pühapäev, 2. mai 2010

Ilves-3 Lindoral - suurepärane võistlus ühe agaga

Suurepärane ilm, väga meeldiv võistluskeskus, minu jaoks sobiv maastik (füüsiliselt raske, hästi joostav, suured reljeefivormid), korralik konkurents ja kõik muu, mida heaks o-nädalavahetuseks vaja on. Ja muidugi Piusa Ürgoru puhkemajad koos ülihea suitsusaunaga.












1.päev - LÜHIRADA (4750m 15KP)
Vajutasin korralikult, sisse tulid mõned 30 sekundilised vead. Paar korda ootasin punktikohta liiga vara ja seetõttu ka väikesed seisakud. Protokoll oli üllatav, sest teiseks jäänud Toivo Toomas kaotas üle 3 min ja järgmised juba 5 min-ga. Algus polnud paha.

2.päev - TAVARADA (6610m 16KP)
Teine päev on Ilves-3-l tavaliselt ebaõnnestunud. Miskipärast on füüsis teisel päeval reeglina kehvapoolne, mistõttu tekib ka vigu. Ka nüüd polnud jalgades kergust. Rajameister Sven Oras oli teinud tõelise üles-alla raja, punktid sadulatel ja mujal kõrgetes kohtades. Kõrgust tuli võtta 320m ja ühtegi tee-etappi ei pakutud. Puhas orienteerumine suur- ja väikevormidel.
Hoidsin end tagasi, kuid vaatamata sellele olin paaris kohas üsna ebakindel. Õnneks jäi suurem viga tulemata, 1,5 min ja väiksemaid ikka kogunes.
Päris mitmed kaasvõistlejad (Poopuu, Laas, Talver, Piirikivi tagasiteel) said DQ paralleelpunktiga 4(48) ja 9(49). Tulles 3-ndast kaldusid vasakule ja KP numbri kontrollimisel (49) asi klappis (ei vaadanud enam jrk numbrit). Ka ise kartsin 49 võtmise järel, et olin sama jama teinud, kuid õnneks oli andmete mahalaadimise järel siiski kõik korras. Uhh :))

Sain Reha järel teise aja (kaotasin 2,5min). Seis viimaseks päevaks oli pajutõotav - 3,5min edu Reha ja 4min Toomase ees. Teised kaotasid juba kõvasti.

3.päev - TAVARADA (6710m 12KP)
Füüsiline olek oli hea. Muu ka. Olin valmis kiirelt ja kontsentreeritult jooksma. Ja nii ka läks. Kõikidest etappidest seitsmel oli parim etapiaeg, ülejäänutel (5) teised koha ajad. Võiks öelda, et see oli mu elu üks paremaid jookse - head rajavalikud, ühtegi olulist viga, hea kiirus. Ka rada sobis mulle, sest rajameister Elo Saue oli panustanud jõule ja jooksukiirusele.

Eriti heaks näiteks oli KP9(58). Sinna oli huvitav teevaliku ülesanne, kuid punkt ise asus kõrgel ninal. Tagasi jooksime mööda tuldud teed... Mulle sobis, aga M50 klassi meestele oli ehk natuke liig.

6 ja 7 punkti vahel sain kätte 4min varem startinud belglase Frans Laeneni. Tema jalg oli kõikidest kiireim, eriti mäkketõusul. Kuid eelmiste päevade rohked vead ei lubanud esikohta püüda. Tehniliselt lihtsal lõpuosal läks ta natuke eest ära, kuid sel polnud tähtsust. Mu enda jooks oli õnnestunud suurepäraselt ja oli oodata ülekaalukat Ilves-3 võitu.

Lugesin SI-pulgalt andmed maha ja...
... ja üks punkt oli puudu. Kiire pilk kaardile ja kõik oli selge. Ütlesin kõvasti ühe paha sõna, ehkki enne ütlemist jõudis veel peast läbi käia mõte, et kas ikka ütlen. Ütlesin ja nüüd vabandan Juta ja Tarmo ees. Võib-olla keegi veel kuulis.

Aga tegelikult polnudki väga kurb olla. Ilus võistlus oli välja tulnud ja lõppude lõpuks vedasin alt ainult iseennast. Ja hea on, et blogisse saab ebaõnne välja kirjutada. Teen seda ka Maris Roosipuu eest, kes oli enne viimast päeva samuti liider (N40), kuid jättis tobedalt võtmata eelviimase punkti... Aga see-eest võitis vigastatud ja lonkav Marje, kes ju tavaliselt võidabki.

Punkt jäi mul võtmata väga lihtsal põhjusel: etapil 4-5 panin ühel hetkel suuna järgmisele punktile ja pöörasin 6-sse (KP33). Tempo ei olnud sel hetkel kõva, ajus oli hapnikku piisavalt. Kogu tänase jooksu olin pedantselt 100% kaardis, aga sellist apsu ei osanud oodata ja ega oska vist ka tulevikus kuidagi ära hoida. Õnneks juhtub seda harva.

3. päeva aeg tuli 48:05. Võistluskaaslastele panen infoks ka oma etapiajad (mida tulemuste alt muidugi ei leia):
7(54) 4:30
8(59) 4:19
9(58) 5:41
10(56) 4:05
11(55) 3:13
12(100) 2:13
F 0:12

Tulemused

1.päev










2.päev










3.päev

2 kommentaari:

Armo ütles ...

Sellises kohas punkti vahelejätmine on nii kogenud tegija puhul muidugi üllatav, punktide vahed ju suured. Huvitav mis segab võistlejat. Kas mingi lugu kummitab, või mõtted segavad, eelmise aasta lehed jalgade all krabisemas... et selline tähelepanu hajumine kuni finišini? Sellepärast olen ammu juba mõelnud ka SI puhul õige ja vale helisignaali peale KP-s (võrdluseks EMIT puhul olemas displei pealt kontroll).

eduardp ütles ...

Aga selles vist see jama oligi, et punktivahe nii suur oli. Kõik on meeles nagu filmis, kus üleminek järgmisele punktile läks väga sujuvalt. Ütleks, et ülepingutatud kaardilugemine, kus punased jooned kadusid uttu :)