Hobuste võiduajamine Voosel ehk EMV pikk rada

Ilm oli korralik - 2-3 kraadi sooja, tuul ja vihm. Ees ootas üle 1,5 tunni EMV pika raja orienteerumist Voose künklikul maastikul ja võsases metsas, kirsiks tordil vesised sooetapid. 

Tõsi, kõike seda oli, kuid eeldatust siiski vähem. Ka ilm polnud peale starti külm, olin oma õhukese tuulepluusiga ainuke mees o-särkide vahel. Üsna varsti tegin eest pluusi luku lahti, sest hakkas lihtsalt palav. Seetõttu, et ühisstardist jooksus tulistati algusest saadik täiega. Ei mingit hingetõmbepausi ega pikemat seisakut asukoha selgitamiseks või teevaliku tegemiseks. Tuli lihtsalt panna ja seda kuni lõpuni.

Meid oli põhiliselt 5 medalipretendenti M60 klassis: Maido Kaljur, Tiit Tali, Andres Talver, Kaljo Julge ja mina. Kohe raja alguses oli hajutus, ainuke sellel võistlusel. Tiit ja Maido keerasid ühele poole, meie Andrese ja Kaljoga teisele. Vahepeal lahknesime omavahel natuke, kuid  punktides olime ikka koos ja seda ka ühises KP6-s (60). Teisest hajutusest tulnud Tiit Tali oli meist ees vaid 3 m, Maido aga kadunud. Tiit ütles, et Maido on kusagil taga. 

No nii, vajutasime siis neljakesi, kord üks, kord teine vedamas. KP8 ja 9 vahelisel raiesmikul nägime selja taga Maido helenduvat nokkmütsi. Silmside lubas kergema jalaga jooksumehel meile järele tõmmata ja peagi ka ette tormata. Siiski sain punktist 11 paremini tee peale ja seal tegin tempot ise. Teised 15-30 m tagapool. Keha oli kuidagi raske ja kõht suur. Kas Türgi toidud (vasakul on pilt viimasest õhtusöögist)?  Ei olnud üldse head enesetunnet ja polnud võimalust ka madalama tempoga taastuda. 

KP12-st sai Maido otsemini ja väiksemate takistustega tee peale ning hoidis head tempot. Andres Talver oli samuti kergema jalaga, näitas seda juba varasemalt mitmes kohas eest äraminekuga, kuid ikka jäi pisivigadega punti.  

Ja nii me seal läksime - Maido ja Andres ees, meie Tiiduga 20 m järel. Lähemale ka ei jõudnud, kaugemale palju maha ei jäänud. KP17-st väljumisel kaldusid nad natuke paremale. Keerasime Tiiduga rohkem vasakule, nö punkti suunda. Tundus, et see oli meie šanss. Kaardilugemine oli mul juba pikalt udune, sellel etapil hoidsin vaid Tiidu selja taha. Tahtsin vasakule tee peale minna, kuid minu üllatuseks sattusime lagedale, liiga paremale. Konkurente polnud näha ja seda pikalt. Arusaamatu olukord, oli väike lootus, et nad tegid suurema vea.

Eelviimane punkt KP18 asus kõrge oosi taga. Künka all nägime konkurente, kes olid juba oosi peale jõudmas. Siis sai selgeks, et pronksmedalit hakkame Tiiduga omavahel jagama. Tundsin ennast nõrgalt/väsinult, mitu korda mõtlesin enne seda võitlusest loobumisele. Kuid nagu rallis, kus miski pole selge enne finišijoont, tuli hoida end Tiidu taga. Ja üritada.

Arvasin, et viimasesse punkti peab jõudma esimesena, vaid siis on võiduvõimalused. Samas unustasin, et meil olid SI-Air'id ja viimasest punktist oli veel pikk tee finišini, sealjuures tõusuga. Üritasin enne KP19 Tiidust mööduda läbi risuse oksahunniku tormates, kuid kukkusin ja ei saanud kohe püsti. Tiit sai vahe sisse ja rebida polnud enam mõtet. Õnneks. Tiit vaatas küll veel mitu korda tagasi, kuid verejanulist konkurenti seal polnud. Enne finišit voolas näost verd.

Iseseisvat orienteerumist polnud sellel hobuste võiduajamisel küll palju, kuid võistlus ise oli vahva. Kohad pandi paika jooksuvõime järgi. Kaljo Julge jäi mingil hetkel nelikust maha ja lõpetas mõne minuti teistest hiljem.

Sain, nagu ka tavarajal, 4. koha. Siis oli järjestus järgmine: Tali, Kaljur, Talver. Nüüd aga selline:

1. Maido Kaljur    Harju OK  01:34.09  01:34.09   
2. Andres Talver   Mercury   01:34.29     +0:20   
3. Tiit Tali       Ilves     01:35.07     +0:58   
4. Eduard Pukkonen Harju OK  01:35.27     +1:18   
5. Kaljo Julge     Kape      01:38.08     +3:59

...

Tulemused