esmaspäev, 26. oktoober 2020
Pikk jalutuskäik Mooste metsas
pühapäev, 18. oktoober 2020
Head teed, hea sõber
Põhikooli ajal läksime koos ratsatrenni, Sina jäid sinna pikemaks ja võistlesid nii parkuuris kui maastikukrossis. See viimane oli minu silmade jaoks üsna karm ala, sest takistused olid statsionaarsed ja komistamise korral kukkus põiklati asemel ratsanik hobusega. Ratsutamas käis ka Su vanem vend Peeter, tema järgi tegid-tegime mitmeid muidki asju, näiteks karated. Ehitasime koos igasuguseid asju, ka koos teise naabripoisi Suleviga, sest millegi põneva väljamõtlemine ning valmisehitamine oli Sinu loomuses. Lollusi tegime ka päris palju. Näiteks kolasime ehitatavas uues Maarjamõisa haigla hoones ja kõõlutasime kõrgelt katuseservalt alla vaadata. Valvuriks oli seal kitsega vana naine, kes meid taga ajas, kuid teda me ei kartnud. Elasime mõlemad Tasuja ja Väike-Kaare tänava ristis, kohe haigla ja traumapunkti lähedal. Mina käisin viimases sageli, ka siis, kui panime taldrikul põlema salpeetri ja suhkru segu ning peale seda, kui see hakkas kõvasti suitsu ajama, lõid selle sulalaava ehmunult jalaga laiali. Päris palju piisku jõudis minu näkku ja riietele. Põletushaavad olid tõsised, kuid silmad jäid terveks. Pomme ja rakette tegime muidugi ka, õppisime püssirohu valmistamist ja jahipüssi padrunist rakettide tegemist Tartu Pioneeridemajas.
Kuid me pidasime omavahel sidet lastetelefoniga, mille juhtme viisime Tasuja tänava alt üksteise elamistesse. Hiljem ühendasime raadiod nii, et kui üks kuulas muusikat, siis sama jõudis ka teise koju. Mikrofoniga rääkisime läbi raadio võimendi. Ükskord tuli mu isa töölt koju ja kuulis, et raadio mängib. Lülitas klahvist kanali välja. Raadio ikka mängis. Keeras heli ära, ikka mängis. Tõmbas juhtme vooluvõrgust välja - ikka mängis! Ja ta ei saanudki aru, kuidas see võimalik oli.
Sa täitsid alati oma lubadused. Kunagi leppisime kokku, et läheme hommikul Kaiu järvele kalale nagu olime seda ka varem teinud. Buss väljus siis 4.30 hommikul. Kuid tol korral oli Sul tugev radikuliidihoog, vist esimest ja viimast korda elus. Vaevu komberdasid jala bussijaama ja kui Kaiu peatuses maha läksime, siis veel 3 km Tartu Kalaspordiklubile kuuluva paadisadamani. Väga vaevaliselt ronisid paati. Olime Kaiu, Papi ja Jõemõisa järvel 13 tundi kuni päikeseloojanguni. Õhtuks oli Sul selg parem.
Sa aitasid alati kui võimalik. Oma tehnilise taibuga ehitasid ka peedist pesumasina, kümneid kordi remontisid mu autol väiksemaid jamasid. Kui ma midagi ehitasin või meisterdasin, tundsin alati Su kohalolu. See vist jääbki nii.
Kutsusin Su kunagi Kuznetski Alatau suusamatkale. Sealt algasid paljud meie matkalood, mida koos teiste sõpradega oleme sadu kordi meenutanud. Nalja sai, seiklusi oli ja ka füüsiliselt oli kohati raske. Sa olid üks tugevamaid, mistõttu võtsime teinekord koos raskemad ülesanded enda peale. Ka jalgpallimatšil Gruusias kohalike kreeklastega polnud peale väsitavat džadžaõhtut võimalik lõdvaks lasta. Võitsime.Meenutaks Dolomiitide matkast meie ühist Tre Cime traaversit. Seal oli kolm rada - alumine, keskmine ja ülemine. Ülemine oli tehniline via ferrata. Saatsime Tiide koos lastega keskmisele rajale, ise läksime ülemisele. Kuid selgus, et saatsime Tiide hoopis ülemisele ja ise suundusime veel kõrgemale - pudedatele kaljudele, kus läks ühes kohas ikka väga ohtlikuks. Sa kahtlesid meie rajas juba alguses, kuid ikkagi järgnesid mulle. Tiide aga sai üsna kiiresti aru, et laste jaoks oli too rada liiga ohtlik ning suundus allapoole. Meie aga uskusime peaaegu lõpuni, et Tiide läks lastega ülemist rada pidi, kus liiguti kiivrites ja julgestusotste abil. Filmiklipis kuuleb seda mitmel korral.
Oleme oma sõpradega pidanud Jaanide ajal Sõprade Suvepäevi 29 (!) aastat järjest. Sellel aastal korraldas meie pere ja ehkki Sa, Aks, olid kehvas seisus, mängisid ikka pilli ning esimest korda õnnestus Sinuga koos musitseerida ka Madisel. (VIDEOKLIPP Suvepäevadest 2020, autor Madis).
Selle aasta ja mitme teise suvepäeva lugusid leiab Etsi blogist (märksõna alt "sõbrad").
Aks, Sa olid ja oled ka edaspidi meiega. Meie meenutustes, meie naljades, meie ühistes tegemistes. Sest Sa olid nii mõnus sõber.
teisipäev, 13. oktoober 2020
Pagana head rogainid nädalavahetusel
Karepa oli võistluskeskusena tuttav juba aastast 2011, kui seal toimus TAOK rogain. Olime siis veel noored ja ilusad, tasuks segavõistkondade 3. koht absoluutarvestuses. Nüüd on aastaid ja kilosid juurde tulnud, jõudu aga vähemaks jäänud. Eriti sellel aastal.
Minu ettepanekul võtsime peale 39 juurde 32. Vist tuli kallis punkt, hiljem oli ka paremaid alternatiive.
Seiklushundi rogain
Pühapäeval toimus Seiklushundi 4h rogain Vargamäe Filmikeskuses Vastse-Roosas või Borodino külas. Läksime abikaasaga tempokalt jalutama, jooksusamme tegime alguses 100 m ja lõpus 200 m. Kohe esimene pilk kaardile ütles, et tulemas on tõeline jalgsirogaini maiuspala. Rajameister Taavi Tatsi punktiplaneering nõudis hoolikat kaardilugemist ja täpset suuna järgi liikumist. Reljeef oli vahelduv, mets reeglina hästi läbitav, kus maapind kohati kaetud ilusa helerohelise samblavaibaga.Lõpus jäi 8 min üle. Läbisime 17 km, mis oli ka esialgne plaan. Koht tabeli keskel. Ehkki hommikupoolik oli vihmane, oli rogaini ajal ilm suurepärane. Jällegi täielik nauding rajast, loodusest, korraldusest, sh ka soojast pilafist finišis.
Kogu kaartPildid (Aldis Toome ja Reigo Teervalt)
Lisan siia veel mõned pildid vahvast galeriist.
Rajameister koos tugeva tulemuse teinud Palodega.Airi vägesid juhatamas
Võidukas Maris, ehkki üks 6-ne punkt jäi märkimata
Rajaplaneerimine
Riietus näitab järgnevat sooritust, Taliga võistlemiseks seekord ei läinud
Geograafiaprofessor Jaak Jaagus
Rattasõiduks tundus see rogain sobimatu.
Teised pereliikmed olid ka rogainil