Rattaorienteerumise Eesti MV Võrumaal

Head kaardid, suurepärased rajad, mõnus ilm ja tore korraldus. Kolm võistlust kahe päeva jooksul. Mida veel naudinguks vaja on?

Kahjuks oli osalejaid vähevõitu, kokku vaid 106, tavarajal natuke vähem. Samas oli tee äär autosid ja mets rattureid täis. Tsiatsungõlmaa metsas kohtasime mõlemal päeval sõdureid, mõned tundusid olema luurajad. Kunagi tulevikus on kogu see ala polügoon ja siis on vist raske seal orienteerumisvõistlusi korraldada. 

Läksin rajale oma vana ja teeneka Marin rattaga. Natuke tülikas oli uut ratast P-Eestist transportida, pealegi sõltub minu jaoks ratta-o tulemus pigem tehnilisest sooritusest.

Lühirada

Etapi 2-3 lahendasin suurema veaga, sest peale lühikest võsalõiget panin end valele teele paika ja ootasin punkti paremalt. Möödasõit. Urmas Tammemäe murdis  end kohe võsast läbi ja sai parimana minutilise võidu.

Stardis (foto: Timo Palo)

Peale turvalist ja üsna kiiret etappi 2-3 kaotasin korra suuna, sest päike oli pilve taha läinud. Õnneks sattus ette korralikult viga teinud Raul Olesk, kellega liikusime enam-vähem koos kuni lõpuni. Raul aitas kiirust hoida, mõnel tõusul küll möödusin (Timo Palo pilt), kuid tegelikkuses oli ta tugevam. Vähemalt ratas oli vingem. Ja kaarti loeb hästi.  

Etapil 6-7 läksin peale kraavi jalutades punkti, kuid tähist ei näinud ja läksin seda otsima valele poole. Raul sõitis ringi ja tänu minu veale sai natuke ette. 

Edasi oli üsna lihtne, tuli vaid pedaale sõtkuda. 

Eestlastest olin esimene, seega üks medal oli võidetud ja miinimumeesmärk täidetud.

Tulemused

Sprint

Sprint oli Palomõtsas ja osaliselt (Võru) Kose alevikus. 

Sprindis tuleb panna, täiega. Ja nii ka tegin. Ristmikel tuli pidevalt vigu (punased jooned), kuid ikka suutsin 2 min varem startinud Tiit Talile läheneda. Kohtusin temaga 5. ja 6. punkti vahel, kui ta väljus väikeselt metsarajalt, mida polnud suurema raja pealt hästi näha. Natuke vedas. 

Pildil Tiit Tali

Etapi 8-9 lahendasin ringiga, kuid minnes võtsin täisnurga sisse. Mart Külvik nägi kaardilt tupiktänava ühendust (kollane peen joon) ja sai parima aja. Kaotasin talle 1 sekundiga.

Lõpp oli lähedal ja üsna lihtne punkt ees. Tuli vaid tee pealt õigest kohast metsa pöörata. Nägin küll Tiitu sellest kohast väljumas, kuid otsustasin siiski natuke edasi sõita. Lõikasin metsa ja sinna jäin, sest oodatud teerada (ja punkti) ette ei tulnud. Kui peale rattaga matkamist maju nägin, oli asukoht selge. Vähemalt 2,5 min viga ja II koht kadus. Raul ja Urmas tegid etapil 8-9 vea sellega, et läksid otseteed pidi purret ületama (kollane nool) ja kaotasid võrreldes ringisõiduga 1,5 min. Natuke ekslesid ka võsas.

Sprindi rada oli justkui lihtne, kuid kiirel sõitmisel tulid vead sisse. Klassikaline sprindirada.

Tulemused

Tavarada

Siia erilisi lootusi ei pannud, sest powerit pole nii palju. Rajal oli päris mitmeid huvitavaid teevalikuülesandeid, millega ei saanud kohe üldse hakkama.

Tegin kohe esimese punktiga vale teevaliku, käisin ka korra liivakarjääris sees ning võsalõikel punkti suunas sattusin punktist nö valele poole. Sealt lisasõit mäest alla ja siis tagasi üles.

Mart Külvik (pildil) rammis stardist läbi võsa lõunapoolsele rajale ning sai parima aja. Kaotasin talle 5,5 (!) minutit.

Urmas Tammemäe (pildil) läks stardist otse vastutuleva rajani ja sai piki traktorijälge kenasti karjäärist lõuna poolt läbi. Kaotas Mardile minutiga.

Keeruline oli etapp 2-3, kus nägin vaid kõige pikemat lõunapoolset ümbersõitu. Siin tegi hea valiku Raul, kes sõitis esialgu otse KP5 poole ja sealt pööras tagasi. Võit Mardi ees oli 46 sek ja minu ees pea 3 minutit. 

Etapil 7-8 rikkusin reegleid, sest kui hoolikalt ma ka ei vaadanud, keelavaid jooni tee peal ei näinud. Samas tegin rajaotsa leidmisega vea, ehkki kohe alguses sattusin õigesse kohta. Teised tegid seal keerulisemaid teevalikuid, kusjuures Rauli lõunapoolne ring osutus väga heaks. 

Peale KP9 sai pikalt sõita piki uut ehitatavat Nursipalu ümbersõiduteed, Raul Laas (pildil) tundus seal päris väsinud olevat ja möödusin lihtsalt. KP10 juures nägin ka Jaak Kannistet, kes liikus võimsalt, kuid suurte vigadega. 

Ehkki tundus, et Raul Laas oli kutu (tegelikult olid tal ka rattaprobleemid), siis viimased kaks vaheaega pani kinni. Möödus minust nagu postist!!??

Tulemused

Fotod: Timo Palo