teisipäev, 25. juuni 2013

Jaanid

21 aastat tagasi ehk aastal 1992 pidasime sõpradega esimest korda koos Jaani ja see traditsioon on kestnud järjepidevalt tänaseni. Kokku on meid 10 peret ja seniks pole ilmnenud ühtegi märki, et Jaanid peaksid toimuma kuidagi teisiti, loodetavasti veel pikkadeks aastateks. Väikesed lapsed on kasvanud suureks, vanad jäänud aga endiselt nooruslikuks. Iga kord imestan ja imetlen energiat, millega hommikuni lõkke ääres möllatakse.


Seekord olid suvepäevad üle pika aja jälle meie pere korraldada ja loomulikult oli üheks tegevuseks orienteerumine. Kui eelmisel korral olid 3-4km-sed rajad Valgehobusemäel ja pikim seiklus kestis 4 tundi, siis nüüd tegin Vargamäe kandis Rummussaare välibaasi juurde sprindikaardi. Formaadiks ühistardist valikorienteerumine, 10 KP-d kogupikkusega 0,9km.

Osales 24 inimest, võitja Jaan läbis raja ajaga 17:10. Õhtul praalisin, et läbin raja 7 minutiga, mistõttu tuligi  see eksperiment järgmisel hommikul kõigi silme ees ette võtta. Komposteerimine võttis küll väärtuslikku aega, kuid siiski õnnestus välja tulla ajaga 6:53 (pildil lõpuspurt). See oli üle pika aja üks suur õnnestumine orienteerumises.

Mälumängu küsimused tulid Etsi blogist.






laupäev, 22. juuni 2013

Suvi

Täna hommikul algas suvi mõnusa soojaga, õhtul läks lausa palavaks. Tallinna o-nädala Paukjärve lühiraja stardijoonel seistes lootsin ikka head jooksu teha, kuid sellest, et pea ei tööta, reaktsioon on aeglane ja üldse jõudu pole, sain aru üsna kiiresti. Nüüd võiks vist lauahokile ümber spetsialiseeruda, kunagi sai seda päris hästi mängitud.

Kuid jutule sain Nikolai Sõtoviga, ühe huvitava moskvalasega, kes korraldab põhitegevusena Moskvas päevakuid, 2 x nädalas. Suvel päevakuid ei toimu, inimesed on mööda ilma laiali, peamiselt vist datšades.

Kui meil on kohati piirangute ja keeldude tõttu orienteerumisvõistlusi raske korraldada, siis Moskva lähiümbruses on see tegevus eriti keeruline. Igasuguste lubade eest nõutakse sageli obrokit, kohati on summad väga suured (kuni 500 dollarit). Ca 300 inimesega üritused sellist raha, et ametnike ja metsavahtide elatustaset tõsta,  sisse ei too. Kuid tundub, et päevakute korraldajad saavad siiski hakkama. Oluline, et stardikohad oleksid metroojaamadele lähedal.

Suvel Nikolai puhkab, sõidab ratta ja kogu elamiseks vajaliku varustusega mööda Euroopat ringi ning orienteerub. Näiteks Paukjärvele tuli Aegviitu rongiga. Ööbib tavaliselt looduses, nagu ka täna. Tallinna o-nädala toimumisest sai teada World of O kaudu.

Peale Eestit sõitab ta Põhja-Norra kesksuvevõistlusele, sealt Gotlandi mitmepäevajooksule, siis veel enne O-Ringenit mingisugusele mitmepäevajooksule. Pärast pidi edasi minema ... ei mäleta enam, kuhu, igal juhul reisib ja orienteerub järjest mitu kuud.


Teine mees, kellega jutule sain, oli Heiti Hallikma. Tema lubas homme Andrei Nikitinile ära teha, 5 sekundiga kahe päeva kokkuvõttes. Enesekindlus toob edu, aga kas ka homme?



Kaardifragmendil on üks killer-punkt (156, näidatud noolega). Seal kaotati täna kõvasti aega ja kui ma poleks näinud üht poissi sealt punkti võtmast, otsiksin seda vist siiani. Ja ma ei olnud üksinda. Kuid minu jaoks  ei omanud see punkt tähtsust, juba ammu enne oli hoog maas ja eesmärgiks vaid raja läbimine. Kuid Kari Lehto hakkab vist varsti Eestimaa auke vihkama.



neljapäev, 20. juuni 2013

TOW vanalinna lühirada - MP

Suurepärane korraldus ja ilm, väga hea kaart, supertöö rajameister Tomi-Andre Piirmetsa poolt!

Tõeline o-nauding, millest peab osa saama. Hilisõhtul jälgisin muu tegevuse kõrvalt Tipikas TV-d, hea pildi, Arturi mõnusa jutu ja Tõnise asjalike intervjuudega. Eriti suur heameel oli klubikaaslase Ats Sõnajala üle, kes võitis põhiklassi ja vastas kenasti Tõnise küsimustele (SIIN, kell 1:35:05)


Enda jooksust.


Kenasti alustasin ja olin liider 5.punktini, ehkki etapi 2-3 lahendasin natuke valesti ja läbisin otsemast teest ca 30m enam.  6-ndaga tuli Uus tänavale pikem edasi-tagasi jooks, langesin teiseks Raivo Laanemetsa järele.

Hea teevaliku tegin etapil 6-7, mis oli vasakpoolsest variandist 37m lühem. Tiit Tali'st, kellega olid jooksukiirused täna võrdsed, olin 20sek kiirem. Tema läks vasakult.

KP8-st läksin otse 10-ndasse. KP9 oli üsna sirge peal ja kuna kiirustasin sel hetkel 3 min varem startinud Jaanus Rehale järele, jäi punkt kaardilt nägemata. KP10-s olin veel teine, 43sek järel Laanemetsast ja 22 sek ees klubikaaslasest Kari Lehto'st.

Kehva valiku tegin etapil 12-13. Pikkus oli justkui parempoolse ringiga sama, kuid nikerdamine inimeste vahel lisas ajale ca 20 sek. KP12-s parajalt tagapool olnud Reha sai järgmises punktis ette.

Lõpp läks komistustega, kõigepealt väljajooks KP16-st ja veel suurem pauk KP19-ga. Viimases lasksin end Rehast häirida, kes ka mind valesse punkti tüüris.

Õnneks ei saanud kokkuvõttes esikolmiku aega (oli 27:23) ja seetõttu pole ka kurb vahelejäänud punkti pärast. Kordan veel, et rada oli põnev ja emotsioon väga positiivne.

Pildil: Ema ja ta tütar väike, kõndisid kord...

Tulemused
SI-ajad


No comments






esmaspäev, 17. juuni 2013

Sprint Kadriorus

Sellest võistlusest (Tallinna o-nädala sprint) ei saa lihtsalt kirjutamata jätta, sest see läks totaalselt aia taha.Olin häälestanud end valesti, arvasin, et on vaja vajutada ja küll kõik muu tuleb iseenesest.

Aga vot ei tulnud. Raido Mitt (nimi hiljem parandatud) oli planeerinud piisavalt väljakutsuva raja, kus kiirus oli tähtis, kuid mitte ainult. Eriti põnev rada oli põhiklassil, kuid see jääb juba teiste meeste kirjutada.

Jalad sain soojendusel kenasti liikuma ja see tõstis enesetunnet. Jukola oli minevik, ees ootas sprint, võistlus kõvade konkurentidega M45 klassis (Tali, R.Laanemets, Kaljur, Lehto jt).

Esimesse minekul sain kaks tünga. Esiteks ei saanud tenniseväljakutest keskelt läbi ja pidin vasakut läbipääsu kasutama, Paavo Rõigase järel. Sõimasin kaardimeistrit, et oli unustanud läbipääsu kaardil sulgeda. Peale võistlust kaarti uurides aga selgus, et seal oli veel üks aed ees. Jooksu ajal ei näinud.

Rõigase järel jooksin esimesse punkti ja see oli muidugi vale (31). Kiirelt vastasasuva hoone nurka, kuid ka seal punkti polnud. Trepi all samuti. Punktirõnga piirkond oli silme ees üks suur udu, keskkohta ei suutnud kuidagi fikseerida.

Nagu tavaliselt, lugesin järgmisi etappe ette. Kõik läks kenasti, kui välja arvata purskkaevu külastamine KP5 juures.

Ja siis tuli dramaatiline etapp 9-10. Ka selle mineku olin üle lageda joostes ette lugenud ja kõik oli ajus valmis. Nii läksingi kenasti ringi ümber keelatud barjääride, kuni pikkade hoonete (garaažide) asemel vahtis näkku räige seinalaadne tõus piinlikult hästi pügatud muruga. Miski tõrkus mitmest kandist. Seal pidi ju olema tasane maa ja pikad hooned, aga vastu vahtis sein. Aju ei suutnud kuidagi valesti ettejoonistatud maastikupildist vabaneda. Olin totaalses segaduses, kaardilt ei näinud mingeid kõrgusjooni. Teisel pool müüri oli mingi punkt ja seda komposteeriv Merike Paapson ütles, et all on läbipääs. Läksin ringiga sealt läbi, trepist üles punkti juurde (51?) ja siis mõtlesin, et mida kuradit ma siia tulin. Mul oli ju vaja garaaže.

Tagasi nõlva alla ja nüüd liikusin juba ettevaatlikult üles. Ja kuna üks inimene tuli alla, siis tekkis ka julgus seda "erosiooniohtlikku" murunõlva tallata.

Selle etapi järel oli tulemus küll sealsamuses, kuid vajutasin ikka edasi. Kuid mis õnnestuda ei tahtnud, see oli  Kadrioru sprint. Etapil 12-13 kaldusin vasakule, tegin ringi ümber väljakute, ka sillale jooksul, mille olin ette lugenud, suutsin ühe 5-sekundilise haagi teha. Ja tagatipuks põrutasin eelviimasest punktist mööda järgmise  kivi juurde, hilisem võidumees, Raivo Laanemets, selja taga.

Finiš. Superhea võistlus ja vajalik õppetund.

PILDID:
Keskmisel pilditootjad Tipikas.TV-st.
Alumisel pildil aga selle võistluse kõige olulisem persoon. KES?  (1 punkt)

Tulemused jm.

Natuke lihtsam Jukola

Seekordne Jukola oli minu jaoks kuidagi lihtne. Paar kriitilist hetke oli, kuid neil kordadel vedas, rong läks õigesse kohta. Täiesti arusaamatu oli etapp 11-12 (162), kus suund kiskus viltu, ristuvat teed ei näinud, liikumine toimus arusaamatus soises metsas ja sammude järgi oleks juba ammu pidanud kohal olema. Mingil hetkel tekkis ebakindlus ja küsisin ühelt naisjooksjalt, et kas tuleb 162? Ta ei vastanud. Jooksin tummalt edasi ja punkt 162 tuli ka.


Kuid algus läks natuke viltu. Stardist üritasin kaarti vaatamata kiiremini vajutada ja vähemalt 50 kohta parandasin kindlasti (stardinumber oli 635). Esimene punkt tuli ilusti kätte ja teinegi tundus lihtne - vasakul kõrgem nõlv ja paremal ca 5m-ne väike küngas. Eraldusin rongist ja ronisin künka otsa. Natuke suur ta tundus ja punktid, mis seal asusid, polnud kahjuks minu omad. Viga ca 2,5min ja selle ajaga läks mööda hiigelsuur seltskond, mitusada võistkonda. Põhjuseks vale arusaamine reljeefist: üks kõrgusjoon ei tähendanud veel 5m kõrgust küngast ja suurem tõus polnudki seda.

Järgmises punktis (3-157) oli aga hullumaja - kõik rajad olid koondunud kokku, kuid punktis oli vaid üks EMITi jaam !??. Kohale jõudes ümbritses KP-d 5m paksune meeste ring, õhkkond oli väga närviline ja mitte eriti lootustandev. Nahhaalselt trügisin jaamale lähemale ja mingil hetkel õnnestus plaadiga ka jaama kraapida. Igaks juhuks komposteerisin korra veel, sadakond meest ootamas. Karm värk.
Aega läks ca 1,5? minutit, mis olusid arvestades oli muidugi suurepärane tulemus.

Rohkem vigu ei teinud, kuid olin sattunud aeglastesse rongidesse kinni, mistõttu oli tempo rahulik. Palju oli võsaseid etappe, kus möödajooksud olid raskendatud. Kogu jooks läks tõusvas joones ja ka lõpusirgel suutsin korralikult vajutada ning 4-5 konkurendist mööduda. Miskipärast näitas aga statistika, et olin viimase 300m-ga kaotanud 25 kohta??

Esimese etapi järel olime 696.kohal, mis oli koha mõttes küll kehvavõitu, kuid ajaliselt siiski mitte (näiteks 5 minutit kaotust avaetapil tähendas kaotust 200 kohta, samas lõpuprotokollis vaid 8). See lubas teistel kenasti positsiooni parandada, mida nad ka tegid. Saime kokkuvõttes täitsa korraliku 371.koha, millega olime kõik rahul.

635Harju KEK RSKEST10:53:44
1 Eduard Pukkonen1:37:11696.
2 Maido Kaljur1:38:49427.3:16:00498.
3 Ats Sõnajalg1:36:43138.4:52:44327.
4 Taavi-Kalle Kiisler59:44480.5:52:28337.
5 Andrus Sipsaka1:18:27932.7:10:55422.
6 Mati Preitof1:33:11375.8:44:07383.
7 Meelis Mälter2:09:37625.10:53:44371.

Põnev oli aga tipptiimide heitlus, kus Hiidenkiertäjät oli peale 1.vahetust justkui suurest mängust väljas (75.koht, 4 min kaotust). Siiski tegid teised tiimiliikmed (sh eestlased) väga head tööd ja Valentin Novikovil jäi viimases vahetuses võimalus ka midagi korda saata. Novikov tegi väga hea jooksu ja tänu tugevate vastaste üksikutele vigadele (viimasena suutis seda enne lõppu teha SK Halden) jäi lõpurebimine ära ning tuli kindlalt 3.koht.
Tiimis olid Lauri ja Timo Sild ning Olle Kärner.

ETV uudis

Rahvasportlastest koosnevatest Eesti klubidest oli parim puhtavereline Saue Tammed (109.).

Tulemused



reede, 14. juuni 2013

Jukola, Jukola

Homme on siis orienteerujate pidupäev ehk Jukola teatejooks Jämsäs, Helsingist ca 220km põhjapool. Vahepeal on ka mõtteid olnud, et kas ikka viitsib kohale minna, kuid ürituse lähenedes enam kahtlust pole.

Seekord 1.vahetuses. Kas suudan külma pead hoida ja orienteerumisele keskenduda, selgub pärast finišis. Hea on see, et seekord saab peale jooksu rahulikult võistlust jälgida, uneaeg pole enam oluline. Vaatamist tuleb palju, sest maailma eliit on 100% kohal ja meie mehed nende seas tegijad.

Kõigepealt nr.4 Hiidenkiertäjät:
1 Perttu Sorsa
2 Lauri Sild
3 Leonid Novikov
4 Mikko Patana
5 Olle Kärner
6 Timo Sild
7 Valentin Novikov

Siis 14. MS Parma 1, kus Peeter Pihl jookseb 2.vahetuses ja 28. SK Kangasala 1, kus Kristo Heinmann on 1. ja Kenny Kivikas 7.vahetuses.
Tugevamatest klubidest on kahe eestlasega esindatud 54. Helsinkin Suunnistajat 1, kus jooksevad Timmo (5.) ja Lauri Tammemäe  (6.). Sama klubi all jookseb naiste Venlal 2.vahetust Anu Åkerman.

Online, TV jm lingid: SIIN 

Start kell 23.00

635. HARJU KEK RSK
1. 12,7 km Eduard Pukkonen
2. 12,9 km Maido Kaljur
3. 14,6 km Ats Sõnajalg
4.  7,8 km Taavi-Kalle Kisler
5.  7,9 km Andrus Sipsaka
6. 11,8 km Mati Preitof
7. 15,3 km Meelis Mälter

Pilt võetud eelmise aasta galeriist.

neljapäev, 13. juuni 2013

Ring ümber Keila, mööda piiri

Mõte joosta piki Keila linna piiri oli tekkinud juba ammu ja eelkõige seepärast, et see piir tundus parajalt jabur. Miks peaks üks linn asuma kaugel metsas ja soos ja miks see piir loogilisi maastikuobjekte vm piiritähiseid ei jälgi? Kes selle piiri maha tõmbas, millal?

Vastuseid pole esialgu kelleltki saanud, ehk keegi teab. Eelmise sissekande 1972.aasta o-kaardil oli piirivisiir täiesti olemas, eile olid vaid mõned lõigud metsas õrnalt tajutavad. Soos kaldusime kohe natuke paremale, ehk ei näinud ka seetõttu midagi. 

Linna kaguosa piir vänderdab põllul ja läbib seejärel suvaliselt vastikut võssi. Tööstuspiirkonna edelaosas asuv umbteele viiv raudteelõik on ribana linna sisse arvatud. Raudteed olid enamasti üles võetud ja metallikokkuostu viidud (?). Mõni üksi rööpapaar oli veel alles.  

Piki linna piiri läbisime 22,1km, kogu jooks ca 24km. Aega kulus üle 3h. Lõpp läks kiireks, sest Hiiekas pidi veel poodi jõudma. Ise olin õhtul parajalt väsinud, järelikult läks trenn asja ette.















reede, 7. juuni 2013

Keila neljapäevak, 30 aastat hiljem

25.augustil 1983 käis klubi president Valju Tali Keila neljapäevakul. Rada oli 5,6km, aeg natuke üle tunni ja tulemuseks 44.koht oma klassi osalejate seas, keda oli kokku 66(!). Ütles, et on läbinud ka 1km-pikkust (soo)etappi piki raudteed.

Seega polnud 30 aastat hiljem, st eile toimunud pokusoo orienteerumises midagi uut. Olen seal soos üsna palju käinud, viimati eile hilisõhtul punkte kokku kogumas.

Ilusa ilmaga on lahe matkata, kuid kiirelt joosta väga raske. Ja selleks saidki mõned pikemad etapid radadesse sisse planeeritud.

Niitvälja soo on metssigade paradiis, kuid sellel aastal pole neid seal kohanud. Kaitsealuseid taimi on ka  omajagu, loodetavasti sood siiski kaitse alla ei võeta. Sest mitte keegi sinna ei satu, peale orienteerujate  ja ehk ka mõne jahimehe. Avastamist on seal aga piisavalt, nagu ka see metssigade poolt punutud korv küljealuse soojendamiseks.

Lisan 1983.aasta kaardi, kus on peal selle aasta punktid. Ja vastupidi, selle aasta punktidega kaardil on 1983.aasta KP-d.

NB! Kui vaatate vana kaarti, siis näete, et põhjasuuna jooned on viltu. Praegu on nad otse. Põhjus: Maa magnetpooluse nihkumine.

Juku Tasa saatis Hille kaardi neljapäevakust, mis toimus 6.juulil 1972. Kaart tundub olema hea, kuid rada naisterahva jaoks ikka üsna karm. Tänapäeval lintšitakse sellise raja eest ära, siis olid teised ajad. Rajameister ja vist ka kaardi autor oli Volli Tasa.


Piltidel:
1. KEKRSK tiim kaarte jagamas
2. Stardis uuriti kaarti päris pikalt
3. Üks esimesi lõpetajaid ja täiesti elus! Isegi naeratas.

neljapäev, 6. juuni 2013

Keila neljapäevaku eel


Suvejooksust oleksin tahtnud kirjutada, ja seda mitme nurga alt, kuid ajapuudusel pole jõudnud. Keskkonnaameti omavoli põhjendamatute piirangute kehtestamise osas vajab avalikustamist. Kuidas ja mis vormis, pole selge. Seegi vajab aega, kuid lausjaburusele peab kuidagi reageerima.

Palju on olnud müttamist Keila metsas. Täna õhtul (nüüd juba eile õhtul) viisin tütarde ja koeraga hulga punkte maastikule, homse neljapäevaku jaoks. Kes arvab, et on Keila kaardi risti ja lõhki läbi jooksnud, eksib. Mõni üllatus on veel varuks. Avastatud on Keila linna suurim rändrahn, kõrgusega üle 2m (NB! Pildil ei ole suurim kivi).




laupäev, 1. juuni 2013

Juunihommik

1.juuni hommik oli ilus - soe, roheline, päikeseline. Keila staadion oli telke täis nagu Jukolal, laululaval käis kõva harjutamine. Õhtul on Harjumaa laulu- ja tantsupidu + laat + igasugused kontserdid jm üritused seoses Keila Päevadega.

Neljapäeval on Keila neljapäevak. Stardikoht asub Paldiski mnt-l Keila-Joa teeristis. Saab maitsta uut kaardiosa.


Tunni aja pärast Viitnale Suvejooksule.




Hommikused rütmid: