kolmapäev, 18. oktoober 2017

Esmakordselt Maastikumaratonil


Foto: A. Toome
Läksin Maastikumaratonile positiivsete ootustega. Oodata oli ilusat maastikujooksu, nädalatagune rogain näitas head füüsililist seisundit, ilm tõotas samuti tulla haruldaselt meeldiv. Oli ju sadanud järjest pea kaks nädalat (va TAOK rogaini laupäeval!) ja sadu jätkus ka järgnevatel päevadel. Pealegi polnud mul varem õnnestunud ACE seiklustiimi üritusel osaleda - kord oli jalavigastus, eelmisel aastal jällegi TAOKi rogain.

Maastik oli põhimõtteliselt tuttav, kuid raja profiil ja ülesehitus siiski teadmata. Üritasin kohe algusest hoida ühtlast ja rahulikku tempot, kuid nagu hiljem selgus, jätkus seda vaid poolele maale. Esimest korda olin maratonirajal kõrvuti klubikaaslase ja konkurendi Maido Kaljuriga, keda nädal tagasi vedasin kummis 2 viimast tundi. Sellegipoolest arvasin, et meie omavaheline võistlus tuleb tasavägine, sest Maido on pikemaid jookse, sh ka maratoni, korduvalt läbinud. Minul aga oli selja taga üks pikem matk ja paar rogaini. Samas jooksis Maido maratonieelsel päeval OK Westi pikka rada (ca 12+ km), minul olid pikad seminariõhtud Geoloogia Sügiskoolis Nelijärvel. Seal tegin laupäeval osalejatele MOBO orienteerumisvõistluse, mille jaoks polnudki vaja eriti midagi teha. Siiski sörkisin ka ise 6 km-se ringi vihmases metsas, et MOBOga tutvust teha.

Start

Selja taga Maido ja Tõnu
Foto: H.Väärsi
Üsna pea möödusin Neeme Looritsast, kes hingeldas minu arust üsna aeglase tempo juures. Kuid Viru raba laudteel läks ta juba mööda ja kadus tasapisi eest ära. Maido hoidis aga esimesed 10 km ettevaatlikult mu selja taha, seejärel läks ette ja hakkas eemalduma. Tundsin, et kiiremini joosta ei taha, enesetunne polnud kõige parem. Loodus oli ümberringi väga ilus, samas nautida seda ka ei saanud. Tuli hoolega jalgade ette vaadata ja kui oligi kindlam tee silme ees, siis energiat hoida ja vaid jooksule keskenduda. Samas oleksin aga väga tahtnud kergemalt joosta ja loodust nautida ning jooksjaid selle taustal pildistada. Kuid mitte seekord.

Meelise 161.(?) maraton.
Foto: A. Toome
Esimeses suuremas joogi- ja söögipunktis olin koos esimeste naistega ja kohtusin ka Neemega. See oli hea märk. Kõnnu Suursoo laudrajal olin kohe teise naise, pikajalgse Aegviidu nooriku järel. Kõik tundus olema veel ok, sh ka soole järgnevate ooside järskudel tõusudel. Krampide vältimiseks kõndisin suuremad tõusud, kuid kergetest säärelihase säutsudest siiski ei pääsenud. Seejärel olin ettevaatlik. Jussi järvede vahel olin ooside peal üksinda ja nautisin seda koos väikese tempolangusega. Möödusin kõndivast Jaan Tarmakust, kellel oli põlvevalu.

Tõusul Jussi kanarbikunõmmele möödusid minust Tõnu ja Elin Ilves, kellega koos jooksime kuni nõmme lõpuni (ca 30 km-ni). Sealt edasi eemaldusid nad kiiresti ja ehkki minu tempo sealtpeale langes, jäi omakorda maha noorem orienteeruja Rene Post.

Ja siis hakkasid kõhuprobleemid. Kusagil 33 km-l üritasin metsas käia, kuid tulutult, sest väike krambiähvardus segas. Sõrkisin kuidagi edasi. Kordasin protseduuri 35 km-l ja veetsin metsas aega päris pikalt. Eemal möödus palju jooksjaid, teiste hulgas ka kõndiv Mati Mägi, kellest olin tükk aega varem mööda läinud. Mati tegi Hiiekaga nädal tagasi tugeva rogainitulemuse, kuid nüüd polnud sellest taastunud ja hoidis end järgmise nädala Libahundi jaoks. Hiiekas oli alustanud väga tugevalt ja selle tõttu piinles jooksu II pooles.

Peale protseduure läks olemine paremaks ja suutsin tempokamalt liikuda. Ette jäi 5. naine, lätlanna Linda, kellega koos jooksime heas rütmis kuni lõpuni. Viimane kilomeeter oli päris kiire - 4:30 min.

3 km enne finišit oli joogipunkt, kus võtsin korraliku suutäie Vana Tallinnat ja edasi sai kihutatud puhaste kütuseaurude peal. Püüdsime kinni ka Linda abikaasa Janise, kes tuli Läti rogaini MMil veteranidest hõbedale. Kolmekesi koos lõpetasimegi selle pika ja ülimalt nauditava maratoni, mille järel oli kõikide osalejate poolt kuulda vaid kiidusõnu. Mõtlen juba hirmuga, kui suureks see üritus kunagi kasvada võib... oli teine juba sellelgi aastal suurearvuline.

Foto: H.Väärsi
Rada oli ligi 44 km pikk, ajaks sain 4:27. Maido võitis mind 24(!) minutiga, Neeme ja Ilvesed 17 minutiga. Seekord siis sedamoodi ja ehk teinekord on olek parem ning saab enne jooksu ka puhata ning sobivamalt toituda. Aga olin kõigega igati rahul, eriti veel sauna ja tünniga, kus sai pärast jooksu pikalt mõnuleda. Loodetavasti jõuab siia ka peremehe Tõnis Raudla poolt tehtud tünnisauna foto.

Tulemused


esmaspäev, 9. oktoober 2017

TA OK rogain Järveotsal

Seekordne TAOKi rogain, järjekorras juba 18nes, oli rohkem jooksjate jaoks. Orienteerumist polnud palju, ehkki rajaplaneering tuli teha oskuslikult. Erinevaid variante piisas, oluliseks sai planeerimise julgus. Kaardiala tundus esmapilgul kuidagi väike, teid ja sihte oli palju. Oli karta, et kaardi idaosas võis metsa ja sihtide läbitavus olla kehv ja keskuse lähedal asuv soo vett täis. Mina hindasin selle ületamist suureks ajakaoks ja KP 40 võtmist kahtlaseks.

Kuna kaardi kaguosas olid ilusamad metsaosad, siis läksime võistluse esimeses pooles sinna, väikese ringiga, sest enne tuli võtta kallid punktid Mustjärve soost läänes. Etapil 56-25 oli keset veevälja kraav, kus vee sügavus teadmata. Maido läks esimesena, sai nabani märjaks. Õnneks oli ilm hea ja riided kuivasid kiiresti ära. Kaardi idaosa 2-sed punktid jätsime planeeringust välja.

Oleksin soovinud võtta ka KP26, sest edenesime kenasti, Maido oli aga ettevaatlik ja jätsime välja. See oli ka ainuke reaalne võtmata jäänud lisapunkt, mida sellel ajahetkel oli raske sisse planeerida.

Foto: Ivo Kraus
Maido tegi esimesel paaril tunnil kõva tempot, olin natuke mures, et asi krampideni ei viiks. Mõned rumalad väiksemad möödajooksud tulid ka. Viiendal tunnil läks Maidol raskeks, minul oli selleks ajaks krambioht möödas ja organism toimis kenasti. Võtsin Maido kummi, viimased kaks tundi pidevalt. Mul pole kunagi nii mõnusat 8h rogaini olnud, polnud mingit kehalist ega vaimset väsimust ega ebameeldivat raskustunnet. Kaaslase nõrkus andis jõudu juurde, psühholoogial on oluline roll. Kuid päevad pole vennad, teinekord võib olukord olla vastupidine.

Punane: Šved-Kassatkin, roheline: meie
Neljandal tunnil liikusime koos Šved-Kassatkiniga, nende tempo sobis meile väga hästi. Lahku läksime peale KP38, nemad tegid valiku 38-59-61-47, meie 38-61-59-47. Olime kaks minutit kiiremad, kuid konkurendid käisid ka joogipunktis. Meil oli nendega täpselt sama rada, ainult lõpuosa erines. Tundus, et Kassatkin väsis teises pooles, lisaks mõnele veale jäid nad ka tempos natuke alla. Erinevalt meist võtsid nad kirdeosa soost kõik võimalikud etapid (50-40-41), meie aga jooksime soost lõuna poolt ringi ja võtsime KP40 hoopis ida poolt. Tee peal oli liikumine ligikaudu 2x kiirem kui soos. Igal juhul sai esimest paremini prognoosida.

Foto: Elar Vilt
Läbisime Sportreci GPS-i järgi ligikaudu 57 km, linnulennult 43,6 km. Mis tegi koefitsendiks 1,3. Ka võitjatel oli sama koefitsent. Kokku saime 150 punkti 164st, jätsime võtmata 7 2-punktilist KPd. Võitsime MM55 klassi, 10 punktilise eduga selle aasta maailmameistrite Pritsik-Rohtsalu ees. Polnud paha. Ka üldkokkuvõtte 9.kohaga võib rahule jääda, ehkki see 26 jäi natuke kripeldama.

Sõbrad koos. Foto. Elar Vilt
Autasustamisel olid kohal kõik sõbrad, kellega tegime lähedalasuvas talus väikese kokkutuleku. Nalja sai ka, kingitud üheksavägine jäi igale pildile.

Tulemused


neljapäev, 5. oktoober 2017

Järveotsa rogaini ennustus

Rahvusvahelises rogainiföderatsioonis ehk IRFis on käimas järjekordne tõsine arutelu MMide korraldamise sageduse üle - kas teha seda igal aastal või üle kahe aasta. Järgmine MM on 2019 Hispaanias, seejärel 2020 USA-s ja mis pärast saab, näitab kohe algav hääletamine. Argumente on välja toodud palju, nii ühelt kui teiselt poolt, kuid kas tulemus ka rogaini arengule kaasa aitab, on iseküsimus.

Ei hakka neid argumente praegu välja tooma, kuid paar mõtet tooks välja küll:
- Euroopa peab iseseisvamalt oma rogainielu juhtima ja korraldama
- Tiitlivõistlused võiksid toimuda ka lühemaformaadilises rogainis (6-12h). Selle ideega tuli välja Lauri Leppik Läti MMi ajal peetud nõupidamisel ja tegemist oli küll väga huvitava mõttega. Pika ja lühikese rogaini MMid või EMid võiksid toimuda näiteks kordamööda üle aasta.

Kuid nüüd traditsioonilise ürituse ehk TAOK rogaini juurde, mis sellel aastal toimub Harjumaa ja Läänemaa piiril, Järveotsal. Peakorraldaja on Sulev Kuiv, rajameister Lauri Leppik.

Rajameistri poolt edastatud rajainfo andis nii mõnegi vihje eesootavast. Vett ja võsa näeb seal omajagu, loodetavasti tuleb ilm vähemasti parem kui möödunud aastal. Samas ei puudu maastikult ka ilusad ja hästijoostavad metsad, mille osakaalu vähendab sõjaväeosa kaardi põhjaosas.

Nagu infos oli öeldud, kasutatakse ära kunagise mere rannamoodustised - rannavallid, väikesed luited, kuhu tipitakse neljandik punktidest. Seal tuleb üsna hoolikalt orienteeruda. Oluliseks saab teevalikute tegemine, sest aeglaseid maastikuosi on palju ja soode veetase kõrge.

Võistluskeskus jääb kaardi idaserva, samas pannakse mõned punktid ka keskusest idasse. Kaardile peab jääma ka pealkirja, reklaamide ja legendi jaoks vaba ruumi, ilmselt sobivad selleks kaardi nurgad.

Ilusamad, huvitavamad ja tehnilisemad maastikuobjektid saavad punktikohtadeks, igale järvele jagatakse ka üks KP.

GPS träkke saab jälgida SIIT. Meil on ka geps peal.

Lisan siia ka poisi poolt tehtud väikese video hiljutiselt matkalt Lõuna-Kõrvemaal, piirkonnas, kus 2004 toimus Orioni Simisalu 24/8 h rogain. Käisin seal koos abikaasa ja poisiga, ülehomse rogaini peakorraldaja leiab sellelt 2004. aasta FOTOLT.

Soovitav vaadata otse Youtube´st ja hea resoga.


Ah jaa, kohtade ennustamine ka:

MM klassi võidavad Tammemäed ja Rain Eensaar
MM40 klassi võidu ja absoluutklassi II koha saavad Hallikma-Fjodorov
MM40 klassi II koha saavad Hiie-Mägi (absoluut III koht)
MM40 klassi III koha saavad Hallik-Taivere.
Mustad hobused on Masteiko-Kaminskis ja Klementsov-Kirss.

MM40 klass tuleb ikka väga kõva konkurentsiga.

Segadest võidavad Actins-Lapina (sh MN40). Ilvesed on küll füüsiliselt tugevamad ja Loorits-Jäädma samuti, kuid...

Naistest võidavad Kink-Zimmermann, Viirmann-Ploompuule pakuks II koha. Ehkki Himma-Mets on väga tublid, on Järveotsal orienteerumist omajagu.

MM55 klassi tahaks Maidoga võita, kuid ka seal on tugevateks konkurentideks Pritsik-Rohtsalu.