kolmapäev, 5. august 2020

Tasapisi tagasi. Koprakarikas

Päris huvitav eluetapp on kätte jõudnud - kere remonditud, probleeme ei tundu enam olevat, füüsis aga suur küsimärk. Rattasõidul ei saanud kehvast vormist arugi, kuid kui eelmisel nädalal peale 7-kuulist pausi jälle jooksma hakkasin, oli seisund ikka üsna kehv.

Esmaspäeval võeti stent välja, teisipäeval läksin Palojärve Kopra päevakule - oma esimesele orienteerumisele sellel aastal. Põhiliselt sörkisin ja matkasin, tundus, et siiski liikusin. Tuli ka mitmeid suuri vigu.

Reedel proovisin tee peal joosta, 5 km. Oi kui raske oli, aeglase sörgi vahel pidin 5-6 korda kõndima. Laupäeval ja pühapäeval ootas aga ees 3 jooksu Koprakarikal Voorepalus ja Vastse-Kuustes. 

Panin end kirja nii laupäevasele lühirajale kui õhtusele sprindile, samuti pühapäevasele tavarajale. Alati sai mõnest distantsist loobuda, kuid rahulikult ja pingevabalt loivates poleks tohtinud probleeme tekkida. Õhtuse sprindi eel ja järel tegin väikese sauna.

Kuna sportlikku momenti orienteerumise juures polnud, tundub üsna mõttetu neist jooksudest ka kirjutada. Voorepalu rajad olid huvitavad, Vastse-Kuuste sprint aga liiga lihtne. 

Paar suuremat viga, mis iseloomustaksid pakutud o-menüüd, võiks siiski välja tuua.

Lühirajal oli suurem viga etapil 5-6, kus sattusin kõigepealt punkti 50, millest oligi vaja läbi minna. Asukoht oli selleks ajaks aga lappama läinud ja suundusin valesse orgu. Tuli suur ring ja parasjagu tõusu ning tihedas alustaimestikus turnimist. Kuid ma polnud ainuke, kes seal viga tegi.


Tavarajal tulid suuremad vead nii etapil 1-2 kui 3-4. Esimese juures arvasin, et kaardi mõõtkava on 1:10 000, oli aga 1:7500. Punktile ei saanud pihta ka tee pealt suunaga, ehkki jooksin GPSi järgi punktist läbi. Ka etapil 3-4 kadus mingil hetkel side kaardiga ära ja tegin elu keerulisemaks.
Raja teisel poolel olin sageli koos N45 tüdrukutega, kellele jäin jooksus alla, eriti tee peal.








Hoolimata häirivatest terviseprobleemidest on suvi olnud tore. Panen siia mõned pildid. Vahva koht oli Arumetsa puhkekeskus Võrtsjärve ääres, kuhu sai ligi paadi või laevaga. Sõber Elar pidas seal sünnipäeva, mistõttu jäi Keila metsas sõitmata rattaorienteerumise Eesti MV tavarada.



 







Kommentaare ei ole: