Võistluseelsel õhtul sõitsime Andruse valdustesse – Mooste viinavabrikusse ehk Eesti Fototurismi Keskusesse. Ülivinge “projekt”, kus ...
Aga eks igaüks peab ise vaatama minema.
Võitlusvaim oli kõrge ja keha tundus ka heas seisus olevat, olime Marjega valmis andma suurimatele konkurentidele –Kaminskis-Liepinale kõva lahingu. Selleks vaatasime õhtul veel Šveitsi veteranide MMi saavutusi :)
Rajaplaneering
Esialgu lõi rogainikaart pildi segamini, sest punktid asusid üle kaardi nagu malelaual. Isegi Tarmo Klaar ohkas, et keeruline on.
Ahja jõest ida poole jääv osa oli ennustatust natuke suurem. Oli selge, et seal olevad kallid punktid tuli kõik ära võtta. See aga tähendas pikkade soo- ja jooksuetappide läbimist.
Sood ei julgenud lõpuossa jätta, sest ajapuudusel poleks jäänud mõistlikke taganemisvariante, Saesaare paisjärv oli pikalt takistusena ees. Viimasel hetkel loobusime punktide 31 ja 32 võtmisest ja see oli vist õige otsus.Järgnevalt hakkasime lääneosa punkte ühendama, lihtsalt kõige loogilisemas järjekorras. Arvestasime veetakistusi ja planeerisime sisse võimalikult palju teejookse. Välistasime edelanurga punkti 34, lahtiseks jätsime 58 ja 38. Odavad 2-sed punktid kaardi keskel ja keskuse lähedal olid sobivad ajahädas ärajätmiseks. Suurim küsimärk oli Valgesoo punktidele kuluv aeg.
Kuna eelinfos oli öeldud, et võitja peaks ära võtma kõik punktid, siis vastavalt “Tambovi” koefitsiendile arvestasime ca 3-5 punkti ärajätmist.
Võistlus
Kohe esimese punktiga (20) tegime paraja vea. Kuna minu kella mälu oli täis ja stopper ei käivitunud, palusin Marjel orienteeruda, ise samal ajal kellas treeninguid kustutades. Marjel aga olid prillid udused ja kõik käis nii kiiresti, et olimegi õigest kohast mööda jooksnud. Segaduse põhjustajaks võis olla Klanova, kes tegi ees joostes vist veel suurema vea.
Teostus
Meie raja kaart on SIIN (1,5Mb)
KP35 juures oli väga palju tiime, sh meie head rogainisõbrad Mati Preitof ja Mairolt Kakko koos uustulnuk Kaja Vals’iga. Liikusime pikalt koos ja oli juba oht, et meid võetakse koosjooksu eest maha :) Kaaslaseks oli veel kursavend Toomas Nestor, kes koos poja Pauliga ei kavatsenudki maha jääda. Tempo polnud küll teab mis kõrge, kuid nende jaoks arvasin siiski liigtugeva alguse olevat. Hiljem selgus, et eksisin, sest tulemuseks oli 108 punkti ja III koht PERE arvestuses. Imestama pani see, kuivõrd kiiresti liikusid sajad rogainijad esimesed 2 tundi. Siis olid kõik tegijad.
Valgesoo oli väga märg ja vesi külm. Rajameister Lauri Leppik oli selle füüsiliselt ja moraalselt raske osa väga õnnestunult sisse planeerinud. Soo andis rogainile värvi juurde, muidu oleks tulnud vaid männimetsa ja teeradade jooks. Hea, et mul olid paksud soojad sokid jalas, külm ei hakanud. Kuid pikamaajooksja Kaja Vals oli vaid õhukeste valgete niidisokkidega. Olin kindel, et sellise varustusega tulevad tal varsti villid, seejärel lihaskangestus ning üldine kurnatus. Sest turnimine üle puude soisel maastikul polnud „asfaldijooksjale“ kindlasti tavapärane tegevus. Tundes muret Mati tiimi pärast, soovitasin Kajal süüa ja juua, kuid vastuseks sain, et ta tavaliselt üldse ei joo ja sööki ka ei vaja (!!??). No nii, Mati ja Mairolt, varsti olete hädas ... teie kaaslane ei teadnud kohe üldse, kuhu ja mida ta tegema tuli.
Hea punkt oli 50, kus paljude võistkondade koossebimine hajutas tähelepanu ja tuli ülejooks. Õnneks stopplüliti töötas ja saime väikese veaga minema.
Peale 51, so ca 2. tunnil kaebas Kaja jalahõõrdumise üle ja peale seda me neid enam ei näinud. Meie valisime üle sildade mineku, st pikema tee, kuid kes läksid otse 51-52, pidid jõge ületama. Vastutulnud Reha-Shved olid läbimärjad. Ei, selline asi polnud meie jaoks.
Kui esimesed 2 tundi oli suur rahvamatk väikeste tõmblemiste ja pisivigadega, siis edasi olime üksi ning nautisime keskendunud sooritust. Kiirus oli hea, enesetunne samuti. Marjel oli kohati raskeid hetki, kuid ta sai neist üle. Mõni väike veake tuli ka sisse, näiteks 54-55, kui sattusime soo ääres olevale rajale. Paranduseks tuli võtta kõrge tõus, mis Ukraina tõusudega võrreldes oli siiski köki-möki, st 20x väiksem.
KP-s 46 oli strateegilise otsuse tegemise koht, sest aega oli jäänud ca 2,5 tundi. Mõõtsin kaardil mitu korda variandid üle. Kõigepealt oli küsimus KP36 võtmises/ärajätmises, sest 58-38 võtmisega oli oht jääda ajahädasse. Siiski lubasid ka pessimistlikumad prognoosid kõik olulise sisse planeerida. Arvestasin heaks liikumiskiiruseks 2min/cm, väga pessimistlikuks prognoosiks 3min/cm. Viimasega poleks plaanide teostamine olnud võimalik, kuid hädatapuks sobisid punktid 29, 26, 25.
Hädatappu polnud vaja teha. Liikusime väga hästi ja aega jäi veel üle ühe kahese võtmiseks (24 või 20). Valisin variandi 39-20-F (39-24-F asemel), see tundus olevat ca 1cm lühem ja sisaldas vähem üllatusi.
Tempot alla lasta ei saanud, ehkki Marje liikus piiri peal. Asfaldijooksul 20-sse lõid tal tugevad krambid jalgadesse. Sellist pilti nägin esmakordselt, tavaliselt on krambiprobleemid minul. Seismiseks polnud meil pikalt aega, saime õnneks liikuma. KP20 võtsime ära ja 2min jäi finišis ülegi. Hea töö!
Kokku saime 129 punkti 140-st ja üldjärjestuses 11.koha. Segavõistkondadest olime 2., veteranide segaklassi võitsime. Toredaid ja väga tugevaid Läti konkurente Kaminskis-Liepinat olime löönud 4 punkiga!
Läbisime 58,5km, linnulennult 48,1, mis tegi koefitsiendiks 1,22.
Suurepärase tulemuse sai ka Lendorav, st Mati-Mairolt-Kaja – 117 punkti ja segaveteranidest III koht. Vahepeal kadus neil SI-pulk ära, mõned punktid jäid seetõttu ka saamata. Kajal ei tekkinud 8-tunnisel rajal mingeid probleeme (!!). Ja mis kõige vapustavam, kogu võistluse ajal jõi ta vaid ühe (!!!) topsi vett ja ühel korral imes Mati joogivoolikut. Tema söömist võib pidada lausa õgimiseks, sest pistis nahka tervelt 3 glükoositabletti...
Kokkuvõte
Oli üks äärmiselt meeldiv laupäev ja seda nii ilma, maastiku, pakutud orienteerumiselamuse, kui ka hea tulemuse/toredate auhindade poolest. Mul polnud kordagi ebameeldivalt raske, peale võistlust polnud lihased ei kanged ega valusad ja seda ka järgmisel päeval. Nii kummaline kui see ka polnud, jooksime Marjega esimest korda elus kahekesi 8-tunnist rogaini. Eks näis, kaua veel suudame konkurentsi pakkuda - 50 on ikkagi 50.
Tore, et konkurentsis on tagasi vanameister Jaanus Reha, kes leidis endale sobiva kaaslase Dima Shvedi näol. Ka Maret Vaher tegi üle pika aja väga hea (rogaini)tulemuse, probleemne jalg pidas jooksukoormusele hästi vastu. Tulemustest jäi silma, et nad jätsid ühe 2-se lõpus võtmata. Samas läksid Sügaval sügises ehk Hiie-Lahtmäe 2-st võtma ja kaotasid sellega 4 punkti ning I koha. Kui nii, siis see oli küll jäme valearvestus. Uutest ja mulle tundmatutest nimedest tegi üllatuse võistkond aarain.
Tulemused
Teisi muljeid:
TPMV (Eensaared, üld I koht)
Einar (Setod, pere II koht)
Zazibea
Medisoft
Vahuri inglid
Becoming Jane
HP-Sport (väikese Helise järjekordne rogain)
ja teised SIIT
25 kommentaari:
Tubli sooritus, palju õnne:)
AL
Glad for your success!
We chose the dry side of the map early and left the northern bog desserts.
Deficiencies.
Most roundabouts with dry way, not straight choice with the water bleeding and wetlands crossings.
Directional error logging 59 kp region from the south gave a time deficit of 15 minutes and kp 31 and 40 will be unattainable (enough for approx. 2.1 km). That happened after crossing the bog, where the feet remained numb, and can also froze my brain.
As a result, 125 points, 61.8 km, but it was not enough...
Valters, you are risky person :)
It was not very reasonable to leave the eastern part to the end.
I am not afraid stright ways, but some girls better like to choose the paths. I must agree that.
"Raudtee etapp" oli 54-55, mitte 54-53.
Hästi võisteldud ja kenasti kokku võetud, lust lugeda, aitäh!
Tänud, parandatud :)
Tänud, Ets, et ka meie tegemisi nii pikalt valgustad.
Seal kus teist maja jäime (51-42 õhuliini all), tegime esmalt kaheldava väärtusega ringivaliku mööda teed ja siis puhastas Kaja rägusemas metsas sodi täis läinud tossud ära, oma 3 min peatust. Sinna unustasin kompassi maha ja edasi võttis suunda Mati üksi.
Etapil 28-54 hakkasin tundma, et teiega pikalt kaasajooksmine oli mulle natuke kiire olnud. Hakkasin Kajast ja Matist teejooksudel tasapisi maha jääma. Metsas jaksasin sammu pidada küll. 54-55 vajusime suunavea tõttu liiga alla oja äärde ja pidime uuesti tõusu võtma.
56-44 etapil tahtis Kaja uuesti tossu puhastada, kuid ei saanud mitmekordses umbsõlmes paelasid lahti. Pidin hambad käiku laskma ja kaotasime umbes 7 min. Meie viga, et ei instrueerinud enne.
Ja siis 49-26 oja ületades kaotas Mati SI-pulga ning avastas selle alles 26-sse jõudes. Kiirelt sai välja raalitud, et ainus kaotamiskoht sai olla oja ületus, ja täiesti üllatavalt kiirelt oli Matil pulk leitud. Saime jätkata, olgugi, et ajakulu 15-16 min!
Edasi meie tempod Matiga võrdsustusid, aga Kaja liikus ikka kui duracelli jänes. Jätsime vahele 36. Kaja jõi vähem kui 2h enne lõppu joogikas poolvägisi oma ainsa topsi vett. Lõppu tulles oli veel võimalus 20 võtmiseks, aga 39-st vales suunas väljatulek nullis selle.
SI jama tõttu jäi võtmata siis 5 silma, 122p oleks ikkagi III koha andnud. Ehk: olime kinkimas Kinkidele III kohta SI kaotusega, aga oma hilinemise tõttu kinkisid nad selle meile tagasi - lõpp hea kõik hea:)
Mairolt
Tjah, 54-55 tundub oli meil samasugune viga kui teil.
51-40 valikust, kas sildade või 2 ujumise kaudu on hea võrdlus "Eksis"-ega (Siim ja Martti). Nad ju olid ka sinnamaani meiega koos.
51-40 teie 40:29, meie 3 min peatusega 47:01. Eksis 2 ujumisega 43:17.
Pärast läksite teie teisiti, aga meil kattus Eksis-ega veel 5 etappi, mille käigus neist varsti uuesti mööda saime:
40-33 meie 67:35 (sh 54-55 3min viga), Eksis 77:03.
Ehk neil tõmbas ujumine ikka kõvasti edasist tempot alla.
Mulle tundub, et väga paljud tegid 54-55-ga sarnase vea. Meie ees olid lätlased, taga veel keegi, blogidestki leiab viiteid. Kaval etapp.
Ujumine lühendas küll etappi 51-52, kuid parem oli edasi minna 52-40, kui 42-40. Me tegime 42 juures vea, jooksime mööda.
Esimesel 2-3 tunnil tuli kõik kätte liiga vara, ehkki mitmel etapil lugesin piinlikult samme, jäi ligi kolmandik pikkusest puudu (?). Samuti tundus, et kompass näitas pidevalt 5-10 kraadi valesti, jõuga hoidsin end vasakule. Müstika.
võistkond eksis tegi ujumisega strateegilise vea - peale kahte ujumist oli mõistus selge ja üldine enesetunne head kuid jalgadel oli jooksmise kohta oma arvamus. Eneselegi üllatuseks tõmbas külm vesi krambid jalga ja edasine jooksmine asendus käimisega. Meie rajavalikutega saab tutvuda http://www.koerus.ee/marttiku/o/show_map.php?user=marttiku&map=24
Toores vaev võttis oma!
Võttis, võttis, aga kelle käest? :)
Kuid punktisaak oli Teil väga hea!
Jõest läbi kõndimine etapil 52-51 oligi rogaini kõige meeldejäävam osa:) Mõjus väga hästi.
Õigupoolest oli see mul esimene kord endal rogaini rada teha. Olin varem kaarti joonistanud ja peakorraldaja olnud, kuid rada olid teinud teised: Ilmar, Rein, Tõnis, Kristjan. Sel maastikul oli mul aga kohaliku inimese eelis, teised oleksid pidanud raja planeerimiseks hakkama spetsiaalselt kohale sõitma ja eks mul osalemiskogemuste kaudu on mingi ettekujutus tekinud, et milline üks rogaini rada olla võiks. Esimese korra kohta jään ise tulemusega rahule - kuus esimest tiimi tegid kõik üksteisest oluliselt erinevad planeeringud. Mõne KP puhul olin küll sunnitud tegema väiksemaid kompromisse, sest raja planeeringu vaatenurgast ideaalseimas asukohas lihtsalt polnud rogaini jaoks sobivat punktikohta või ilmnes mingi muu probleem.
Iseküsimus on see, et kas tasus enne võistlust öelda, et võitja võtab ilmselt kõik punktid. Kaalusin seda nii ja teistpidi. Ühelt poolt oleks olnud ehk ka mingeid võimalusi rada pikemaks teha, kuid kasutatava kaardipinna suurendamiseks oli samas nii loodulikke kui asustuslikke takistusi. Ega ma samas päris 100% kindel ei olnud, et kõik punktid ikkagi võetakse. Hindasin, et asi on üsna piiripealne ja arvasin, et küsimus on umbes 15 minutis. Aga need 15 minutit võivad 8 tunni jooksul erinevatel asjaoludel kaotada ka tugevaimad võistkonnad. Eensaared olid aga veel 15 minutit kiiremad kui ma oletasin. Nii et mõnes mõttes oli see eelinfo, et ilmselt võetakse kõik punktid, aga see sõltub selleks potentsiaali omavate võistkondade motivatsioonist, minu poolt väike provokatsioon. Et võimalus on teile antud, näidake poisid, mida te suudate. Eks see rogaini raja tegemine selline väike kassi-hiire mäng on ja ma otsustasin seda mängu seekord sedamoodi mängida. Tõnis proovis 2008 sellist prokovatsiooni, et ütles eelinfos, et tema hinnangul kõiki punkte ei võeta, kuid võistlejatel on võimalus näidata, et ta eksib. Kuna selline variant oli juba kasutatud, siis ma otsustasin seekord teha natuke teisiti. Eks järgmine kord tuleb jälle isemoodi.
LL
See 54-55 oli küll raske raudtee poole ära kalduda, nii konkreetne rada oli seal vahel, et see ei saanud ometi märkamata jääda.
TA
Lauri, ära selle eelinfo pärast väga muretse. See on sama, kui eessõitev auto näitab tagumisele paremat suunda, et on sobiv aeg mööduda. Kuid seda ei tohi nagunii 100% usaldada.
Kõik oli suurepärane!
TA, vea tekkimisel on oluline ka liikumissuund. Teie tulite vastassuunast. Aga kuna vigu tehti, siis pidi ka põhjus olema :)
Ikka see 54-55 vea tekkimine. Kas te läksite kompassi järgi suunas? Kas raudtee võib sellise kauguse pealt mõjutada kompassi nõela?
Kui mõjutab, siis ma saan aru, miks ma ühe ainsa korra olen kompassi järgi minnes kaldunud ära vasakule, aga mitte paremale nagu alati. Ma olin siis ka raudtee lähedal.
TA
Ets omistab mulle siin veidi üleloomulikke võimeid. Tegelikult on rohke suunavigade tegemine ja just lõuna poole ära kaldumine etapil 54-55 minu jaoks müstika. Saan aru, kui viga tehti punkti 55 võtmisega. Orvandi ümbrus oli risune ja orvand ise ei paistnud just kaugele, kuid lõunapoolse sihi järgi pidi suht kiiresti paika saama. Aga sellest ei suuda ma aru saada, mis jõud tõmbas inimesi mäest alla, ükskõik, kummalt poolt tuldi. Ise läbisin selle etapi 2 korda. Esimest korda 54-55 suunas punktikohtade tähistamisel, kompassi kasutades. Mingeid etteheiteid kompassile mul ei tekkinud. Teist korda punktide mahapanekul 55-54 suunas ilma kompassita. Mõlemal korral kasutasin etapil liikumisel tugipunktidena kahte selget kohta. 54 poolsemal rajal seda kohta, kus rada hakkab mäest alla laskuma (ja kuhu oli ehitatud omapärane rattahüppemägi) ja 55 poolsemal rajal tugevama ja nõrgema raja risti. Kalduda nii kõrgest mäest alla ... Kiirus, vaid kiirus, mis muud ... Ja hapniku puudus.
LL
See paariminutiline viga 54-55 saab ikka kõva tähelepanu :)
Ega seal midagi keerulist polnud. Esialgne plaan otse minna sai teekese peal lõpu. Tee tundus kiirem ja punktile lähenemine kindlam.
Laskumisel vaatsin huviga BMXi (?) hüppekaid ja sügavaid auke. Ja olimegi all.
Nii lihtne see oligi. Ei mingit kompassi ega müstikat.
Kui mäest alla kiirelt ei lähe, kus siis veel?
Jep, see dirtjumpi rada seal pälvis nii täieliku tähelepanu, et mingitest suundadest ja asjadest polnud üldse aega mõelda :) Mina mõtlesin hiljem, et see oli rajameistri poolt meelega tehtud :)
Hi!
I am honored that you've mentioned the two times our team.
It seems a good motivation was the key to your happiness star.
Of course, cooperation with other teams in the first third route was the incentive.
In any case, good set!
Valters,
1,5 months ago you you took from us the European champ title. Next month you will take from us also the World champ title. So you are the best XV team in the World and we were very motivated and happy to win you at home :)
All the best in New Zealand!
We will be back next year :)
Minu meelest polnud mingit müstikat seal 54-55 vahel. Läksime teadlikult altkaudu, aga teede ristilt, kust pidanuks ülespoole hoidma, jätkasime nõlvaalust. Allapoole on lihtsalt kergem minna kui üles ronida, kogu müstika! See järsk ülesronimine oli tore, meenutas Ukrainat, ainult et sai ruttu otsa. KP iseenesest saime hoobilt. Ju hooletus väsimusest... "2 wet shirts"-ile edu Uus-Meremaale ka minu poolt! Tänu sellele paarile maitses võit eriti magusana! Marje
See 54-55 oli lihtsalt mõeldud 'lühikeseks' (1 km) suunaetapiks, kusjuures ida poolt tulles oli nõlv kasutatav lihtsa käsipuuna. 55-54 suunas oli aga lihtne kottijooks.
Muidugi ei ole midagi müstilist, kui üks võistkond (isegi kui nad on maailmameistrid!) teeb vea, laskudes 25 meetrit, et siis uuesti 25 meetrit tõusta - eksimine on inimlik. Müstika on see, kui 65 võistkonnast (77-st oma teekonda joonistanust, kes RouteGadgeti järgi on seda etappi ühes või teises suunas läbinud) 40 teevad samasuguse vea ja ainult 25 jätavad liigsed laskumised ja tõusud võtmata ja läbivad selle etapi otse mäe peal.
Tuleb lihtsalt tõdeda, et võistlejad olid taibukamad kui rajameister ja leiutasid sellele etapile funktsiooni, mida mina talle ei omistanud ;-)
LL
Postita kommentaar