Laskurmees

Ma ei ole mingi relvafänn ega eriline militaarhuviline, kuid laskmisega on tulnud elus ikka kokku puutuda. Nagu ka eile, kui sai 38-aastase pausi järel jälle automaadist tulistada, Männiku 100 m tiirus, Rootsi automaatrelvast AK-4. See on üks raske relv (4,4 kg), 7,62 mm-se moonaga, täpne ja korraliku tagasilöögiga. Parem põsesarn on ikka veel paistes, nagu oleks sinna botoxit süstitud, siniseks õnneks vist ei lähe. Pilti ei tee.

Viimane kord tulistasin automaadist ülikooli lõpus 1983. aastal Telšiai sõjaväelaagris.
Pildil vasakult istuvad (bio-geo): mina, Tormi Pritsik, ?Andres Tõnisson, Toomas Nestor, Priit Tammik, ?, Vello Sats... Vasakul seisavad Ivar Puura ja Tenno Trevs. Seljaga istub Andi Pärn, edasi Edgar Karofeld ja Aivar Brutus. Taga eemal seisab rühma ülem Arno Kaerama.

Pidime ahelikus kõndides maha tulistama kaugel asuvaid siluette (pilt on sellest kohast tehtud 2013, st 30 aastat hiljem). Mingi tank oli vist isegi 300 m kaugusel. Harjutus polnud raske, kuid ebaõnnestumise korral oli oht, et saadetakse 2 aastaks Vene kroonusse. Nii oli see aasta varem juhtunud geoloog Jaak Jänesega. Seega oli mõnelgi tõsine hirm harjutuse ees. Nii andis kõrval kõndinud bioloog Gunts (Gunnar Polma) oma automaadi vahepeal mulle, et saaksin ka tema märgid alla lasta. Õnnestus, mõlemad lõpetasime ülikooli. Gunts jõudis elu lõpus olla veel pikalt Tallinna Reaalkooli direktor.

Esimesed laskmised tegime aga keskkoolis, kus sõjalise õpetaja oli major Meltser. Meie klassi õpilased moodustasid sõjalis-patriootliku võistluse "Orljonok" kooli võistkonna ja jõudsime sellega Kivilõppesse vabariiklikku finaali. Pildil marsin kolmandas reas Ökuli kõrval.

Automaadi (AK-47) lahti-kokkupanemise aeg oli mul 17 sekundit (pildil võistlemas Kivilõppel). Olin ka üks kooli põhilisi laskureid, tõsi küll, sportpüssist. Harjutasime Meltseriga laskmist meie kooli tiirus päris palju. 

Üks kord viidi meid Elva lasketiiru automaadist laskma. Ilm oli vihmane ja udune ning märklauad kehvasti nähtavad. Paralleel- ehk A-klassi poisid ei näinud märklaudu üldse ja leppisid kokku, et annavad kõik automaatidest täislaengu kuulikindla putka pihta, kus major Meltser istus. Peale kuulirahet tuli ehmunud mees urkast välja ja andis vene keeles mõista, et, poisid, nüüd panite küll kõvasti mööda...

Palju käisin laskmist treenimas Eesti Geoloogia Valitsuses töötamise ajal. Üks juhtkonda kuuluv vanem geoloog Veena Räägel (pildil all vasakul) oli suur sporditegemise eestvedaja, asutuse esindamine nii laskmise kui VTK võistlustel oli väga tähtis. Trenni tegime igal kolmapäeval Kalamajas Norma tiirus. Parim tulemus oli harjutuses MB-8?, 30 lasku lamades 50 m tiirus. Sain 288 punkti ja II koha Tallinna Kalevi meistrivõistlustel. Veena lasi siis 292. Päris profid tulistasid enamasti vaid kümneid.

Viievõistluse trennis harjutasin püstolist laskmist nii kuivalt kui tuhandeid paduneid pööratavasse siluetti tulistades. Sellest olen natuke kirjutatud SIIN.