Jaanid - autoorienteerumine ja "Üks lugu"

Ei saanud erandiks ka see aasta, ehkki kuu aega tagasi küsisin sõpradelt, et kas sellel aastal ikka Sõprade Suvepäevi Jaanide ajal peame? Kuna koroona näitajad olid enamasti negatiivsed, siis kõik vastused tulid positiivsed - teeme muidugi!

Juba 29. korda saime kümnekonna perega kokku Rummussaares, Albu maadel. Seda kohta oleme tänu Tomile saanud kasutada pea kõikide Jaanide ajal. Väga mugav, ka vihm ei saa kuidagi koosviibimist ära rikkuda.

Seekordne üritus oli meie pere korraldada. Kui kunagi tegin sissejuhatuseks orienteerumise Mägede külas, kus sõber Tiide lootusetult ära eksis ja suure maantee peal lõpuks liinibussi hääletas, teisel korral 2013. aastal joonistasin Rummussaare ümbruse o-kaardi ja panin sõbrad sprinti jooksma, siis seekord tuli veel hoolikamalt passi vaadata ning midagi eakohasemat leida. Autot suudavad veel kõik juhtida, mistõttu sai esimeseks alaks autoorienteerumine.

Ma ei tea, kas vähima läbitud kilomeetrite peale on autoorienteerumise võistlust varem tehtud, kuid nii see sai. Maastikul oli 7 punkti (31-37), igas punktis üks täht. Tähed moodustasid järjestikku ühe sõna. Arvasin, et minnakse lühimat teed sõitma ja kui sõna selgunud, siis jäetakse mõni punkt vahele, kuid kaks võitjameeskonda tegid taktika valmis kohe enne starti.

Millise taktika valiksid stardist Sina? Nool kaardil näitab teed Rummussaare baasi, kus oli finiš.

Avamine. Foto: Elar Vilt

Peale avamist oli traditsiooniline supisöömine ja mälumäng. Seekord tegime nii, et kogu seltskond oli Tarkade klubi ja vastuseni jõudmisel oli oluline ka nö "mängu ilu". Toon siia näitena 2 küsimust:

    1. Milline on Eesti vanim ettevõte, mis sama nimega toimib tänaseni?

Lätis on selleks Cesu Alus (1590), Tšehhis näiteks samuti õllefirma.

      

2.  "Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused" oli 1965. aastal valminud Nõukogude Liidu mängufilm, mille režissööriks oli Leonid Gaidai. Film oli Nõukogude Liidu kinodes 1965. aastal külastatavuselt esikohal, seda käis vaatamas ligi 70 miljonit inimest.

Kuid filmi eelhindamiskomisjon soovis sealt välja võtta kaks episoodi:

a) Kui Šurik ajab taga pärismaalaseks värvunud musta huligaani Fedjat ja viskab talle ümber kaela valge kee;  (põhjus: Moskvas oli tol ajal Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool ja see oleks võinud solvata sealseid mustanahalisi)

b) Kui Šurik hakkab kinniseotud Fedjale vitsa andma ja ütleb „Nado, Fedja, nado“.

Miks see teine episood taheti filmist välja võtta?

Foto: Elar Vilt

Saunatamised, grillimised, pillimängud, samuti laulmine lõkke ääres olid nagu ikka, kuid uueks teemaks palusin kõigil rääkida ühe loo, mis on toimunud iseendaga ja eelistatavalt noorusajast.

Olen sarja "Üks lugu" fänn ja nii mõnigi oma lugu on siia blogisse kirja saanud. Hea loo juures peaks olema alati mingi mõte, ehkki vahvaid lugusid-mälestusi on ka alati tore kuulata.

Toredaid lugusid tuli sõpradelt palju, kuid siia paneksin ühe Georgi poolt räägitud päevateemalise loo. Sõprade vahel on meil alati käinud mõnus aasimine, mis mõne seltskonna jaoks võiks tunduda kohati lubamatu. Kuid me saame omavahel naljast aru, sest suhtumine on ju heasoovlik.

Millises sportlikus seisus olen?
Kehvas, sest varsti lähen teisele neerukivide eemaldamise opile, sest esimene ebaõnnestus. Stent sees, valu on igapäevaseks kaaslaseks. Kuid septembris hakkame jooksma.