Sunday, October 26, 2014

Tordisöömise aeg

Kaks viimast nädalavahetust on möödunud suures osas istudes, kuulates, rääkides, veelkord rääkides ja lõpuks tordisöömises. Ah jah, saunas sai ka käidud ja mõlemal korral tuli teemaks ...seadus, vähem ja rohkem kirglikult.

Nädal tagasi toimus Jänedal X geoloogia sügiskool, kus viibisin esmakordselt. Teema oli huvitav - fosfor. Säravaid ettekandeid oli õige mitu - professoritelt Kalle Kirsimäelt (...mitte ainult fosforist) ja Juhan Sedmanilt (ATP-st), kuid eriliselt meeldejäävaks sai TÜ teadusprorektori Erik Puura esinemine, seda nii show kui sisu poolest. Sõnum pani mõtlema fosforiidi kaevandamise vajadusest maailmas ja mõistlikkusest Eestis.

Laupäevase ekskursiooni Ülgase koopasse vahetasin pikema jooksuotsa vastu tuttaval Jäneda-Nelijärve maastikul. Vaatasin üle ka Bike Xdreami sooületuse etapi KP47-sse, mis osutus pea kogu ulatuses rattaga sõidetavaks. Meie valitud etapp 56-63 oli mahalangenud puude tõttu kordi hullem.

Eile-täna toimus Narva-Jõesuus neljas ESTGISi aastakonverents, mis sattus jällegi samale nädalavahetusele Libahundi jälje ja KOKU jooksuga. Ilm oli ilus ja süda tilkus natuke verd, kuid konverentsilt saadud emotsioon kaalus kõik üles. Geoinformaatikud on nooruslik, tore ja väsimatu seltskond, kellele sooviks jätkuvat hoogu ka tulevikus, seda nüüd siis uue juhatuse eestvedamisel. Muljetavaldavatest ettekannetest mainiks Regio StreetView-d, mille peal on võimalik nii andmeid sisestada, kui olemasolevaid, näiteks tehnovõrke ja katastripiire,  kuvada (Gaspar Anton).

Einar Kivisalu (Harku vallavalitsus) ettekanne ei jõudnud küll tehniliste probleemide tõttu ehedas ilus vaataja ette, kuid hoolimata sellest oli esitlus lahe ning isetehtud rakendus äge - kinnistuinfo, EHRi jt andmete otsekasutus ArcGISis X-tee kaudu.

Muljetavaldava ettekande tegi töökaaslane Henri Kersna, seda nii sisulise, tehnilise teostuse kui laheda esinemisega.
Lühike klipp:


Thursday, October 16, 2014

Natuke lauatennist

Eesti Energias korraldati esmakordselt lauatennise turniir, "Tuline vint 2014".

Panin end kirja, sest huvi oli eelkõige näha, mis tasemel mängijad kokku tulevad. Enam-vähem tean, kuidas mängivad reitingus 400-500. kohal asuvad mängijad, ise jääksin ehk kuhugi 500 ja 600 vahele. Tõenäoliselt on selliseid pallikeerutajaid Eestis palju ja nendega oleks olnud põnev lahinguid pidada.

Veteranide M40 klassis oli 6 mängijat. Sain kaks kaotust ja 3 võitu, kõik 3:0. Seega asusin kusagil suures tühimikus klassiga mängijate ja lihtharrastajate vahel, ühtegi pingelist matši polnud. Ainult üks sett M40 võitja, turniiri kõige vanema mängijaga, läks seisule 10:10 ja tema võidule.

Noori mehi oli natuke rohkem, kuid seal oli vist ka ainult üks reitinguga mängija, tõsi küll, 45. Supefinaalis võitis ta üsna põnevas kohtumises 3:1 vanameest, kes hiljuti oli esisajast välja langenud (parim on olnud vist 67.). Teise koha sai meie klassis Eesti 127. reket, mina olin niisiis kolmas.

Siin on näide M40 kahe esimese mehe kohtumisest:


Sunday, October 12, 2014

Sussanini lõikega Bike XDream Nelijärvel

Loomulikult ei läinud me ratta-Xdreamile võistlema, loomulikult plaanisime veeta mõnusa päeva sügiskuldses looduses, loomulikult ...

Kuid kui käis stardipauk, läks muidugi kiireks, liikumine kaardi kagunurka  suurema seltskonna keskel ei lubanudki tirri lasta. Esimesel tunnil oli kõik veel väga mõnus, ehkki meie tiimi rattatase oli üsna ebaühtlane. Raul Olesk oli enesekindlus ise, sest kogutud treeningkilometraaž ja hulgaliselt rattamaratone andsid selleks ka piisava põhjuse. Mati Preitof polnud sellel aastal veel ühtegi kilomeetrit rattaga sõitnud, lisaks oli ta ka natuke tõbine. Mina jäin siis sinna kahe vahele, mis eeldas samuti pingevaba päeva, ehkki kerge haigusevimm oli samuti 3-4 päeva sees istunud. Lootsin siiski oma  suuremale kopsumahule ja hapniku tarbimise võimele, kuid ilmselgelt peavad 4-tunniseks kiireks rattasõiduks olemas olema ka vajalikud lihased.

Sobiva teekonna planeerimine polnud üldsegi lihtne, sest kuidagi pidi ära lahendama nö 3-tee ülesande. Nimelt sai Valgehobusemäelt Nelijärvele mööda 3 paralleelset teed, mille lähedusse oli rajameister punkte visanud. Edasi-tagasi ülesandena seda lahendada ei saanud, sest üks tee jäi sel juhul puudu, või üle. Seega pidi kusagilt üle soo läbi murdma või keskmisel teel pikemaid edasi-tagasi sõite tegema (KP 53 ja 49 võtmiseks). Sooületusi sundis tegema ka KP 47 ja 56 paiknemine tupikteede kaugetes otstes.

Meie plaan sai kenasti paika siis, kui otsustasime läbimurde 56-53 kasuks. Maastik oli iseenesest hästi tuttav, sest orienteerutud-rogainitud-xdriimitatud on selles piirkonnas palju, teravalt meeles veel eelmise aasta TAOK rogain ning kevadine Jüriööjooks. Valgehobusemäe kaardil olen ka ise o-võistlust sõpradele korraldanud. Raul oli neid radu rohkem rattaga läbinud, seda nii rattaorienteerumise MMi ajal, kui rattamaratonidel. Seega tuli iga nurgatagune koht kohe värvikalt meelde ja seostus kas mõne punktivõtu, tookordse meeleolu või füüsilise seisundiga. Orienteerumisel tekkiv liikumise emotsionaalne mälu on väga tugev (vähemalt minul) ja ei kao ka aastatega. Võin kümneid kordi uuesti ja uuesti läbi elada olukordi kaugest minevikust ja seda tüütuseni näidata-rääkida pereliikmetele. Hiljuti tulime abikaasaga hiliselt kontserdilt Jaani kirikust ja Rahvusraamatukogu juures ei saanud kuidagi mainimata jätta, et vot siit ma jooksin tookord pimedas ja läksin sinna, seal astangu peal oli punkt, kus ma ei suutnud kiiresti valida, kummalt poolt punktile läheneda jne. See on mõnes mõttes isegi päris õudne, sest maastik muutub aja jooksul liigagi o-keskseks.

Õnneks näen geoloogina pinnavorme ka teisest küljest ja see kindlasti rikastab maastikupilti. Võib-olla isegi rohkem, kui arvata oskaks. Samas on minu taimestiku tundmine kehvapoolne ja suur osa loodusest jääb seetõttu kättesaamatuks. Piirkonna ajaloo ja kultuuri tundmine oleks samuti lisaboonus, kuid selle peale seikluse ajal suurt ei mõtle. Ehkki mine tea, sest näiteks keset metsa asuvat sügavat auku üritan aeg-ajalt ikka seostada mõne metsavenna punkriga...

Seega näeb igaüks täpselt seda, milleks tal teadmisi ja oskusi on. Lisaboonuseks on ruumi tajumine, ruumi- ja emotsionaalse mälu olemasolu jm. Kõigil vist pole, näiteks Hardo Aasmäe ütles paar päeva tagasi, et 20% inimestest ei suudagi maailma ruumiliselt tajuda (?!).

Kui tulla tagasi võistluse juurde, siis meie allakäik algas minu poolt initsieeritud Sussanini lõikest etapil 48-58. Rogainijana ja o-jooksjana üritasin otse minna ja kaardile vaadates tundus, et mis see paarsada meetrit peale KP48 sealt mäest alla läbi metsa minek ikka ära ei ole. Kaaslased küll tõrkusid natuke, kuid siiski järgnesid. Kole tõde selgus kohe 30m järel, kui tuli üsna räiges metsas laskuda ja siis pikalt tõusta. Ja nii kolm korda järjest. Totaalsest risust ja mahalangenud puudest ei julgegi kirjutada.

Pildil: Raul vahetult enne Sussanini lõiget (autor Meelis Toom).

Lõpuks jõudsime tee peale, otse ühe vene turismigrupi ette, kes kiljus vaimustusest, nähes esialgu ühte, siis teist ja lõpuks ka kolmandat meest väljumast metsas, kus liikumine oli võimatu. Kuid vähe sellest, igal mehel oli kaasas veel ka ratas!

Meist tehti ohtralt pilte, palusime, et nad pilte internetti ei paneks, piinlik oleks...

Kaotasime selle teevalikuga 4 minutit. Järgmine lõige läbi soo (56-53) oli jalgratturi jaoks samuti kehvapoolne, sest mahalangenud puid oli palju. Läbisime etapi ajaga 13:48, Suprema näiteks 12:07 ja eliittiim SIS GO 9:34. Tasemete erinevus oli selge siingi.

Peale teist tundi hakkas meie tempo langema ja lõpus läks üsna aeglaseks. Peas hakkas miskipärast ringi käima üks lugu, ehkki mingit otsest seost Xdreamiga otsida pole vaja. Lihtsalt sobis laulu rütm meie tempoga.

Siin see lugu:



Peale võistlust tõusis küll väike palavik, kuid pühapäevaks oli kõik jälle ok. Elu läheb edasi.


Sunday, October 5, 2014

Epic fail Soontagal, XV TAOK rogainil

Laupäeval toimus järjekordne sügisene rogainijate suurüritus ehk TAOK rogain. Ja seda juba 15.korda. Ise kahel esimesel ei osalenud, huvi tekkis vist alates teisest, kui Hiie-Abram said ülekaaluka võidu. Kuidas aga kolmandaks rogainiks Matiga kokku saime, enam ei mäleta.

Eile olime aga rajal jälle koos Marjega ning seda 5.aastat järjest. Eelmisel aastal võistlus ebaõnnestus, jäime minu krampide tõttu esimest korda pjedestaalilt välja (ja seda ka põhiklassis). Kuid püssi pole veel põõsasse visanud, ehkki viimastel aastatel on selgelt tunda, et ressurssi pingutamiseks on jäänud vähemaks. Sellest tulenevalt planeerime rada ettevaatlikult, nö varukoefitsendiga.

Seekord oli koefitsendiks 1,3, ehkki maastik oli loodetust natuke parema läbitavusega. Ei pidanud tegema ka suuri ümberjookse. Selle koefitsendi sisse mahuvad ka mõned väiksemad vead, kuid see, mis juhtus KP30-s kohe võistluse alguses, oli liig mis liig. Korraldajad said meie GPSi träkki vaadates kõvasti naerda ja imestada, meie aga olime oma asukoha õigsuses kindlad ja kammisime oletatavat punktipiirkonda päris korralikult edasi-tagasi. Olime laia vesist kraavi pidanud jõeks, misjärel keerasime punkti suunas. Ja meil kummalgi ei tulnud kordagi mõttesse, et asusime vales piirkonnas. Seda enam, et orientiiriks olevat lagedat soist ala me ei kohanud.

Kui olime lõpuks juba punkti otsimisest loobunud ja asusime äraminekule, tuli vastu üks naisterahvas, kes oli äsja jõe ületanud ja suundus KP30 poole. Seostasime jõge järgmise kraaviga ja läksime uuesti tagasi tuttava künka peale, kuni väljusime lõunaosast järgmise KP poole. Kui naisterahvast poleks vastu tulnud, oleksime KP30-sse sattunud.

Viga tuli 25 minutit ja jäime ka 3 punktist ilma. Esimese 50 minutiga olime saanud 2 (!) punkti.

Edaspidi vähendasime graafikust mahajäämust ja jõudsime -6 minutini, kuid kuna vajasime planeeritud ringi tegemiseks 8-tunnist 30 min rohkem, siis jätsime kõigepealt välja KP36. Sellega võitsime ajaliselt vähe ja tagantjärgi polnud see ehk kõige parem otsus. Kuid sellel hetkel soovisime sisse võtta 27 ja 46, lootes, et kiire liikumisega edestame piisavalt ajagraafikut.

Kahjuks tundis Marje end 3.tunnil raskelt, ka minul oli kuni 5 tunnini tuim ja kergelt rõhuv enesetunne, kus vastutulevatele kaasrogainijatele erilisi naeratusi ei jaganud.

Kui joostud oli ca 5,5 tundi võtsin endale sisse järgmise menüü: kofeiiniga SISi geeli rasvapõletuse ergutamiseks, Ibumetini võimaliku lihaskanguse ja Magneslife-i krampide vastu.

Möödus 15 minutit ja enesetunne oli selline nagu oleksin just äsja rajale saabunud. Värskus, kergus, nii vaimus kui lihastes ja seda lõpuni. Võtsin Marje kummiga järele ja hoidsime pikalt korralikku kiirust. Punktide 27 ja 46 ärajätmine andis turvalise varu koduteele, ainult väga suur jama oleks ohustanud õigeks ajaks finišisse jõudmist.

Jama aga tekkis. Kummis jooksmine kurnas juba üsna raskes seisus olevat Marjet niivõrd, et lisaks muidu halvale enesetundele lisandusid ka krambid (!). Oleme Marjega palju kilomeetreid koos läbinud, kuid see oli teist korda, kui nägin temal krampe. Esimest korda juhtus see Taevaskoja rogainil, kus õnnestunud võistlus sattus lõpus tõsisesse ohtu.

Õnneks oli meil natuke varuaega kõndimiseks ja ega sellises olukorras saagi muud teha, kui pingevabalt liikuda. Mingil hetkel sai Marje jälle jooksusamme teha ja viimased 600m läks juba kõvaks andmiseks. Üritasime lõpusirgel veel Tiit Riisalole kotti pähe tõmmata, kuid ta leidis endas natuke jõudu eespool lõpetamiseks.

Järjekordne suur seiklus sai läbi, ilm oli olnud suurepärane, sügismaastikku võiks samuti pikalt kirjeldada, kui vaid oskaks (Zazibea oskab). Tunnetes ja mälus on kõik salvestunud ja seda ei saa enam keegi ära võtta. Üks uus paik Eestimaast on koduseks saanud, Soontaga nimi ei seostu enam ainult sovhoosiga, kuhu sai lapsepõlves varahommikuti turuhoone juurest kõplamistööle sõidetud, vaid hoopis millegi enamaga - looduse, seikluse ja sportliku emotsiooniga.

Läbisime 54km, saime kokku 99 punkti, ca 9 punkti läks suure vea tõttu kaduma. Rohkem vigu ei teinud. Kokkuvõttes saavutasime 31.koha, MN40 klassis 5. Kolmandast kohast jäi puudu 3 punkti, lätlaste vastu poleks kuidagi saanud. Siinkohal õnnitlused pronksistele Ilvestele, kes on minu teada  osalenud TAOK rogainidel esimesest üritusest alates.

Tulemused

Foto Heiki Pajustelt


Wednesday, October 1, 2014

TAOK rogaini eel

Väike kaardiennustus.

Selle aasta TAOK rogain saab olema huvitav, sest piirkond on orienteerujatele üsna tundmatu. Üle 10 aasta tagasi käisin kaardi põhjaosas Ilves-3-l, ka Pikasilla muda-Xdreami rada läks Porijärve juurest läbi.

Tõenäoliselt on kaart püstine A3, ühel pool Väike-Emajõgi, teisel pool maantee. Palju on metsa, mida jagab ühtlane sihivõrk. Omajagu on ka väiksemaid teid. Samas on piisavalt reljeefimoodustisi, mida rajameister kasutab ära, et võistlejaid teedest ja sihtidest eemal hoida. Kaardi kirdeosas saame võtta punkti kraavide ristist. Kraavitust on seal kõvasti.

Põnevaim piirkond on kaardi lääneosa, paralleelselt Väike-Emajõega kulgeb seljandik uhteorgude ja mikroreljeefiga. Seal peab olema hoolikas, võib kaotada aega. 

Soid on vähe, need jäävad enamasti jõgede ja ojade lammidele. Võistluskeskusest idas on Priipalu raba, seal on KP.

Läbitavust võiks võrreldav Lindora maastikuga. 

Konkurents on kõva, XV klassis esikolmikusse jõudmine oleks õnnestumine.

Ha-ha, sellele sissekandele järgneval hommikul oli rogain.ee lehele lisatud samuti maastiku kirjeldus (SIIN). Saab võrrelda.

Kuna seekordne rogain on ametlikult 15., siis on korraldajad andnud kõigist rogainidest osalenule priipääsme, vähemalt 10-st rogainist osavõtnule lubanud kinkida mingi meene. Tegin kiire arvutuse ja selgus, et olen osalenud 12 korral.

III 2002 Paunküla. Koht: ÜLD 4., MM 4., MM40 1. Esimene rogain ja seda koos Matiga. Hommikul tugev lumesadu, külm, päeva peale hakkas soojem. Positiivne emotsioon ja siit kõik see algaski.

IV 2003 Kolgaküla. Koht: ÜLD 4., MM3., MM40 1. Matiga.

V 2004 Võsu. Koht: ÜLD 6., MM40 1. Matiga

VI 2005 Arbavere. Koht: ÜLD 14., MM40 3. Matiga. Ebaõnnestunud lõpuosa, tühi kojujooks

VII 2006 Kolga. Koht: ÜLD 8., MM40 2. Matiga. Pavlov-Karu vastu ei saanud.

VIII 2007 Jägala-Joa. Koht: ÜLD 6., MM40 2. Matiga. Pavlov-Karu jälle eespool.

IX 2008 Laanemetsa. Koht: ÜLD 257. Perega jalutamas peale Karula MMi võitu.

X 2009 Oandu. Koht: ÜLD 43., MN40 4. Marje ja Matiga. Mati kustumine 2 tundi enne lõppu

XI 2010 Kiidjärve-Taevaskoja. Koht: ÜLD 11., MN 2., MN40 1. Marjega. Õnnestunud võistlus, võit Kaminskis-Liepina üle.

XII 2011 Karepa. Koht: ÜLD 17., MN 3., MN40 2. Marjega. Natuke ebaõnnestunud planeering (valepidi ring)

XIII 2012 Lindora. Koht: ÜLD 14., MN 2., MN40 2. Marjega hea võistlus.

XIV 2013 Jäneda. Koht: ÜLD 41., MN40 8. Marjega. Totaalsed krambid, väga valus võistlus