Rosolje jalgpallist, castingust ja muust

Tänase päeva nimi on Raio Piiroja, kompromissitu võitleja jalgpallimurul, väga sümpaatne spordimees.

Erinevate alade tegijad näevad teda juba oma ridades, kes orienteerujana, kes pikamaajooksja või suusatajana. Jürgen kiitles FB-s, et Piiroja hakkab triatlonistiks, kes lubas ka talle ära teha. Anu Välba pühapäevases hommikusaates ütles Raio, et ta on alati tahtnud teha ka teisi spordialasid ja nüüd on see võimalik. Nimetas siis neid: orienteerumine, jooks, suusatamine, rattasõit ja triatlon. Lisaksin ise siia ritta ka rogaini (pilt suvisest XT-rogainist, autor Harry Veide).

Kuid mitte ainult sellest ei tahtnud kirjutada, vaid enda laupäevast, kus seisin 8 tundi järjest kohtunikuna rahvusvahelistel castinguvõistlustel. Kavas oli 9 ala, osales 27 võistlejat viiest erinevast riigist (Norra, Rootsi, Soome, Saksa ja Eesti).

Tegemist on lõhe-, meriforelli- ja forelliõnge alade ning lendõnge ja spinningu viievõistlusega. Arvatavasti olid enamus osalejaist ka fanaatilised kalamehed, sest staadionil tehnika omandamine on heaks baasiks edukale kalapüügile.

Kalapüük pole võõras ka Raiole, kes ütles Välba saates, et niikaua, kui ta ennast mäletab, on kalal käinud. Praegu tegutseb kutselise kalurina Pärnu lahel. Foto FB-st (autor on Ott).

Castinguvõistlus toimus Lilleküla jalgpallihallis, sest ainult seal oli võimalik läbi viia spinningu kaugusheidet. Lõheõnge kaugusheide vajas samuti ligi 100m pikkust ala.

Detailselt ei hakka võistlust kirjeldama, kohtunikutööd olen ka varem korra teinud. Ise võistlesin üle 30 aasta tagasi ja sellest olen samuti juba kirjutanud.

Pildil on eestlasest lendõnge ja kaugusheite spetsialist Dmitri Borovkov, kes on tulnud maailmameistriks spinningu kahekäeheites.

Rootslased kaitsevad end igaks juhuks ainsa vasakukäelise heite eest.

Aleksander Tammert õnnitleb Spordiselts Kalev esindajana Ranel Kõmmitsat, hetkel meie parimat spinninguheitjat. Tammert võrdles spinningusporti kettaheitega ja pidas seda tehniliselt isegi keerukamaks alaks.

Tulemused

Kui päris aus olla, siis hing ihkas samuti platsile võistlema minna. Samas hästi enam ei oska, kuid halvasti teha ei taha. Suhe nagu Piirojal jalgpalliga.

Igatahes teeb Allan Lahi castingu elushoidmisel tubli tööd. Fotode autor on Toomas Kongi.

SIIN rohkem pilte

Tubaselt, sh spinninguga

Nädala sees õue sportima ei jõudnudki. Ehkki mõtted selles suunas muidugi liikusid. Külm oli.
Aga esmaspäeval tegin tutvust spordialaga, mis võttis kunagi suure osa ajast ja energiast - spinninguspordiga. Kunagi sai blogisse selleteemaline sissekanne juba tehtud: "Tippsportlane".

Niisiis, 30 aastat hiljem, uuesti ritv käes ja süda sees värisemas. Läks täitsa kenasti, ehkki ridvad olid võõrad ja viskekauguse tunne ebakindel. Vise käiski puhtalt tunde peal, sest kauguses oli kõik udune.
Naljakal kombel olid esmaspäeval, 25 aastat hiljem, kohal kaks naisterahvast - kunagine kõva tegija Tiina (Kullep) ja noorukesena spinningut visanud Riina. Vana arm ei roosteta.


Ehkki kastingu MM toimub 29.aug-1.sept Tallinnas, on alaga tegelejaid Eestis väga vähe, Lätis ei ühtegi. Võistluse peakorraldaja Allan Lahi on aga optimismi täis, vähemalt korralduse osas.


Kuid paar kõva tegijat on ka. Spinninguviskamises on kõrgel tasemel Marko Kinusar, kes kontrollvõistlusel viskas skišši 95p (vaid esimene vise 20-st tripsas mööda) ja arenbergi 94. Mõlemad suurepärased tulemused.

Lendõnge äss Eestis on Dmitri Borovkov, tema teab sellest alast ja varustusest kõike.



Leidsin keldrist vana Kehakultuuri, aastast 1979. Seal oli pikk artikkel hooajast 1978, parimast minu elus. 17-aastase poisina kuulusin siis ka meeste arvestuses tippu. Mäletan, et oli meeldiv lugeda artiklit, kus on sind 14 korda nimetatud. Edevus. Raudselt :)

Panen selle artikli ka siia.
LINK suurelt

Lõpus oli ülevaade üleliidulistest võistlustest Donetskis. Mäletan, et läks kehvasti, aga et nii kehvasti läks kui kirjas, ei mäleta. Kui hakata meenutama, siis mul ei õnnestunud ükski üleliiduline võistlus. Kodus lammutasin, aga suurvõistlusel põlesin läbi. Meenuvad S sõnad Kallisabal, et igaüks polegi võimeline suurvõistlustel tulemust tegema. Kas ka mina kuulusin nende hulka?

Põnev, peab vist uuesti proovima.
.

Mitmesugust

Nädal möödas. Mida siis spordirindel?

Mustla-Nõmme kruusamaadlus läks järgmisele ringile, Mõisametsa ja Sibila maardlatel alustati KMH (keskkonnamõjude hindamise) tegemist. Ei jäänud ka EOLil muud üle, kui oma seisukoht esitada. Kiri on SIIN

Selle peale on Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas teinud järelpärimise minister Keit Pentusele (SIIN). Aasta või enam tagasi tegi Keit Pentus järelpärimise tollaselt ministrilt Tamkivilt...

Eile sain tänu Facebookile teada, et castingu ehk spinningu- ja lendõngespordi MM toimub järgmisel aastal Tallinnas. No kas peaks hakkama kiiresti trenni tegema? Siiski mitte, sest see nõuaks erilist pühendumist, milleks napib nii aega kui energiat. Orienteerumine on praegu nr.1.

Ülevaade castingust oli blogi sissekandes "Tippsportlane". Tegijaid on praegu Eestis vaid mõned, Lätis pole sedagi. Kehv lugu on aga sellepoolest, et castingu MM toimub samal ajal Tšehhi rogaini MMiga, seega ei õnnestu Hipodroomile võistlust ka vaatama minna.

No mis maa see on, kus detsembrikuu laupäeval sajab nii kõvasti vihma, et ei saa vajalikku jooksugi ära teha. Ootan veel natuke, minna on vist ikkagi vaja. Üks mõte tuli ka paar päeva tagasi - teha Rocca al Mares üks trennimaraton. Aega registreerimiseks on 15.detsembrini. Eelmiste aastate 6km võidujooksud on olnud vahvad.

Lisan siia ka ühe vana hea maratonpika loo, kus tempo on maratoni jaoks täpselt paras.

Lisatud õhtul:

Maratoniga on siiski ühelpool. Tänane jooks tõi esimese vigastuse, parema sääremarja välisserva valu, mis algas 15km-l. Koerata oleksin auto peale hääletanud, nüüd pidin 9-10km koju lonkima-sörkima.

Põhjus on ilmselt üsna lihtne: olen jooksnud kogu aeg vasakul pool teed. Kui Sa, Meelis, jooksed Keila-Joa teel, mis on parajalt kummis, siis peaksid kindlasti teepooli vahetama. Kahjuks olen nüüd tagantjärgi tark.

Tippsportlane

Olen minagi elus "tippsportlane" olnud, Eesti koondisse kuulunud, treeninglaagrites olnud, NLiidus käinud ja toidutalonge saanud. Praegugi peaksid mõned Eesti noorterekordid veel alles olema. Vaevalt, et keegi neid enam lööb, sest seda spordiala Eestis praktiliselt ei harrastata. Või siiski? Maailmameistrivõistlused on aga täiesti olemas.
Ehk alustaks uuesti, sest tegemist oli põneva alaga.

Alustasin spinninguspordiga kooliajal, kusagil 8.klassis. Trenni vedas mind klassivennast fanaatiline harjutaja Peeter Hoppe, praegune tippsõjaväelane, kuid endiselt väga hasartne kalamees. Trennid kestsid Tartu Tamme staadioni harjutusväljakul pikki tunde, ka 5-6-tunnised spinninguloopimised polnud erandid. Omavahel trennis võisteldes toimus areng kiiresti ja meistrikandidaadi järk tuli veel samal aastal. Järgunorm oli üsna madal.

Treeneriks oli Vladimir Poll, kelle tütar Monika Poll oli mingil ajal tubli tegija naisteklassis. Monikast sai peale koloriitset Laine Ese’t Tartu Kalaspordiklubi esinaine. Peeter mingil ajal loobus, nagu ka praegune tuntud südamearst Margus Viigimaa ja Vallo Sarapuu. Kõige tugevamaks tegijaks ja konkurendiks oli ja jäi Raivo Markov, kellega sai aastaid oldud ka Eesti koondises. Meie pildid rippusid kooli parimate sportlaste autahvlil :). Meesteklassis oli kõva mees Olev Kimmel.

Pildil on lendõnge maaletooja ja kastingu "isa" lätlase Janis Stikutsi raamatu kaanepildid. Esikaanel on Raivo Markov, kes heidab Donetski Šahtjori staadionil kaugust, tagakaanel Eesti ja Läti noored (vasakult Mati Kalme, mina ja 2 lätlast), kes vaatavad lendõnge skišši Tartu 17. Kutsekeskkooli staadionil.

Hea ülevaate saab kastingust (spinningu kolmevõistlus + lendõnge kahevõistlus) allolevas klipis:



- 0:10 Ülevaade algab lendõnge skišiga, kus tuleb teha 20 viset erinevatele kaugustele asetatud veega täidetud vannidesse. Lendõnge nööri otsas on ca 1,5m pikkune tamiilist lips, selle otsas väike „putukas“ (trennis kasutasime ka äratõmmatud suitsu filtreid, mida maast leidsime). Õige pikkuse mõõtmine käis õhus ja viske tagajärel pidi putukas lendama vette.

Ühe üleliidulise võistluse eel sain Tallinna treeninglaagris asja nii kätte, et mööda ei osanudki enam visata. Siiski jäin tookord koondisest välja (pildil vasakul servas nö treenerina), sest pikk laager väsitas vaimu nii ära, et katsevõistluse ajaks oli igasugune viskamise isu täiesti kadunud.

- 0:33 Lapsed harjutavad spinningu-skišši, kus on 5 kaldega plaati kaugustel 10, 12, 14, 16 ja 18m. 2 viset korraga, 2 ringi = kokku 20 viset ja 100 punkti. Iga vise 5 punkti. Plastmassist viskekeha kaal oli 7,5g. Maksimumi ehk 100 punkti olen paar korda võistlustel visanud.

- 1:08 Spinningu kaugusheide. Selleks oli spetsiaalne varustus, kus eriti tähtis oli ritv, mille valmistas kõigile treener Vladimir Poll ise. Rull oli suurema pooliga, ülioluline komponent oli tamiil. Viimane pidi olema peenike (0,12-0,10mm) ja tugev. Heitsime 7,5grammist alumiiniumist tilgakujulist raskust.
Ala oli tehniline, sest visata tuli tugevalt, samas ei tohtinud tamiil katki minna ega raskus sektorist välja lennata. Olen visanud ca 70m ja mitu korda ka nulli saanud.

Pildil õnnestunud Balti matš Bauskas 1977, kus nii isiklik kui võistkonna tulemus sõltus kaugusheite viimasest katsest, sest ees oli 2 nulli. Pingelises olukorras ütles võistkonna kapten Toivo Kullep, et viska nii nagu tavaliselt (mitte lihtsalt üle pea). Panin täiega, viskekeha maandus sektorisse ja supertulemus oli tehtud.

- 1:32 Lendõnge kombinatsioon, milles oli ka lendõnge kaugusheide. Visati lendõnge nööri, kaugusi hästi ei mäleta (ca 30-35m oli vist küll).

- 2:04 Spinningu täpsusheide ehk Arenberg. Erinevatest asenditest (alt, paremalt, üle pea, vasakult) viskamine märklauda, milleks oli lina maas. Punkte sai viske eest 2, 4, 6, 8 ja 10. Olen võistlustel visanud 98 punkti 100-st.

Tugevamad spinninguspordi keskused olid Viljandi, Tartu, Jõgeva/Põltsamaa ja Tallinn.

Viljandi meestest meenub stabiilne tugev tegija Avo Kaur, samuti andekas ja väga mõnus inimene Mati Luht.
Jõgeval olid sellised mehed nagu Ain Meikop, Ants Parot, Aivo Pallo, noorteklassis tegi häid tulemusi hilisem humorist Peep Pedmanson. Ühel EMV-l Tallinnas viskasime mõlemad skišis 100 punkti ja ka Arenberg oli mõlemal kõrge (mul vist 96). Tänu kaugusheitele võitsin, saavutatud tulemusega oleksin meesteklassis hõbeda saanud. Tüdrukutest kasvas tegijaks Põltsamaalt pärit Laile Kotsar, Mustveest oli Lembit Laja.

Tallinnlastest meenuvad Toivo Kullep, Ülo Johanson, Jüri Kanarbik, Arvo Kasema ja Toivo Jakimainen, naistest Malle Penu ning nooruke Tiina Kullep. Toivo Kullep vedas mind kunagi „Kalevi“ alt „Jõudi“. Sellega kaasnes paras intriig, millest ma noorena suurt aru ei saanud. Minu asi oli spinningut visata ja kui lubati paremaid tingimusi, siis vahetasin koos Kullepiga spordiühingut. Aastal 2000 käisid Markov, Kullep ja Johanson MM-il Kalmaris, Rootsis.
Siis, kui olin "suurest spordist" loobunud, sai kõvaks tegijaks Marko Kinusaar, sh ka profiks kalapüügis.

Pildil on Eesti delegatsioon Ukraina noortevõistlustel Donetskis 1976?
Vasakult: Treener Mati Luht, Laile Kotsar, mina, Tõnu Sepp ja esindaja Otto Spitz. Orissaarest pärit Tõnu oli samal ajal ka lootustandev kolmikhüppaja, Otto Spitz kirjutas "Kehakultuuri" ja "Spordilehte" artikleid ning koostas spinninguspordi võistlusmääruste trükise.

Eesti koondis üleliidulistel võistlustel "Рыболовство и рыбоводство" karikale Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi staadionil Viimsis (1979?).
Vasakult: Avo Kaur, Olev Kimmel, Laile Kotsar, Raivo Markov, Tiina Kullep, Ants Parot, Juhkam?, ?, Toivo Kullep, Jüri Kanarbik.

Spinninguspordist on postitus veel ka SIIN.