Sunday, January 28, 2018

Jää-öö-o vol. 3 ja Winter Xdream Loksal

Enam kui nädalase hilinemisega sissekanne, kuid väikese põhjusega.

Külm, mis Taliharja Vanakurjal sisse puges, oli visa kehast lahkuma. Sellele 101 km-le järgnenud päevadel möödus tööväline aeg põhiliselt  kahe teki all lamades. Õue ei tahtnud üldse minna, ehkki olude sunnil pidin 2 korda päevas koeraga jalutamas käima. Teisipäevane pinksitrenn ei tulnud meeldegi ja kui Silver oleks järjekordse Jää-öö-o teinud samal päeval, poleks osalenud. Ilm oli teisipäeval tuuline ja külm, hullem Taliharja ööst.

Neljapäeval toimunud Jää-öö-o vol. 3-l olin aga rivis. Uisutamiseks sobilikke ilmastikutingimusi ei saa pikalt valida, looduselt tuleb võtta armuande siis kui antakse. Silveri või ACE Adventure Race-i tiimi üritustesse saab suhtuda vaid suure lugupidamisega ja selle näitamiseks on parim viis neist osa võtta. Kui kunagi vanaks, hädiseks või vigaseks muutun, küll siis aitan ka kaasa. Seni suurendan tänuvõlga.

Väikesel soojendusringil tundsin tuule tõttu kehas külma ja jätsin võistlussõidu ajaks sulejope selga. Esimestel kilomeetritel tundus hea, kuid seejärel hakkasin higistama. Liikusin kuuese grupi tagaotsas, sest SI-AIRi pulk jäi aktiveerimata ja pidin pulka SI-jaama auku toppima. Sellega kaotasin iga kord 10-15 m. Orienteerumise alguses vajutasin natuke kõvemini ja olin nendest meestest eespool, kuid mootoril ehk südamel oli piiraja peal. Peale ultrat on raske kõrgema pulsiga liigutusi teha, samas jälle vajalik, sest muidu sellest tuimast seisundist välja ei saa. Seega oli Jää-öö-o suurepärane võimalus jooksuliigeseid säilitades organismi sportlikule režiimile tagasi viia -  pühapäeval toimuvaks Winter Xdream-iks valmistuda.

Ehkki tempo oli natuke soovitust kiirem, oleksin selle 6-liikmelise pundi sabas ilmselt lõpuni tiksunud. Oleks, kui poleks läinud nö Sussanini lõikele etapil 12-13. Oodatud võidu asemel kaotasin kõik mehed silmist, sest ei pannud kaardil tähele maasäärel olevaid kõrgusjooni. Mägi, millest tuli üle ronida, oli väga kõrge ja järsk. Tõusul leidsin võsavaba läbipääsu, kuid laskumisel ei suutnud tasakaalu säilitada ja lasin üsna pika liu, põrutades külg ees hooga alla jää peale. Hea, et ühtegi kivi polnud, järv oleks peale seda hahasulgi täis olnud ja karjäär looduskaitse alla võetud.

Üksi pimedal järvel sõites ei suutnud hästi suunda hoida, etapil 13-14 kaldusin natuke paremale ja etapil 15-16 vasakule. Kuna jõudsin otse punkti, siis selle ka komposteerisin. Kontrollisin veel punkti numbrit, mis oli erinev legendist. Kuna jaama peal oli nr. 13, siis ei võtnud seda tõsiselt, sest selliseid KP numbreid ju ei panda...

KP 18 juures nägis vales kohas punkti otsivaid konkurente, sain neist mööda ja vajutasin hooga lõpuni. Tulemust aga kirja ei saanud, sest olingi vale punkti võtnud. Aeg oli 49 min sekunditega.

Tulemused
PILDID (Silver Eensaar)

Blogilinke: Tarvo Patrab


Winter Xdream

Nädal peale Taliharja ultrat ja kolm päeva peale uisutamist toimus järjekordne Winter Xdream, asukohaga Loksal. Meie Eesti Energia võistkonnas olid väikesed muudatused, sest Karmo oli tõbine ja sain tema asemele tiimi klubikaaslase Meelis Mälteri. Meelise treenitus polnud tema jutu järgi suurem asi, kuid teadsin, et kui ta juba ettevaatliku inimesena lubaduse andis, siis lihtsaks meil Indrekuga ei lähe. Indrek oli ka natuke tõbine olnud.

Rajaplaneeringu tegime võimetekohase, kuid jätsime välja kallid punktid kaardi kaguosas. Seal oli kraavi-keeluala tõttu vaja üsna pikalt ring joosta. Tegelikult polnud 1:20 000 kaardil vahemaad väga suured. Liikusime üsna palju Meelise tempos ja tema dikteerimisel. Meelis tegi orienteerumistööd väga hästi, paaril korral pidin suunale tähelepanu juhtima. Maastik oli vaheldusrikas ja ilus, orienteerumist omajagu ja kuna planeering vajas ka riskide hindamist, siis kiidaks siinkohal rajameistrit Hendri Parrolit. Väga tubli töö, mis andis võrdsed võimalused nii rattasõitjatele kui jooksjatele. Kõige õigem oli ehk kombineeritud variant, kuid erinevalt eelmisest aastast meie rattaid kaasa ei võtnud. Lihtsalt ei viitsinud ratastega jamada ja ka tiimi üldise seisundi tõttu maksimalistlikke sihte ei seadnud.

Läbisime 4-tunniga ca 31 km. Koht 22. nagu ka meile antud number. Üllatav oli paari võrdse võistkonna oluliselt suurem punktisaak, kuid sellel oli ka teatud põhjus, mille üle toimus terav arutelu Meelise FB sissekandes.

Tulemused
PILDID (Aldis Toome)
VIDEOKOKKUVÕTE (5 min)

Teisipäeval tegin kõva pinksitrenni, kuid peale seda tundsin jälle õhtuti korralikku väsimust ja kehas külma. Pikutamine teki all jätkus ja seepärast ei viitsinudki blogisissekandeid teha.


No comments: