Sunday, October 25, 2009

Libahundi jälg Paliveres. Seiklusrogain

Ehkki kaks nädalat tagasi oli veel soov Libahundil tirida, siis vahepealne pikk vihmaperiood, 2- ja 3-päevased trennipausid ning olulise stiimuli puudumine olid organismi viinud sügavasse puhkeperioodi. Selle kinnituseks oli vöö ümber tekkinud juba õhuke päästerõngas.

Kuid Mati tahtis tirida, sest TAOK rogaini lõpus saadud haamer ei andnud rahu enne, kui sai võimed uuesti proovile panna. No mis seal ikka, tuli unustada mõtted puhtast rogainist (st rogainist, kuhu oleks läinud vaid puhta veega), osta paar geeli ning valmistada joogisegu.

Võistkonna nimeks sai Pšoltõi. Miks selline nimi?
Lihtsalt üks film jäi kunagi meelde, kus toimus järgnev kahekõne Lapi naise ja haavatud Vene sõduri vahel:
- Mikä sun nimi on?
- Pošol tõ ...
- Aa, Psoltõ
Edasi oligi venelase nimi Psoltõ

Mis filmiga oli tegemist?


Rajaplaneering:
roheline joon - planeeritud
punane joon - tegelik

















Rada tuli planeerima hakata KP24-st, sest sinnamaani viis stardist legendirada, mis hajutas rahva päris hästi ära. Mulle need legendiasjad üldiselt ei sobi, ei saa aru, mis kohast kirjeldus hakkab, kus lõpeb jne. Üldiselt saime kuidagi mõisahooneni tagasi, kuid eramaa silti ei leidnud. Ühes X kohas küsis Mairolt naljatamisi, et mis te siin teete ja vastuseks sai, et otsime eramaa silti.

No kus see eramaa silt on? (kõik fotod on võetud Libahundi kodulehelt)

Näitasin kohta, kus see pidi olema, aga ei olnud. Läksime koos Mairoltiga asja kontrollima, kuid silt oli siiski olemas, ainult üks auto oli selle ette pargitud. Silt oli puidust, loetamatu. Meie jaoks.
Edasi vaatasime põhiliselt seda, kuhu rahvamassid liikusid, aeg-ajalt legendi liikumisega kokku pannes. Kokkuvõttes kulutasime legendirajale aega palju, näiteks Gängile kaotasime 6 minutit.

Raja planeerimisega enne starti palju vaeva ei näinud. Kuna olime Libahundil mõlemad esimest korda, siis arvasime, et sellel võistlusel võetakse ära kõik punktid. Nii me siis ka punkte ühendasime. Kuna kurvimeetrit polnud, siis ei hakanud planeeritud raja pikkust üle mõõtma. Raja lühendamise kohti oli piisavalt.

Kõigepealt läksime kaardi põhjaossa, see aitas ära hoida järjekorras seismist lisaülesannete punktides 70 ja 71. Koduteeks olime valinud läänepoolse serva.
Ootasime halva läbitavusega metsa, kuid see polnud üldse nii. Vett oli palju ja jalad said kohe esimese oja ületamisel märjaks.

Kuni esimese lisaülesandeni (KP73) suurt midagi ei juhtunud, vaid KP50 oli pandud natuke vale künka otsa (?).

Lisaülesanne ise oli päris tõsine füüsiline pingutus. Halvastipöörlevate suurerattaliste rolleritega (skikid?) tuli pehmel raudteetammil liikuda paaristõugetega 500m ühes suunas ja sama tagasi. Paaristõuketehnika on Mati trumpala ning loomulikult sai ta siin paarkümmend meetrit rohkem tööd teha. Aga esimene ots tuli päris raskelt, sest uisku sõita ei saanud. Tagasitee tundus kergem, justkui allamäge. Huvitav võistkond oli Piletilevi, koosseisus Ilmar Udam ja Marge Anijärv. Esimesele oli see lisaülesanne muidugi kirsike tordil, kuid kleenuke Marge tundus liikuvat küll vaid tahtejõu abil. Ehkki olime esimese osa liikunud kenas tempos, saime Piletilevi kätte alles KP34-s! Olin küll kindel, et tunni-kahe pärast on Marge jõuvarud otsas, sest ka jooksusamm pole tal nö jooksjalik, aga eksisin. Vaatamata rabaskäigule kogus Piletilevi 118(!) punkti.


Läbitud rada (sh alguse legendirada)


















Etapi 73-63 vahelisel raudteetammil jäime jutustama võistkonnaga Proov 583 ja oleks KP63 pööramiskohast peaaegu mööda pannud. Õnneks fikseeris Mati õige koha ära.

Teine lisaülesanne KP70 oli esmapilgul lootusetu üritus. Ronida mööda metallkarkassi torni tippu... Jalanõud oli märjad ja libedad, õigest tehnikast polnud aimugi. Ainuke asi, mis mind üritama sundis, oli kohtuniku lause, et ka noored tüdrukud läksid siit üles.

Kõrval roniv konkurent Jaak Väärsi võistkonnast Gäng siiski ühel hetkel loobus – liiga palju aega ja vaeva tundus kuluvat sellele ülesandele. Ehkki eesmärgiks oli jõuda torni tippu, tuli SI-jaam ootamatu üllatusena vastu natuke madalamal. See oli väga meeldiv. Kohe 4 punkti Gängist rohkem.

Lisaülesanne KP75 – kanuuteade. Rahvast oli vähe ja kohe läks aerutamiseks. Võtsin endale pikemad jooksuotsad, Matil tuli natuke rohkem aerutada. Lahe ülesanne, kuid jällegi aeganõudev, mistõttu tuli edasistes plaanides teha korrektiive.

Sai selgeks, et rabasse me ei jõua ning jätsime seejärel KP58 tagasitulekuks. Rabapunktid olid minu arust sellel rogainil ühed mõttetumad, ehkki võitja Down And Dirty käis neis mõlemas. 130 punkti kogumiseks oli ka kergemaid viise. Aga noh, kui jõudu on, siis...

Rajal arvasime, et 7-sele punktile liidetakse veel 4 lisaülesande punkti juurde. Kuid hiljem selgus söögilauas, et 7-ne oli hoopis 3-ne. Sellise matemaatika juures pidi ka KP74 olema üsna mõttetu punkt. Ei tea, kes keegi seal üldse käis ja mida seal tehti.

Edasi ekslesime natuke karjääris 48 ja 47 vahel, kohtasime KP53 lähedal Marjet ja Otti (Kehrakad). Marimetsa rabas liikuvad Roosipuu-Meindok ähvardasid meid: “No küll te veel saate ujuda. Kõvasti saate!”.

Lisaülesanne KP75 – taimede leidmine. Kuusk, mänd, kask, sarapuu, paakspuu, sõnajalg, kanarbik, pohl. Paakspuud ei tundnud, aga mingeid pikki lehti olid kõik kohad täis. Sobis. Kuidagi ei leidnud sõnajalga ja sarapuud. Pika-pika otsimise peale leidis Mati 10cm kõrguse sõnajala ja mina lehtedeta sarapuu. Kuid üks kuivanud leht oli veel saadaval.

Aega oli järel 1,5 tundi. Ees pikad teeotsad. Võtsime mõlemad Shleha sisse, enesetunne läks kohe paremaks.

Minek lagedalt KP55 juurde ja tagasi oli vastikult märg, kuid õnneks pea ainuke taoline koht. KP52 (kiviaed) õnnestus leida ilusti, ehkki selle punktiga oleks võinud teha palju viga. Siin näitasid arvutused, et võime võtta enne KP76-t ka KP56. Lohad olid ees, kõik läks libedalt, jõudsime ajagraafikust mõned minutid ette.

Lisaülesanne KP72 – tähtede lugemine. Kuna meil oli aega ca 5min, siis polnud lootustki kõiki tähti kokku lugeda. Kirjutusvahendit polnud, seega oleks ka lugemine olnud mõttetu. Järelikult jäi üle kaks võimalust – kas olla selgeltnägija Nastja või loogik Erik. Nastjat seekord mängima ei hakanud, eeskujuks võtsin tuttava geoloogi Erik Puura. Loogika oli järgmine: pakume tähte, mida on esimeses heinapallireas kõige vähem.
Kuid kahjuks olid esimeses reas vaid kolme tähe pallid ja tuli minna kaugemale neljandat tähte otsima. See oli “V”. Kuid Mairolt&Co polnud kahjuks lähtunud loogikast vaid tahtsid niisama inimesi kiusata.

Nüüd oli jäänud turvaliselt aega koduteeks läbi KP39. Variandina sai mõõdetud ka KP36 läbimist, kuid siis oleks pidanud läbima 1km rohkem, aega selleks oli ca 8min. Me ei hakanud riskima ja kuna tempo oli niigi korralik ning väsimus suur, siis tuli see otsus ka väikesest laiskusest. Lõpusekundite mängu poleks meist kumbki soovinud. Jõudsime finishisse 7.20 varem.
Viimasest punktist (KP39) lõppu oli meie aeg 6.35. Liikusime heas tempos ja kuna Mati pidas lõpuni kenasti vastu, siis oli tema jaoks üks Libahundi eesmärkidest täidetud.
Kokkuvõttes saime 5.koha, millega jäime rahule. Muidugi oleks võinud tähe õigesti panna ja oleks jõudnud ära võtta KP36 ja oleks ...

Aga olekseid on kõigil oiiiii kui palju.

Kokkuvõtteks oli viimasepeal üritus. Huvitav rajaplaneeringu ülesanne, piisavalt orienteerumist, huvitav maastik, väga vahvad lisaülesanded, hoolikalt kaardistatud ojade ja kraavide ületuskohad. Finišis oli mõnus saun, palju sooja seljankat ja pirukaid. Ainult autasustamiseni ei jõudnud, ehkki ootasime päris kaua.
Järgmine aasta siis ja 50 klassis :)

Kokku läbisime 39,4km (sh legendirada, rullitamine ja kanuu), tõusu oli 176m, kulutasin 3741kcal.


Tulemused
Võistkonnad


18 comments:

Jürgen said...

Seekord oskan ma viktoriiniküsimusele spikerdamata vastata :) Filmi nimi oli "Kukuška".

Anonymous said...

Väga kihvt kokkuvõte ;)
Meie algne planeeritud rada ühtis teie reaalse läbitud rajaga - kahjuks paar suuremat eksimust ja päris palju vett tegid oma töö :D

Kevadeni!

Anonymous said...

Tore, et meeldis.

KP 50 oli kindlalt õige koha peal. Veikko pandud, aga täpselt, täna üles võttes kontrollisin. Mul kõik punktid GPS-ga sisse mõõdetud.

74-s tuli noorendikust üles leida 3KP-d, mis iluati paistsid kõrge liivamäe otsast, aga kui alla tulid, siis enam mitte. Mingi 25-30 võistkonda sinna ikka jõudis Maila sõnade järgi.
No 50 klass tuleb vist järgmisel aastal 55-ks ümber nimetada, muidu on seal võitjad juba ette teada:)

Mairolt

eduardp said...

Jürgen, jälle õige. Kui film nähtud, siis oli muidugi lihtne.

Mairolt:
Lugesin lõuna poolt tulles teeristist samme ja ehkki üks naisterahvas ütles tee peal, et punkt on veel edasi, läksime siiski varem üles ühe künka peale. Sealt siis edasi kõrgemale künkale, kus oligi punkt. Idasse väljaminekul ei sobinud hästi kõlvikupiirid.
Aga kui punktikünkast põhja pool oli veel kõrgem küngas, siis eksisin. Ja vabandan.

Anonymous said...

Rullsuusk oli ja kuidagi raske, esimene /teine tundusid ka kuidagi vaevalised, aga pärastpoole leidsin u2lesse neljanda või viienda käigu, ja siis läks kergemaks. Me ei osanud arvata, et raba 54-62 tuleb ikka täiega katsumuste rada, punktist väljudes kaldusime niivõrd ära, et maandusime punktis 58, kuigi arvasime, et jõuame punkti 41. Raba väsitas ikka kohutavalt, aga õnneks oli mul super tiimikaaslane, kellega võib vabalt luurele minna. Raba tundus nii mõtetu väli, mitte u2htegi hingelist, ega jälgi-ainult vesi vesi ja laukad. Ja pärast raba oli ju enamus jooks.
Marge, piletilevi

Anonymous said...

Selline oli meie algne eesmärk: 46, 50, 51, 73, 63, 34, 47, 23, 53, 48, 49, 54, 58, 75, 55, 71, 45, 25, 37, 70, 38, 36, 52, (56?), 72, 39, F- see mida me ühe variandina teha tahtsimegi enne kui kangesti rappa kiskus). Raba muidugi võttis kogu energia etapp 54-62 ja hullem oli veel 62-58 (kohutav).
Marge, piletilevi

eduardp said...

Marge, 62 oli Teil vist ka esialgses sees. Aga nähes rajal veeseisu kõrget taset, oleksite vist pidanud tulema alla 49-58-41-.
Planeerida "kodu" lähedalt 36-st tagasi kaugele lõunasse on ka omamoodi jõudemonstratsioon :)

Mairolt said...

Etsile KP50-st: see punktist põhjapoolsem küngas kaardil näeb välja tegelikult rohkem nina moodi ja on madalam punktikünkast. Idas olevaid kõlvikupiire ma üle ei kontrollinud, need on nii nagu põhikaardil, ilmselt vananenud.

Sooetappidest Margele ja Etsile:
62 oli ilmselgelt kogu võistluse raskeim punkt. Seal piirkonnas toimus rappa kogunenud liigvee äravool metsa (raba pind kerkib oluliselt kõrgemale metsa omast). 54-62 tulnuks minna kindlasti ringi raba äärt pidi. 62-41 mõistlik tee oleks olnud 62-st otse lõunasse läbi metsariba, nii pääses suurematest veteväljadest mööda.
Punkt 61 oli aga väga kena laugastik ja tunduvalt paremini läbitav, kahju, et ei õnnestunud seda piirkonda stardile lähemale transportida ja enamusel jäi see nägemata:)
Marge ees jäi natuke piinlik tunne seoses HD auhinnakohtadega ja võistkonna nimedega, aga juhend on juhend. Analoogne on süsteem ka Xdream-il kus koondarvestus käib võistkonnanimede kaudu. Siiski jäi Margele ja Ilmarile väga kõva esituse eest ju sügisetapi HD 3. koha auhind.
Mairolt

Anonymous said...

Eduard, nõustun su arvamusega, et 130 oleksime saanud ka mujalt kätte aga planeering tuli väga kiirustades ning lootsime ikka lõpus ka ülespoole jõuda. Lisaülesannetest tulenevad lisaaeg läks kahjuks alguses meelest.

Raba läbisime meie 54-63-58-41-59-61-74. Kõige märjem oli jah 62 ja ka see metsanina seal üleval oli veeall. Jalalabad olid sealt piirkonnast väljatulles täiesti tundetud aga õnneks sai jooksuga jälle vere käima. 59-61 läksime enam vähem otse ja sealne rabaosa oli suht ok.

Sarnaselt kehva etapp oli 55-56, kus samuti kogu aeg jalad vees ja maastik ebamäärane aga õnneks saime suunaga kraavidega lagedale pihta. AEGA KÜLL läbis selle etapi kuuldavasti teistpidi ja ekslesid vist veelgi rohkem ning seetõttu kadus ka motivatsioon.

Tõnu, D&D

Anonymous said...

Mairolt
Mulle tegelikult rada meeldis, füüsiliselt oli rabas raske kõndida, vett oli tõesti natukene palju. Kui tiimikaaslane on suht kiire meesterahvas, siis on tegelikult lihtsam, hoiad sabast kinni, püsid tempos, vaatamata sellele kui kiire on tempo. Ausalt mulle ei ole kunagi oluline auhind.
tänud hea võistluse korraldamise eest.
Marge

eduardp said...

Tõnu (D&D), ma poleks uneski osanud näha etapi 55-56 läbimist, sest kõrval oli palju rammusam ja lihtsam tee olemas (55-45-52-56). Te tegite ära hullult kõva töö.
Mõistlikuma planeeringuga, kui oleksite loobunud 62,61,71 (ehk ka 57), tulnuks kokku 144 või 139 punkti. Tähtede lisaülesande 4 punkti on siit juba maha võetud, sest tähtede kokkulugemine poleks olnud mõistlik tegu. Vist.

Anonymous said...

Kahjuks jäi muidu põhiplaneerija Karli enne võistlust haigeks ning seetõttu planeering kannatas. Lisaks puudub mul oskus/julgus jätta osa punkte planeerides vahele ning seepärast ei tule alati just kõige optimaalsem rada. Aga oma lõppeesmärgi täitsime väga täpselt:)

Tõnu

Madis said...

MURATA eesmärk oli osaleda. Ja jooksmine ei tule eriti kõne alla. Meie jäime rahule. 27 km looduses täitsa OK.

Tähtede lugemise punktis tegime kiire kalkulatsiooni ja võtsime selle 3 punkti. Proovisime seda taktikat, et vaatame mis tähti esimeste pallide peal oli ja pakkusime huupi. Ei läinud täppi. Arvestades, et perimeeter oli seal ca 2 km, siis oleks ajakulu olnud ca 20-30 minutit. Meil kulus 3 punni jaama märkimise ja lahkumisehetke vahel 3 minutit.

Anonymous said...

Tähtede kokkulugemine- tegime selle töö ära ja saime 11-12 minuti eest neli lisapunkti. Väga ei rabelenud ka.

eerik

eduardp said...

Vaatasin esimese 20+ võistkonna aegu tähtede ülesande sooritamisel (so aegade tabelis 32->42).

Down And Dirty 16:13
SRD-I 17:47
Sk Xdream 2 15:42
Stereo 13:35
SW 15:18
LS 15:29
Sk Xdream 17:28
Rakvere OK 3:14
Kehrakad 13:58
H 16:00
T Vaude Adv 16:58

Peale 20.kohta:
Jalota 11:49
Asimuut 13:14
Veteranid 11:24
jt.

Peaaegu kõigil esimestel läks aega üle 15min.

Nö esiotsa tiimi mõtlemine:
Et saada kokku 120p ja aega on 6 tundi, siis maksab iga punkt 3 minutit. Seega 4 punkti = 12 minutit. Kui aega läheb üle selle, on järelikult kaotus.
Mulle tundus kohapeal küll nii, et selle ülesande jaoks oleks aega läinud kõvasti üle 15 minuti.

Õpetage, kuidas 10-11 minutiga hakkama saite.

Anonymous said...

Üks kiireim aeg tundus olevat ühel nelja-liikmelisel meeskonnal, kes lihtsal sörkis selle ringi läbi. Igaüks neist luges ilmselt oma tähte.
Kõige kiirem viis oli muidugi kohe huupi pakkumine, mis mõnel võistkonnal ka õnnestus.
Mart

Mairolt said...

Peatselt ilmub LH kodulehele fail seikluspunktide analüüsiga, kus on kõigi võistkondade ülesannete sooritusajad (niipalju kui neid fikseeritud oli) ära toodud, samuti kokkuvõtted. Filigraanseimad seiklejad tõin juba foorumisse välja.

Anonymous said...

Tähtede kokkulugemine 2.
Et olime kolmene võistkond, siis terasem meie hulgast oli sunnitud kokku lugema kaks tähte. Rumalamatele jäi ühe tähe meelespidamise kohustus.(ise sealhulgas) Sörkisime platsi läbi, võrdlesime tulemusi ja sosistasime selle kohtunikule kõrva. "Tehtud"

eerik