Friday, August 12, 2011

Koprakarikas

1.päev, lühirada, 3,7km 15KP

- Sadas ja sadas, sooja vaid 12 kraadi. Mulle sobis, sest prille ei kanna.
- Kiiresti joostav valge mets arusaadava reljeefiga. Sobis hästi.
- Jalg oli soojendusel mõnus ja kerge. Väga hea, ehkki sisaldas ohtu.

Jooksust endast on piinlik kirjutada. Häbi tundes riputan kaardi üles. Ainus, kes enam-vähem aja sai, oli Girts Mamis, kuid temagi tegi oma jutu järgi 2min viga.
Tulemused
Homme uuesti.


2.päev, tavarada 6,83km 13KP

Kalle Kalm oli Rein Roonile enne starti öelnud midagi sellist, et veteranid jooksevad mööda teid kiiremini kui otse . Oleks ma seda kuulnud.
Täielik üllatus oli etapp 8-9, kui nägin vaid otsejooksmise võimalust. Olid ju rohelised ja tumerohelised olnud siiani üsna läbitavad. Vajutasin, murdsin võsa, hüppasin raiesmikel, hoidsin suunda. Viga ei teinud. Ja kaotasin Raul Oleskile 1 minutiga!!! Raulist peaksin kiiremini jooksma 2min/km. Roonile kaotust 3,5 min!


Lisan kaardi väljavõtte, kus Rauli tee on sinisega, minu oma punasega.

Enne seda tegin veel ühe suure 3,5min vea (etapp 4-5), kus arvasin end olevat teise soo servas.

Tulemused (2.päev)

Homme uuesti ja lõplikult. Kõik on veel võimalik, hetkel 4.positsioon.

Kanepi sprint, 2,5km 16KP

Sprindivõistlus on alati sündmus, sest rahvas alustab koos, lõpetab koos ja reeglina autasustab koos. Ja kui veel lisada ilus ilm, nagu täna oli, vahva rada ja kaart, tore alev, siis on küll kahju, et paljud sellest sündmusest loobusid. Kuid mis nende sportlastega ikka teha.

Minu jaoks on Kanepi staadion eriliselt nostalgiline koht, sest 42 aastat tagasi, aastal 1969, sain seal oma esimese diplomi . See oli Kanepi pioneerilaagri ajal ja 4-võistluses, millest kõrgushüpet mäletan nii, nagu see oleks toimunud eile.

Jooks ise oli kontrollitud ja suht vigadeta. Etapp 3-4 läksin vist valelt poolt (paremalt) ja enne 14.punkti kuuldud mingi vanamehe kõvahäälne hõige ajas pea nii sassi, et tegin kohe 14-sekundilise vea.
Muidu tuli võit. Selle jooksuga oleks tõenäoliselt M50 klassis ükskõik keda võitnud.

Kaart oli hästi loetav, sh ületamatud aiad. Pisijama oli ehk selles, et radade lillad jooned olid natuke paksud ja katsid päris paljudes kohtades läbipääsud ära (sh M35 klassi kaardil), st olid lõikamata. Mul endal probleemi ei tekkinud, sest küsitavas kohas oli värav lahti. Mõistan seda viga hästi, sest joonte lõikamine on kaardikoostaja viimane tegevus ja kipub ununema (ehkki Kanepi kaardil oli seda päris usinalt tehtud).

3.päev, tavarada 6,5km 13KP

Ma ei tea, kas pornot võib blogis näidata, kuid kui kaks Läti konkurenti veel kõvemat pornot omavahel tegid, siis panen tänase kaardi ikkagi üles.
Jällegi absoluutselt õigustatud küsimus: mis küll ühe mehe peas toimub, kui ta läbib etappi 1-2 nii, nagu see on toodud kõrvaloleval pildil.

Ma tean muidugi täpselt, mis toimus, kuid seda jaburust siin lahti kirjutada oleks veel suurem jaburus. Ehk kirjutan kunagi romaani, pornoromaani.

Kokkuvõtteks täiesti teenimatu 3.koht Koprakarikal. Mati oli jälle väga tubli, Rein muidugi ka.
Auhinnaks saadud vihaga peaks end korralikult läbi nüpeldama, sest sellise katusealusega, nagu praegu on, pole eestikatel mitte midagi teha.

Tulemused (koond)
.

8 comments:

Anonymous said...

Armunud :D?

eduardp said...

Huvitav mõte. Seega kõik M50 mehed olid armunud, ainult lätlane Mamis, kellel oli naine kaasas, pani tuima!

Anonymous said...

Aga oma naisesse ei või armunud olla?

Anonymous said...

Esimesest veast saan ma veel kuidagi aru, aga ülejäänud kahe kohta tahaks küll kuulda, et mis kogenud sportlasel selliseid tiire tehes peas toimub.

Jaagup

eduardp said...

Anonymousele: 25 aastat abielus ja armunud... Äkki tõesti?

Jaagup,
ma ei tea, kas küsisid esimese või teise päeva kohta, kuid vastus on mõlema päeva jaoks täpselt ühesugune:
Etapil 4-5 arvasin end olevat vasakpoolse sookese juures ja hakkasin paremalt ümber jooksma :)

Kompassiga oli üldse natuke paha kontakt. Näiteks esimesel päeval jooksin 2-3 mööda maasäärt, kuid kompass näitas 25 kraadi vasakule. Seepärast jäin ka kõhklema, et äkki jooksin liiga vara üle soo ja peale ületust hoidsin paremale. Siis aga vaatasin (nagu tavaks saanud) valet etappi (hakkasin uuesti jooksma 2.-se punkti ja vastavalt sellele lugesin reljeefi). Iga päev olen korra valesse punkti jooksnud (?)

Anonymous said...

re:Kalle Kalm oli Rein Roonile enne starti öelnud midagi sellist, et veteranid jooksevad mööda teid kiiremini kui otse .

Mis möla, ma pole Kalmuga mitu kuud sõnagi rääkinud ...
RR

eduardp said...

Ah et polnudki Sina. Võib-olla polnud Kalm ka. Kuid mõte on ju hea :)

Heidi said...

Ets, mõistan sind täielikult, ma ka ei teadnud, mida ma seal metsas mõtlesin. No ma olen siis ka armunud - sellesse võssi, sest suutsin iga punktiga toredaid tiire teha.