mitmeid teevalikuid. Punktile oli kindlam peale minna parempoolselt lagedalt, kõige raskem ehk mööda kiviaeda, sest seal oli üsna tihe võsa. Kiviaiast kaugemalt minnes oli läbitavus parem, kuid oht ära kalduda.
Kiirem variant võis olla: esialgu otse soonõlva pealt ja siis paremale lageda peale? Parempoolse kaduva raja algus oli okstega natuke varjatud. Suvel on raja ots selgem.

46-47. Siin tuli legendist vaadata, et punkt asub kaljunuki peal. Sama ka naiste etapil 42-47. Naistel oli siin hajutus (47 ja 48), mis oleks pidanud suuremates rongides segadust tekitama.

47-hajutus (49,50,51). Ligipääse (radu) mitmeid, kõige aeglasemad olid otseminekud läbi karjääri.

Hajutus -53. KP53 oli nö pidurdamise etapp. Hoolikas suunaetapp sammude lugemisega. Kõrvalekaldumine võis seal kalliks maksma minna. Natuke riskantne punkt öiseks orienteerumiseks, kuid tipud võtsid selle üldjuhul ilusti. Esialgu punkti planeeritud polnud, kuid kuna olin päeval 4x ilusti suunaga peale läinud ja praegu oli nähtavus hea, siis läks mängu.

53-54. Lihtne jooks raadio-videopunkti.










54-39. Mitmeid teevalikuid, mida ka tehti









39-55 Rattaorienteerumise kaardilugemine Loodeosa elamurajoonis.

55-56 (vaatepunkt) ehk "Väle Jüri" etapp. Kahjuks oli punktist idasse minev teeke natuke punase joonega kaetud ning mõned võistlejad ei lugenud hapnikuvõlas teed välja.


"Väle Jüri" esimesed (546m):
2:07 Kenny Kivikas ja Kristo Heinmann
2:08 Peeter Pihl
2:12 Silver Eensaar
2:13 Erkki Aadli
Vanameistrid tegid omavahel rebides väga kõvad ajad.

Naised:
2:28 Grete Gutmann
2:30 Annika Rihma
2:33 Kirti Rebane

56->57. Otse või paremalt ringi. Kiirem variant oli vist otse. Kuid riskantsem.

57->58. Lõppu hajutusi ei planeerinud, 57-58 oli kindla suunajooksu etapp, kus võis võita-kaotada nii mõnegi sekundi.



Friday, April 22, 2011

Tulemas huvitav nädalavahetus

Laupäeva õhtul siis 52. Jüriöö jooks Keilas. Eks näis, kuidas see etendus välja tuleb, endalgi suur huvi. Väike ärevus muidugi ka, vastutus ikkagi.

Tulemused ja veebivideod peaksid Tarmo Klaari IT-lahendustega otse internetti jõudma:

SIIN (start antakse kell 21.30).

Otsepildid METSAST ja KESKUSEST


Pühapäeval Xdream Tallinnas, start ja finiš Vabaduse väljakul.
Osalus meesteklassis ja tähtis pole mitte võit vaid osavõtt.


T.Kall

Monday, April 18, 2011

Saue veekeskuses Karujahil

Tarmaku päevak Sauel, huvitava formaadiga - Karujaht. Päev otsa istumist, väike o-jooks sobis õhtusse hästi. Pealegi lähedal.

Meenus kunagine Tallinna sprint Saue Tammikus. Mälestus oli hea, kuiv, läbitavus suhteliselt normaalne. Tõotas tulla mõnus õhtupoolik.

Õhtupoolik oli üle igasuguste ootuste ja seda positiivses mõttes. Mõnele osalejale tundub see lause ketserlikuna, kuid mulle üritus ja maastik meeldis. Šokeeriv, kuid huvitav. Karujahi formaadis, kus maastikult tuli ära võtta suvalises järjekorras punkte, oli ainukese nõudena sees, et iga punkti järel pidi komposteerima karu juures, kes käis ühel ringil, läbides selle 20 minutiga. Minul kulus kõikide punktide võtmiseks 3 karu ringi, seega ligi 1 tund. Lõpus läksin viimasest punktist otse finišisse, ehkki pidin veel võtma karu punkti. Jooksin kaugele karu juurde ja siis tagasi.

Aga eriline üllatus oli see, et mõnus kuiv Saue Tammik oli igal pool laevatatav. Polegi vaja minna kaugele Soomaale, Saue Tammikus saab kõik mõnud samamoodi kätte. See oli uskumatu, et mööda tavalist teerada pidi läbima 100m munadeni vees. Mõnes kohas oli vesi ka madalam.

Nüüd ma saan aru, miks seda Tammikut pole täis ehitatud. Ehkki tammikut suurt ei näinudki, tihe lepa(?)võsa oli igal pool. Keila mets tundub Saue Tammiku kõrval puisniiduna ning veeseisu osas Abu Dhabi kõrbena.

Raul Hindov oli leiutanud väga huvitava formaadi, mis nõudis pidevat mõtlemist ning kaardisolemist, isegi siis, kui punkti juurde ei läinud. Sest läksid kuhugi karu juurde ja sealt edasi järgmisse punkti. Kaido Ruul karuna oli väga lahe, iga kord mõmises, kui komposteerima läksid.

Kuna kõik tundus nii huvitav, siis läksin peale jooksu uuesti pikemalt vette, siis juba fotokaga.

PILDID

Videoklipp



Kodus kaks pitsi viina külmarohuks ja praegu tundub, et haigeks ei jää. Ainult kannikanärv hakkas jälle valu tegema :(

Tulemused (natuke segane värk, aga pole oluline)

Saturday, April 16, 2011

Tartu Kevad Sõõrus

Esimesele selle hooaja orienteerumisvõistlusele Tartu Kevad sai mindud nagu "kord ja kohus". Koos spordiriietega käis pesumasinas SILVA kompass, enne Saku teeristi läbisin massilise dopingukontrolli - puhumise politseile. Füüsiline vorm oli timmitud heaks, paks lumi ja külm vesi ei hirmutanud.

Enne võistluskeskusesse jõudmist käisin ära lapsepõlves. Oi kui palju oleme poistega Tartust varahommikuse 4-se bussiga Kaiu-Papi-Jõemõisa järvedele sõitnud ja õhtul 8-se bussiga koju tagasi. Nimelt asus Kaiu järve ääres Tartu Kalaspordiklubi baas, sealt sai laenutada kalapüügiks paate, õhtul ette näidata kalasaak...

Võistlusest
Üsna jooksu alguses sai selgeks, et tänase läbitavuse olulisim tegur on lumi. Lume paksust tuli kaardil ette aimata, ehkki erilist seaduspära sealt ei leidnud. Või õigemini, alla doktoritöö taseme sealt seaduspärasusi ei leiagi.


Kaardil teevaliku ja aegade võrdlus Sixteniga


Kõige paksema lumega piirkond oli kaardi kaguosas ja et joostava kilomeetri maksumust vähendada (sõitsime selleks jooksuks autoga üle 400km), tuli raja pikkusele vigadega lisa anda.

Etapil 2-3 sattusin teeületamise järel valele sihile ja otsisin mõttetust kohast 8(!) minutit suurt nõgu. Järgmisel etapil kaldusin vasakule ning jõudsin 5. (35) punkti piirkonda, hoopis teise süsteemi. Samasse kohta ilmus Rakvere poiss Asso Kesaväli, hiljem kuulsin, et ka Sixten oli esialgu sinna sattunud. Veast sain kiiresti aru (viga 3 min), kuid teekond KP-sse 4(34) oli füüsiliselt ja moraalselt raske. Ees oli järve meenutav vett täis sooala, millest tuli ümber minna. Tagasiteel 5-sse tekkis sportlik huvi kiiruste võrdlemiseks - Asso läks ringiga ümber soo, mina panin siis otse. Vesi oli kohati päris sügav, külm muidugi ka, sest jääd oli nii all, peal kui keskel, mis inimest üldjuhul ei kandnud. Kiiruse osas olid variandid võrdsed, muus osas...?

Kiitlesin finišis oma kangelasteoga :), kuni Sixten ütles, et tema jooksis mõlemad otsad läbi soo ja et tõelised seiklussportlased niimoodi teevadki. Vot nii!

Edasi oli suurtest vigadest motivatsioon suht kadunud, kohati läks paksus lumes jalutamiseks. Kuid kuna Asso Kesaväli oli pidevalt ees või taga, siis käivitas selline koosjooksmine vana hobuse võitlustahte. Kiirus oli päris norm, just lumevabadel lõikudel. Tegime pidevalt natuke erinevaid teevalikuid, kuid ikka saime kokku.

Metsa läbitavust kaardil eriti uskuda ei saanud, sest roheline oli üldjuhul valge, tumeroheline võis olla isegi poollage (näit etapp 6-7). Suvised ja varakevadised maastikud võivad läbitavuse osas olla väga erinevad, sama kogesin ka endajoonistatud Keila kaardil. Kaotus Sixtenile 2min etapil 6-7 oli tagantjärgi üllatus. Ilmselt oli seisakuid palju ning ka lund oli sellel "poollagedal" parasjagu.

Ebaõnnestus ka pikk etapp 11-12, kus põhjapoolsele sihile ei saanud pihta ning jooksin lõunasse kõrgepingeliini alla. Jooksupoolses küljes oli maa must, seega sai teha ka korralikku jooksusammu. Väga mõnus, ehkki selle etapiga kaotasin Sixtenile 2,5 min.

Tulemused (M35)


Wednesday, April 13, 2011

Valikuid nii et tapab

Lumi lükkas üritused hunnikusse, pane või iga päev stopperi ja kaardiga metsas, või mitu korda päevas. Valikute tegemine pole lihtne, sest üritused on vahvad ja korraldajad toredad. Kõiki tahaks ju toetada, nagu Veerpalu.

Eeloleva nädalavahetuse valik on Tartu Kevad, mis oli mõeldud küll Ilves-3 tehnilise treeninguna, kuid tulemas on tubli füüsiline trenn. Pole ju mõtet sõita kaugele 5km rajale, seepärast valisin M35 ja 8km. Konkurendiks MMi pronks :).

XT-Kevadseiklus on lahe, eriti veel tasuta. Kahjuks samal päeval Tartu Kevadega.

Järgmisel nädalavahetusel on muidugi 52.Jüriöö jooks Keilas (23.apr). Joosta saab seal omajagu, nii punkte maastikule viies, kui ära tuues. Lumi sulab jõudsalt ja musta maad on parasjagu, kuid päris lumevaba jooksu tõenäoliselt ei tule. Vesi koguneb madalamatesse kohtadesse, mehed saavad jalad märjaks.

Loobusime sellel aastal seiklusrajast, sest:
1) osalejaid on vähe ja järgmisel päeval on nagunii Xdream.
2) Jüriöö jooks on pealtvaatamiseks põnev. Kui ise mitu tundi kambaga metsas mütata, siis jääb võistluse fiiling ära ja pole kellelegi pöialt hoida. Võistlusel on kaks kõrghetke: start ja esimese vahetuse finiš, kulminatsiooniks aga põhiklassi võitja finišeerimine. Need on "kananaha" hetked. Harrastajate rada on neile, kes 5 liiget kokku ei saa, muus osas kõik sama.

Pühapäeval toimuv ACE Xdream Tallinnas on kindlasti omaette vaatemäng ja väga põnev kaasa teha. Kuid vist ei saa (vaja Jüriöö punktid metsast ära tuua jm), ehkki tahaks.

Peko Kevade edasilükatud orienteerumise saaks teha reedel 22.aprillil ja eelneval õhtul veel ka Põlva MV öised. Aga see pole meile. Seekord.

Üks KÜSIMUS ka:
Alloleval pildil on üks kuumõhupall. Kus?



















Pildil on 23.aprilli Jüriöö jooksu võistluskeskus.

Vastus on siin:

Tuesday, April 5, 2011

Panin intervalli

Eilne Tarmaku päevak sobis õhtul nagu rusikas silmaauku, eriti see intervalliformaat. Ka vihm oli tore, lumi ju sulas.
Lühidalt: esimene orienteerumine ja esimene viga sai tehtud. Intervall-o tähendas seda, et paaritutesse punktidesse tuli panna täiega, vahepeal võis võtta lõdvemalt. Ehkki ka nendel etappidel oli oma ajalimiit (eelneva etapi aeg x 2). Protokollist selgus, et olin ületanud kontrollaega 25 sekundiga, etapil 21-22, nagu enamus olid teinud. Ei osanud karta, ehkki võinuks. Lisaks tuli ka üks suur viga (ca 2,5min). Kuidas selline viga tekkis...? Lohutav oli see, et ka rajameister Mattias tegi punkti mahaviimisel samasuguse vea :)





Kaart ja tulemused

Sunday, April 3, 2011

Jüriööjooksuni Keilas 20 päeva









Tõesti, vaid 20 päeva on veel jäänud, sest Jüriööjooksu start antakse 23.aprillil kell 21.30. Ehkki kogu võistlus- jm info ilmub lehele http://www.kekrsk.ee/, tahaks siin välja tuua mõned võimalused, mida sooviksime Jüriööjooksul pakkuda. Loodetavasti õnnestub.

Võistluskeskus on Keila lauluväljakul. Pealtvaatajatel on võimalus jälgida võistlust mitmest kohast. Tribüünidelt näeb ühisstarti, vaatepunkti ja jälgida orienteerujate jooksusammu ka natuke pikemalt. Samuti näeb suurelt ekraanilt jooksvaid tulemusi ja ühest punktist videopilti. Kommentaatori tekst, tulemused ja 2(?) videopilti peaksid jõudma ONLINE'ina internetti. Jooksvad tulemused ja pilt peaksid olema nähtavad ka Tervisekeskuses, kus on võimalik jälgida võistlust söögikohast, loodetavasti kuulata kommentaatorit ka saunast või ujulast.

Esmakordselt on plaanis teha Proloog-O. See on sissejuhatus Jüriööjooksule ja eelneb rongkäigule, kus ei puudu hobused, tõrvikud ning puhkpillid. Nimelt on võimalik teel rongkäigu alguspunkti (Keila Kultuurikeskuse juurde) komposteerida "möödaminnes" ka mõned KP-d. Seda saavad teha ka linnaelanikud (sh lapsed-noored). Linnaelanikel on võimalus marssida rongkäigus Keila lauluväljakule, kus toimub Proloog-O raja läbinute vahel auhindade loosimine.

Keilas toimub Jüriööjooks juba 4 korda, ehkki viimasest korrast on möödas 41 aastat. Ning kes veel ei tea, siis Keila ongi Jüriööjooksu häll, sest aastal 1960 peeti siin 1. üritus. Sellest võistlusest ja ka teistest Keilas toimunud Jüriööjooksudest on kirjutanud Vello Viirsalu raamatus "Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970". Väljavõtted leiab SIIT. ____________________________________________

Johannes Tasa, kes oli 1970.aasta Keila Jüriööjooksu võitnud Tallinna Polütehnikumi võistkonnas, kirjutas sellest üritusest järgmist (lisatud on kaart ja mõned pildid):

Tallinna Polütehnikumi (TPT) orienteerumissektsioon oli kuuekümnendate aastate lõpus nähtus omaette. Sektsiooni põhiline vedaja oli minu vend Volli, aga sealt on sirgunud terve rida tugevaid organisaatoreid, kes on Eesti orienteerumist aidanud arendada. Tunnustuseks tuleb märkida, et just Polütehnikumi orienteerujad on teinud Tallinna neljapäevakutest just sellised, nagu nad praegu on. Süsteemi juurutas Toi, edasi arendas Virve. Praegune TONi vedur Rein oli sel ajal üks tehnikumi paremaid keskmaajooksjaid, aga orienteerumas käis harva.

TPT ei olnud 1970.a. Jüriööl mitte mingi juhuslik loteriivõitja vaid oli nendel aastatel kindlalt üks stabiilsemate hulka kuuluvaid võistkondi. Meie pink oli piisavalt pikk, et välja panna täisvõistkond (10+10) ka sellal populaarsele võistlusele Kes-Keda. Minu esimene Jüriööjooks oli 1966 a. ja mulle anti 3. vahetus, kuna see oli kõige lühem. Saime 34. koha. Järgmisel aastal olime 18., ja 1968. Vaimastveres juba viiendad. Osalesime siis kolme võistkonnaga.

1969.a. oli toimunud pereheitmine ja esindusvõistkonnas vahetusid peale minu kõik ülejäänud, sest staažikatel olid õpingud lõppenud. Kuna sel ajal oli avavahetus kõige pikem, siis anti seda joosta minule. Kokku jäime napilt kolmandaks, kuna ankrumees Olavi Tomson jooksis ümber staadioni aia, aga Oiva Rikkinen (Harju Jõud) leidis aiaaugu (1969 toimus jooks Keilas).

1970 olin juba Riia ASK liige, kuid poisid meelitasid mind Jüriööl osalema, kuna see toimus ju taas Keilas ning jooksimegi sama koosseisuga - Juku, Aili, Raivo, Viiu, Olavi. Rongisõit käis sõdurpoistel lihtsalt: Riias ostsin pileti Siguldani, rongis tuli leida platskaardi vagunis tühi kolmas „riiul“ ja sealt ei osanud sind enam keegi otsidagi. Kodus korrastasin otsmikulampi viimase hetkeni (sellal tehti need ise) ja jäin õigest rongist maha. Järgmine jõudis aga väga napilt. Vahetasin rongis riided ja jooksin jaamast starti, Raivo loovutas kergendusega numbri mulle ja kohe kõlas ka pauk. Hea hooga tormasime üle tankodroomi. Kui jõudsin veendumusele, et nüüd oleme juba küll punktist möödas, keerasin ringi ja imetlesin seda suurt vastuvoolavat tuledemerd - oli ju siis osavõtjaid pea kaks korda rohkem kui nüüd. Jupp maad andis tagasi tulla, enne kui põõsast tähise leidsin. Teistest KP-dest mingeid erilisi mälestusi ei meenu. Teatevahetusse jõudsin hulk aega peale esimesi. Olavi lohutas aga mind, et ma olevat esimene lõpetaja, keda ta tunneb.

Stabiilselt jooksnud järgnevad vahetused tõid meid järjest ettepoole. EPA võistkond jäi aga püüdmatusse kaugusse, aga neil toimus see õnnetu apsakas, kui Avo Saue läks viimasele etapile 3. vahetuse kaardiga. Mõnel võistlejal jäi aga jooks katki sel põhjusel, et juhtus jooksma liiga lähedal tankipolgu piirdeaiale, kust ta võeti tükiks ajaks „hoiule“.

Artikkel Spordilehes.

Kui nüüd võrrelda, et kuidas on orienteerumine edasi arenenud, siis eelkõige igasugune varustus on vabalt saada – jooksujalanõud, riided, kompassid, lambid. Isetehtud lambist oli juba juttu, kuid ka esimene vedelikukompass oli mul oma tehtud. Ankrumees Olavi meenutas veel praegu, et küll oli hea minek, kui sai minu nupusussidega joosta! Loomulikult on ka kaardid hoopis midagi muud kui siis. Kaardirevolutsioon oli käimas ja peagi said valdavaks täpsustatud, värvitrükis kaardid. Orienteerumise tehnikas aga suurt muutust toimunud ei ole – liikumine kaardi järgi - ja kui kaardil infot ei ole või on teda liiga palju ja välja lugeda pole võimalik (nagu seda kaasajal liiga sageli juhtub), tuleb minna täpse suunaga ja arvestada kaugust.


Vaimastveres aastal 1968. Start - kaks TPT Vollit on Tõnu „karpi“ võtnud. Pildid: Juku Tasa


Hommikurütmid

Ehkki OÜ Kevad peab turuletulekuks rasket heitlust, paranevad tema majandusnäitajad iga päevaga.