pühapäev, 30. august 2020

Narva pisaraid ei usu, vennas ehk Eesti MV o-sprindis

Kui juttu tuleb Narvast, siis esimesena kargab pähe Nublu Tetris (Für Oksana). Ometi on siit palju mälestusi, alates sellest, kui kusagil aastal 1972 või 1973 käisime üleliidulise sarja "Nahkne pall" vabariiklikus finaalis ja ööbisime Narva jõe kaldapealsel asuvas suures hoones. Jalgpallitreenerid Mart Siliksaar ja Avo Jakovits käisid hilisõhtul kusagil baaris ja tulid tagasi lõbusate ning värvikate emotsioonidega.

Seekord siiski kahe Eesti MV sprindivõistluse vahel kõrtsis ei käinud, sest Ida-Virumaal on hoogu võtmas järjekordne koroonalaine. Paljud o-kaaslased läksid vihmasel ööl Eesti öistele. Ise hoidsin end tervise pärast tagasi, sprintidest piisas selleks nädalavahetuseks.

Sprint

Ehkki olen viimasel ajal põhiliselt sõitnud rattaga, läksin  sprintima ikkagi medalile. Füüsiline seisund oli küll keskpärane, kuid õnnestumise korral täiesti piisav hea tulemuse tegemiseks. Oodata oli üsna tehnilist rada, sest Narva bastionid, kindlusemüürid, jõenõlvad jm orienteerumist põnevaks tegevad objektid olid rajameistrile Margus Klementsovile heaks lähtematerjaliks. 

Algus oli natuke ootamatu, sest aega kaardisse sisseelamiseks ei antud. Kohe K-punkti lähedal oli esimene KP, mis võttis korra tänaval seisatama. Järgmised punktid tulid samuti rahulikult ja kindlalt. Kuni tuli etapp 3-4.

Kõndisin rahulikult lossivärava poole ja ei näinud ühtegi võimalust KP4 juurde pääseda. Nagu siseorienteerumises. Pilt silme ees oli hoopis udusem kui kodus või arvutiekraanilt kaarti vaadates. Lõpuks nägin, et müüri seest läheb mingi heledam läbipääs. Jooksin siis ühe teise klassi orienteerujaga lossiõues selle kohani, kui kohtunik, kes oli pandud keelualale ette, vehkis kätega, et minge tagasi, minge tagasi.   

Läksime tagasi, ka väravatest välja, kuid ühtegi võimalust punktile lähedale saada kaardil ja looduses ei näinud. Läksin lossihoovi  tagasi, käisin ka müüri sees olevas peldikus, kuid ka sealt treppi-läbipääsu ei leidnud...

Varsti tulid 1 ja 2 min hiljem startinud Mihkel Nahkur ning Maido Kaljur. Nende järel julgesin uuesti kohtuniku juurde joosta, kus nurga taga oli trepp, mis viis üles lossimüürile ja seega punkti. Kaotasin ligi 3 minutit. Kedagi ei süüdista, ehkki sellesse kohta oleks võinud tõmmata lindi ja panna kohtuniku valvama, et mõni paljudest lossikülalistest-peolistest seda maha ei rebiks.

Edasi tirisime mõne aja kolmekesi. Enne KP14 keerasime Maidoga natuke alla, arvates, et punkt on teisel pool müüri. Jäin siiski legendi uurima, kus selgus, et punkt oli hoopis üleval. Mihkel jooksis Maidole järele ja sinna nad kadusid. 

Vea tegin KP15-ga, sest ootasin seda natuke kõrgemal. KP15 ja KP16 vahelist treppi nägin alles kodus. Maido jättis KP16 vahele ja Mihkel kadus ligi 4 minutiks kuhugi ära. Nii mõnigi teine võttis vale punkti või jättis midagi vahele.


Sprinditeade

Spinditeate võistluskeskus asus Narva Raekoja Platsil. Ilm oli jällegi ilus ja oodata oli vahvat võistlust. Olin Harju OK teises MN55/60 võistkonnas, mistõttu tulemus polnud oluline. Oma jooksu 3. vahetust tahtsin aga hästi teha.

Sain rajale koos Mercury Andres Talveri ja TONi Tiit Tatteriga. 72-aastane Tiit jooksis nagu väle põder ja oli tegu, et eilse võitja Andresega tema kannul püsida. Heki labürindis jättis Tiit vist võtmata KP8 ja sai paraja edu. Saime ta varsti kätte ja lõpus ka Tiit väsis ning jäi natuke maha. 

Kuid omapärane lugu juhtus veel enne KP12-ga. Nimelt oli KP vai koos tähisega pandud prügikasti ääre vahele. Õige koht oleks pidanud olema 5 m eemal puu juures. Võtsime kolmekesi selle prügikasti punkti ära ja kui punktinumbrit kontrollisin, polnud see õige (52 69 asemel)?? Ühtegi tähist selle ega ka kaugema puu juures polnud. Olime seal üsna nõutud, kuni ma võtsin prügikastist tähise ja viisin kaugema puu juurde. Noh, et teistel edaspidi jama ei oleks. Samas oli see number aga vale ja tõin tähise tagasi ning viskasin puu ja prügikasti vahele maha. No ei saanud ju KP tähis prügikastis olla. Ja siis jooksime Andresega edasi, Tiit lahkus natuke varem.

Lõpus selgus, et olime võtnud õige punkti, ehkki number oli vale. Inimene, kes tähise õigest kohast eemaldas, oli vist pealekleebitud numbri ära kraapinud ja alt tuli välja vana-vale number! Päris huvitav olukord, mis lõppes sellega, et mitme klassi tulemused tühistati. Sealhulgas mõlema põhiklassi tulemused. Kahjuks oli kusagil veel üks punkt pihta pandud ja ka noored orienteerujad ei saanud tulemust kirja. Kahju, ilus võistlus oli ja vähemalt meie klassi meestele huvitava, Jaanus Reha poolt tehtud rajaga.

Koroona osas ollakse vaatamata uuele ohule siiski üsna julged. Olin seda ka ise ja vestlesin paljudega üsna lähedalt. Natuke läbimõtlematu oli kaartide väljajagamine, kus võimalik nakkus võis päris kenasti levida. Loodetavasti kellelgi seda polnud.  

Tulemused

Nädala pärast on Eesti MV tavarada Soolamägedes. Seal tahaks osaleda ja hästi joosta.

kolmapäev, 5. august 2020

Tasapisi tagasi. Koprakarikas

Päris huvitav eluetapp on kätte jõudnud - kere remonditud, probleeme ei tundu enam olevat, füüsis aga suur küsimärk. Rattasõidul ei saanud kehvast vormist arugi, kuid kui eelmisel nädalal peale 7-kuulist pausi jälle jooksma hakkasin, oli seisund ikka üsna kehv.

Esmaspäeval võeti stent välja, teisipäeval läksin Palojärve Kopra päevakule - oma esimesele orienteerumisele sellel aastal. Põhiliselt sörkisin ja matkasin, tundus, et siiski liikusin. Tuli ka mitmeid suuri vigu.

Reedel proovisin tee peal joosta, 5 km. Oi kui raske oli, aeglase sörgi vahel pidin 5-6 korda kõndima. Laupäeval ja pühapäeval ootas aga ees 3 jooksu Koprakarikal Voorepalus ja Vastse-Kuustes. 

Panin end kirja nii laupäevasele lühirajale kui õhtusele sprindile, samuti pühapäevasele tavarajale. Alati sai mõnest distantsist loobuda, kuid rahulikult ja pingevabalt loivates poleks tohtinud probleeme tekkida. Õhtuse sprindi eel ja järel tegin väikese sauna.

Kuna sportlikku momenti orienteerumise juures polnud, tundub üsna mõttetu neist jooksudest ka kirjutada. Voorepalu rajad olid huvitavad, Vastse-Kuuste sprint aga liiga lihtne. 

Paar suuremat viga, mis iseloomustaksid pakutud o-menüüd, võiks siiski välja tuua.

Lühirajal oli suurem viga etapil 5-6, kus sattusin kõigepealt punkti 50, millest oligi vaja läbi minna. Asukoht oli selleks ajaks aga lappama läinud ja suundusin valesse orgu. Tuli suur ring ja parasjagu tõusu ning tihedas alustaimestikus turnimist. Kuid ma polnud ainuke, kes seal viga tegi.


Tavarajal tulid suuremad vead nii etapil 1-2 kui 3-4. Esimese juures arvasin, et kaardi mõõtkava on 1:10 000, oli aga 1:7500. Punktile ei saanud pihta ka tee pealt suunaga, ehkki jooksin GPSi järgi punktist läbi. Ka etapil 3-4 kadus mingil hetkel side kaardiga ära ja tegin elu keerulisemaks.
Raja teisel poolel olin sageli koos N45 tüdrukutega, kellele jäin jooksus alla, eriti tee peal.








Hoolimata häirivatest terviseprobleemidest on suvi olnud tore. Panen siia mõned pildid. Vahva koht oli Arumetsa puhkekeskus Võrtsjärve ääres, kuhu sai ligi paadi või laevaga. Sõber Elar pidas seal sünnipäeva, mistõttu jäi Keila metsas sõitmata rattaorienteerumise Eesti MV tavarada.