Autosõitu maakodust Magaziin Mängude võistluskeskusesse oli 13 min, starti joosta vaid 100 m. Seega sobis kenasti.
Võistlejate arv M60 klassis oli muljetavaldav - 25 ja peaaegu kõik tegijad kohal. Lisaks külalised Lätist ja Soomest.
1. päev - väledate jalgade voor
Rada oli lihtne. Rajameister lootis küll eksitada teevalikutega, kuid liikumine teedel oli suure tõenäosusega kõige kiirem. Vältisin viga nagu Eesti tavarajal, kus kaotasin otsejooksuga 2 minutit.Pilt: Nikolai Järveoja
Väike segadus oli K-punktiga, kuid minu teevalikuga see pööre sobis. Mõni mees pani pöördest otse ja K-punkti ei läbinud. Neid oli päris palju.
Tähistus starti 1 oli mõnes kohas arusaamatu ja võistlejad tegid lisaotsa (meil oli start 2). Tundus, et proteste ei esitatud, sest žürii otsust vaja ei läinud. Olin žüriis ja sellega läks hästi.
Vigu ei teinud, ainukeseks takistuseks oli tahtmine ja jooksuvõime raskematel maastikuosadel. Metsa läbitavus oli üldjuhul hea. No ei taha kuidagi pingutada ebameeldivasse tsooni ja seetõttu kestsin ühtlaselt ka lõpuni. Etapivõitu ei saanud, kuid tuli 4. koht.Homme tuleb huvitav päev.
NB! Kella unustasin maha ja träkk on joonistatud käsitsi.
Tulemused
SI-ajad
Jooksuvorm tundus olema päris hea. Lühirada, võis vajutada.
SI-ajad
2. päev - Lühirada: pekkis mis pekkis
Jooksuvorm tundus olema päris hea. Lühirada, võis vajutada.
Esimese punkti lugesin künkaks ja suundusin ka sinna. Lugesin samme, läks justkui pikaks. Künka peal punkti polnud, tegin tiiru. Terve küngas oli ekslevaid penskareid täis. Nagu mina. Lõpuks punkt oli, kuid vale number. Siis vaatasin hoolikalt kaarti - hoopis lohk.
Eeldasin vale punkti asukohta kaardil ja suundusin alla võsa poole. Kohtusin 2 min hiljem startinud Mart Külvikuga, kes oli samuti paremale kaldunud (nagu paljud). Eeldus oli õige, punkt oli lamedas lohus. No üsna lamedas. Viga 2,5 minutit.
Edasi kulgesin koos Mardiga, kuid erinevaid teid pidi. Etapi 3-4 läksime hoopis erinevalt, kuid punktipiirkonnas olime koos. Punkti võttes nägin eemal Marti, kes üritas end seistes paika saada. Nägi mind ja siis punkti.
Edasi juhtus ikka arusaamatu lugu. Jooksin üle teest, mida ei näinud. Teisele teele jõudes võtsin suuna põhja poole, et fikseerida raiesmiku nurk. Seda ei tulnudki. "No on ikka kaart", käis läbi pea. Tagasi ja parandusega metsa. Punkt käes, kuid vale number - 67. Tuli noormees (Jung?), kes pidi jõudma 65-sse nagu mina, kuid oli samuti totaalselt vales kohas (!??). Läksin veel idasse punkti otsima kui nägin suurt teed. Nüüd oli asi selge.
Tagasijooksul nägin Tiit Tali, kes startis minust 4 min varem!???. Hõikasin midagi, olin üllatunud, et teda peale kahte megaviga kohtasin. Viga selle punktiga 6 (!) minutit.
Vaatasin kella, geps (start) oli sisse lülitamata. Edasi vigu ei teinud, kuid käsitsi kaardile kantud ringijooksud võivad olla väikeste ebatäpsustega.
Kõige imelikum oli see, et vigu tehti omajagu. Polnud justkui midagi keerulist. Andres Talver võttis stardist M65 kaardi, orienteerus natuke, siis sai veast aru ja jooksis starti tagasi. Ning sai minust parema aja. Väga kindla orienteeruja Tiidu megavead 4. ja 5. punktiga jäävad ulme valdkonda. Ka Mati Preitof ei saanud hakkama (samuti vead 4. ja 5. punktiga).
Lühirajalt 11. koht ja üldkokkuvõttes 7. Pekkis mis pekkis.
Seoses Magaziin Mängudega (varasemalt Suunto Games'iga), mis on EOLi egiidi all olev võistlus ja populaarne nii soomlaste kui lätlaste seas, tahaks natuke ka kriitikat teha.
Väiksemaid vigu nagu juba varasemalt mainitud, oli, samuti see, et erinevate radade aluskaardid polnud ühesugused. Väga palju kurdeti tavaraja lihtsust, mis teede ja radade lahenduse kaudu vältis ebameeldivat võsa, kuid seda teejooksu oli ikka liiga palju. Pakutud maastik ei võimaldanudki ehk teha häid radu, mis oleksid olnud huvitavad kaugelt kohaletulnuile. Kohalikest rääkimata. Hea, et sügisel välditakse halva läbitavusega ebameeldivaid maastikke, kuid Kärgula jäi seekord lahjaks. Tõsi, pikkadel radadel oli teine ülesehitus ja ilmselt olid ka paremad rajad, kuid soomlastest külalised olid siiski valdavalt veteranklasside jooksjad.
Aga muidu oli tore. Mulle see tavaraja jooksuvõistlus meeldis, sain võrrelda oma jooksuvõimet teistega. Polnud üldse paha ja lühirajal oleksin olnud juba päris hea mees. Kui poleks ja kui oleks... jne.
4 kommentaari:
Kas K punkti mitte läbimine võis anda eelise? T.T. selgitas Ilves GP kevadetapil, et reeglid ei nõuagi selle läbimist. (!?). Seal andis see küll kuni paarkümmend sek eelist.
Küsimus on ilmselt selles, et kuskil pole kirjas, kui lähedalt peab läbima? Meil oli 1. etapp selline, et oleks pidanud nööri mööda sihile tagasi tulema, radade planeering võiks sellised olukorrad välistada.
RR
Pikem arutelu on Facebookis. Mait Tõnisson tegi sellise kommentaari:
Pedendina otsisin määrused välja. Seal on väga hästi kirjas. Kohustuslik pole mitte K-punkti vaid sinna viiva tähistuse läbimine: "20.11 Kui võistlusrada ei alga stardist, tuleb selle algus tähistada maastikul ilma märkevahenditeta kontrollpunkti tähisega. Stardist peab sellesse punkti viima tähistatud lõik, mille läbimine on võistlejatele kohustuslik."
See, et K-punkt jääks stardist loogilisse suunda, on rajameistri elementaarne hool.
Nõus, see oleks ok, kui tähistus on koridorina. Muidu tekib küsimus, kui lähedalt peab läbima - 1m, 5m, 10m, ...
p.s. invasportlasele oli 1, päev meeldivam - sai rohkem ringi mööda teid ja hästiläbitavaid kontuuripiire kulgeda, 2. päeva risu oli suures osas kannatuste rada.
RR
Postita kommentaar