Monday, April 25, 2011

Jüriöö jooks. Rajameistri mõtted

Jüriöö jooks on läbi, elagu Jüriöö jooks. Nii vist kirjutasin ka eelmisel aastal. Kuid seekord oli läbielamine natuke teistsugune. Sest menüü koostasin võistlejatele ise.

Pildid (4) (Urmas Veersalu)

Toiduvalik pole Keilas eriti suur, kuid natuke vürtsi ja lopsakamat salatit leiab metsast ikka. Magustoiduks oli võistluskeskus ja julgen väita, et Keila lauluväljak oli sellise ürituse jaoks lausa ideaalne koht. Võistluskeskuse kontseptsioon tuli Tarmo Klaarilt, samuti olid tema poolt kõik IT-lahendused, mis lubasid võistlust põnevusega jälgida ka internetist. Eriliselt tahaksin ära märkida Andrus Sipsaka peakorraldaja tööd ja klubi presidenti Valju Tali. Minu jaoks oli oluline persoon Jaanus Reha, kes võttis voliniku tööd väga tõsiselt ja oli mulle, kui väheste kogemustega rajameistrile, suureks toeks. Tegelikult planeerisin teatevõistluse radu esimest korda elus, mistõttu arusaamine hajutusvariantide jagamisest võttis esialgu natuke aega.

Jüriööle eelnenud Proloog-O orienteerumisest Keskpargis võttis lisaks orienteerujatele osa 77 linnaelanikku, suurem osa lapsed. Koos orienteerujatega marsiti lauluväljakule, tõrvikud käes. Avamisel oli kohalikke pealtvaatajaid päris palju, peale starti suurem osa lahkus. Orienteerujad kogunesid ekraani juurde kino vaatama ja jäid sinna tundideks. Isegi möödajooksvaid kaasvõistlejaid polnud neil mahti ergutada.

Rajaplaneeringust ka.

Ühisstardi jooksjatele kõigepealt väikesed keerutamised ja siis kohe hajutusse. Sealt suuri vigu ei oodanud, kuid nii mõnigi võis teiste järgi vales suunas joosta.

Hajutus - KP34. Teevalikuid oli mitmeid, ise oleksin ilmselt otsinud teeradu. Kuid otseminek 32/33-st oli sama kiire.

Kohe uus hajutus (35,36,37), mis pidi seltskonna ümber mäe laiali jagama. Siiani ei tea, kas keegi jõudis punkti 37 nii nagu ise paremaks pidasin (esialgu ikka mööda teid/radu). Oli ka neid, kes üle mäe jooksid.







Hajutus -38. Nö ettevalmistav etapp 38-40 teevalikuteks. Viimases arvasin, et otseminejaid tuleb rohkem, kuid pimedas eelistati siiski vasakult ringijooksu. Tõenäoliselt oli viimane variant kiirem. Kuid joosti ka paremalt ringi.

40-41. Etapp, kus ootasin vigu, sest pimedas on kauguse ja suuna hindamine raskem. Lagedal pole ka selgeid orientiire. Vigade väljameelitamine õnnestus, sest isegi tandem Eensaar-Aadli sattus esialgu põhjapoolsele teerajale. Üheks põhjuseks võis olla ka see, et esimese sirge/teeraja ots on üksikute puudega natuke varjatud.


41-52 Selle etapi vahetasin viimasel hetkel pikemale vahetusele, sh ka ühisstardile (41-43 asemel, mis läks 3.vahetusele)). 41-52 sisaldas rohkem erinevaid teevalikuid ja võimaliku rongi hajutamise võimalust.




52-44. Vajutamise etapp, kus kitsamat sooületuse kohta võis pimedas olla raske leida (kaduva raja algus oli ebamäärane). Ainus tõsisem vesine koht. Kaldumine punktist vasakule-paremale lisas etapiajale sekundeid, kuid mitte minuteid.

44->45. Ettevalmistav etapp järgnevaks rajavaliku etapiks. Võis minna mööda siksakitavat ATV rada, kuid päeval oleksin jooksnud otse.

45-46 Alguses jämedalt 3 varianti (vasakule, paremale ja otse põhja), pärast jälle mitmeid teevalikuid. Punktile oli kindlam peale minna parempoolselt lagedalt, kõige raskem ehk mööda kiviaeda, sest seal oli üsna tihe võsa. Kiviaiast kaugemalt minnes oli läbitavus parem, kuid oht ära kalduda.
Kiirem variant võis olla: esialgu otse soonõlva pealt ja siis paremale lageda peale? Parempoolse kaduva raja algus oli okstega natuke varjatud. Suvel on raja ots selgem.

46-47. Siin tuli legendist vaadata, et punkt asub kaljunuki peal. Sama ka naiste etapil 42-47. Naistel oli siin hajutus (47 ja 48), mis oleks pidanud suuremates rongides segadust tekitama.

47-hajutus (49,50,51). Ligipääse (radu) mitmeid, kõige aeglasemad olid otseminekud läbi karjääri.

Hajutus -53. KP53 oli nö pidurdamise etapp. Hoolikas suunaetapp sammude lugemisega. Kõrvalekaldumine võis seal kalliks maksma minna. Natuke riskantne punkt öiseks orienteerumiseks, kuid tipud võtsid selle üldjuhul ilusti. Esialgu punkti planeeritud polnud, kuid kuna olin päeval 4x ilusti suunaga peale läinud ja praegu oli nähtavus hea, siis läks mängu.

53-54. Lihtne jooks raadio-videopunkti.










54-39. Mitmeid teevalikuid, mida ka tehti









39-55 Rattaorienteerumise kaardilugemine Loodeosa elamurajoonis.

55-56 (vaatepunkt) ehk "Väle Jüri" etapp. Kahjuks oli punktist idasse minev teeke natuke punase joonega kaetud ning mõned võistlejad ei lugenud hapnikuvõlas teed välja.


"Väle Jüri" esimesed (546m):
2:07 Kenny Kivikas ja Kristo Heinmann
2:08 Peeter Pihl
2:12 Silver Eensaar
2:13 Erkki Aadli
Vanameistrid tegid omavahel rebides väga kõvad ajad.

Naised:
2:28 Grete Gutmann
2:30 Annika Rihma
2:33 Kirti Rebane

56->57. Otse või paremalt ringi. Kiirem variant oli vist otse. Kuid riskantsem.

57->58. Lõppu hajutusi ei planeerinud, 57-58 oli kindla suunajooksu etapp, kus võis võita-kaotada nii mõnegi sekundi.



11 comments:

Anonymous said...

KP45-46 jooksin jõhkra S-i algul teed mööda vasakule, siis P lagedale ja sealt peale. Juba algajatele õpetatakse, et nii ei tohi teha ... aga etapiaegu vaadates tundub, et see õigustas ennast, kaotus noortele välejalgadele on väiksem, kui teistel sama pikkusega etappidel.
RR

Anonymous said...

Kivipunkt oli mitte lihtsalt pidurdamise punkt, aga rongi järgiootamise grupp.

Keila mets on muidugi selline, et...noh loodame, et järgmine Jüriöö toimub seal nii umbes 41 aasta pärast :D

Anonymous said...

...rongi järgiootamise punkt (mitte grupp) ;)

Anonymous said...

Kas peaaegu kõike võimaldavad tehnilised lahendused ei hakka vastu töötama ürituse enda õhkkonnale? selle asemel et sportlasi ergutada raja ääres, võis välja lugeda et rohkem jagus rahvast ekraani taha võistlust jälgima.

Pole küll kunagi jüriööst osa võtnud, siis tundub see ikkagi nii vinge üritus, et ei pidanud paljuks kodus arvuti tagant võistlust jälgida kuni huvitava lõpplahenduseni esimese otsa tiimidel.

Väga-väga oli puudust võistluse kommentaatori intervjuudest rajalt tulnud võistlejatelt, mõni kommentaar raja kohta, enda soorituse kohta, vigade või õnnestumiste kohta. Ootused olid et kommentaator täiendab arvutis online tulemusi, ent suures osas seda ei toimunud, vaid paaril korral see õnnestus. Julgustaks kommetnaatorit rohkem kaadri ja tulemustenumbrite tagust õhkkonda edastama.

Kunagi oli stardis 100+ ja 200+ tiimi. Ilmselt oli see iga töökollektiivi auasi jüriööl osaleda. See aeg polnudki nii väga ammu. Kuhu see mentaliteet kadus? Kuidas seda taastekitada (kui seda väärtuseks ja eesmärgiks pidada)?

eduardp said...

Vaadates läbitud teekondi, tundus küll, et võsa oli raiutud palju-palju rohkem, kui vaja oleks olnud. Päeval pole sellel Keila metsal viga midagi. Minu arust.

See on tõsi, et ekraani taga oli põnev ja mugav võistlust jälgida ja rahvas kogunes sinna. Nagu ka kodus. Kuid ergutamine oli juba igaühe enda vaba valik ning kes tahtis, sai karjuda palju tahtis. Oli neidki (panen kunagi hiljem ühe klipi üles).

Kommentaatori töö oli minu arust suurepärane, lausa super. Tõsi, intervjuusid ma ka ei kuulnud, oleksid kindlasti võinud olla, ka internetis. Ehk siis järgmine kord. Kuid tuleb mainida, et tegemist polnud ETV ülekandega vaid viletsapoolsele internetiühendusele rajatud IT-lahendustega. Kuid kõik toimis viperusteta. See oli juba iseenesest märkimisväärne saavutus.

Minu arust pole mõtet taga ajada mingit müstilist 100 või 200 võistkonda ja mõelda selle jaoks välja imevigureid. Ka 50-60 võistkonda on täitsa OK, peaasi, et osalejad ise Jüriööd naudivad ja tradistioonidest lugu peavad.

Tänud kaasamõtlemise eest.

Erkki said...

Lugupidamine korraldajatele.
"Väle Jüri" etapil vanameistrid Eensaar-Aadli üksteist enam ei näinud aga rebimine oli ja ajad ka head. Kuigi muud etapid joosti sama tempoga, seda eriliselt ei kruvitud.

Kuigi tehniline pool oli viimase peal ja ka kõik toimis siis ka mind häiris see natuke. Näiteks tulin pressi punkti, komposteerisin, jooksin lava eest läbi ja keegi ei olnud kordagi sinnani ergutanud aga isegi ei olnud mind märgatud. Kui jooksin telgi eest läbi siis kommentaator märkas mind ja kommenteeris aga isegi tema ei teadnud mitmendal kohal jooksen ja kas "Kobras" on juba läinud või ei ole! No seda ei ole kordagi varem veel juhtunud. Varem oodati põnevuses teadmatuses, et kes esimesena pea metsast väljas pistab ja see oli põnev! Nüüd pea igast punktist vaheaeg ja sellist üllatusmomenti ei ole enam.

Kõigil oli näod nii ekraanis kinni, et live esitusele ei pööratudki peaaegu tähelepanu. See on natuke kurb. Infoühiskond.

Anonymous said...

Erkkiga nõus, infoühiskond:(
Tegelt tänud vinge korralduse eest. Loodetavasti leidub edaspidigi korraldushuvilisi, kes ei pelga, et sama taseme mittesaavutamisel hurjutada saavad... Samas, kui keegi korraldaks Jüriöö keset metsi viimasepeal maastikul, kus keskus koosneks ainult telkidest ja parklatesse/pessu jne. oleks 3 km jalgsi või suht harv bussitransport - kas see oleks kehvem variant? Ise vanakoolimehena arvan, et mitte, aga mine neid infoühiskonna noori tea?!
RR

Viivi said...

37-sse jooskin nii nagu joonistasid. Annika pani oma hajutusse üle mäe.
Ja "Väje Jüri" oli mu ka 2:28 :)
48 ja 47 olid trikikad. Oli nii kiire, et legendi ei lugenud, algul paistis 47 kätte, kuid ei suutnud seda kaardil paika panna ja jooksin ruttu rullirajale end paika panema. Sinna kadus kiirelt minut. Õnneks. Sest kuulsa kivi võtsin puhtalt ja rahulikult.
Oli väga teevalikurohke ja tempovahetust nõudev rada. Tore!

.PP. said...

Kohe näha, kes on kohalik, kes mitte :)
Splitis on Sul "Väle Jüri" 2:36. Kas vaatasin midagi valesti?

eduardp said...

Viimane kommentaar Etsilt.

Anonymous said...

Tänud hästi korraldatud ürituse eest.

TutiVaps