Saturday, January 29, 2011

Paaristõuked ja Bingo-Loto

Täna Harku metsas elu esimene märkesuusatamine, Tallinna MV.
Esialgu panin end kirja H21 klassi, sest teemat ei valda (st konkurentsi ei paku) ja mis see 10km ikka suuskadel ära ei ole. Kuna aga pisikene haigusvimm istus sees ning korraldaja lubas 50% klassikajälge, siis palusin end H40 vanakeste juurde ümber kolida.

Varustus oli OK, suusakulbi probleemi lahendasin Isostari pudeliga. Poodides (AT Sport, Rademar) üksikuid kulpe ei müüdud ja uusi keppe ei raatsinud osta. Nüüd on lihtne kulpide topeltmutrid lahti keerata ja homme Viru maratonile juba väikestega minna.

Olin esimene startija. Arvasin reegleid teadvat, tegelikult siiski mitte. Esimene punkt oli mäe peal (101). Lihtne. Seal aga punkti polnud. Seisin, vaatasin ja sõitsin edasi, mäest alla. Seal aga paistis juba järgmine punkt. Tulin mäe peale tagasi, vaatasin ka nõlvalt alla, aga ikka ei midagi. Järelikult oli pihta pandud. Juhtub.

Punktipiirkond 42-43-44 oli minu jaoks täiesti arusaamatu. Sealt siis kaks vale märget (kaardil sinised ringid).
Midagi ei klappinud ka tagumisel klassikasirgel. Peale mõne üksiku kraavi ja paksu valge lume ei õnnestunud muud olulist fikseerida. Panin mitu juhuslikku märget, üht-teist oli justkui puudu ja palju üle. Punktiga 50 tegid peaaegu kõik viga. Paaristõukeid pehmes lumes võtsin pingevabalt. Suusakulbid olid küll üsna suured, kuid vajusid siiski kõvasti läbi. Asi oli ka tõuketehnikas, teisel ringil läks oluliselt paremaks, suutsin juba ühtlast kiirust hoida. Aga see polnud kaugeltki see suusastiil, mis naudingut pakuks. Uisusuusaga.

Vigu tehti aga üsna palju. Vanemad meesveteranid (M55) said 6 mehe peale kokku 60(!!) vale punkti, üks (H21) endine proff sai neid üksi peaaegu samapalju :) (ehkki arvutiprogrammi veaga)

Tuleb veel suusaorienteerumist treenida. Tegelikult päris huvitav.
Tulemused (parandatud hiljem)
.

4 comments:

heiti said...

Pagan, mitte ei saa aru, kuidas neid trahve arvutatakse, liidan ja liidan oma trahve, aga üle nelja ikkagi kokku ei saa.

Arne said...

Heiti, korraldajad on võistluste lehele üles pannud kirja, et protokollis on vead. Sinu 16 miinust on selgelt vale.

Ise suurendasin eelmisel õhtul kulpe mini-CD-dega. Aga plaan ei töötanud, kuna kõval rajal hakkas kepi teravik libisema ja enne starti võtsin CD-d maha. Tagasirgel oli seetõttu tempo ülimadal. Sulalumi pakkis ka mõnusalt pidamisala alla.

Seda, et märkeorienteerumise reeglites olev tekst "Võistleja kaardile kantud kontrollpunktidest on 50-100% „õiged“ ehk nende asukoht kaardil ja maastikul langeb kokku." tähendab seda, et kaardil punkt on aga looduses ei ole ja seda ei saagi märkida, sain aru alles viimasel ringil punkti 103 juures.

Esimesel ringil oleks tulnud hoolega kõigi punktide asukohad kaardil paika panna - oleks ülejäänud kaks ringi saanud kindlamalt läbida.

Gea said...

Mina ei viitsinud teisele ringile minna, kepid vajusid nn. klassikasirgel pidemeni lumme ja teist korda sama Kolgata teed ette votta polnud mingit tahtmist. Nagu suusa-O-d yldisemalt.

Anonymous said...

Vabastiilisuusaga (s.t. stiilis sõidan kuidas tahan, klassikat või uisku) oli see sirge lausa nauding:)), eriti vaadates paaristõukelükkajaid (v.a. SO-ässad, kes ainult nii sõidavadki ja lendasid mööda nagu s......st kassist). Aga Gea, Palukülas saad täiega uisutada, ei mingit kepilummeuputamist...ja vahelduseks natuke austriapärast slaalomit:)