Suunto II päev - põnev tirimine

Nagu loota oli, tuli viitstardist põnev võistlus.
Stardist läksin 9.-ndana koos Talveriga. Kuna Mast oli ees 20sek, siis tuli kõigepealt tema kinni püüda. Siis alla neelata ülejäänud, seda juba koos Mastiga.
Talver vajutas alguses nöörirajal nii kõvasti, et hakkasin oma seisundis tõsiselt kahtlema. Kas tõesti on täna nii kehv päev. Aga kui oli joostud 400m, kuulsin ühel tõusul sõnu, mis silitasid kõrvu: "No kohe üldse ei jõua". No muidugi ei jõua, kui niimoodi alustada.
Masti selg välkus aeg-ajalt, Pritsiku oma ka. Esimesele punktile lähenedes tuli parempoolselt valelt ninalt Pavlov. Selge, liider on oma 2min edu maha mänginud. Mast ja Savinov võtsid punkti, neile järgnes Pavlov, siis mina. Talver ja Pritsik ja olid maha jäänud.
Tugev nelik oli koos.
Kolmandas punktis saime kätte Tõnu Tänava. Aga tema ei suutnud meie tempot hoida ja jäi maha. Rohkem teda ei näinud, tema meid aeg-ajalt küll. Tõusul 7.-ndsse valiti 10m raadiuses erinevaid radu, kuid punktis olime jälle koos.
Teel 8.-ndasse neelasime alla Raivo Pellja. Tempo oli kõva, kuid Raivo suutis nelikuga kaasa tulla. Edasi jätkus viie mehe võistlus-võitlus, kus paaris kohas otsustati teevalikutega vahesid sisse teha.


Etapil 8-9 otsustasin minna vasakult, sest tundus, et sealt tuleb kõige vähem kõrgust võtta. Eksisin ja jäin teistest ca 30m maha. Pellja läks paremalt (ligikaudne rada), kolm ülejäänud konkurenti keskelt. Savinovil oli tempo hoidmisega raskusi, kuid oli veel Pelljast ees.

Aeg-ajalt tõstis Mast tempot, kuid see ei andnud suurt efekti. Ka Pavlov spurtis mõnel tõusul ette, kuid sai kiiresti aru, et üksinda ei ole tema lahinguväljal sõdur.

Etapp 12-13 lõi pundi laiali. Kuna lõpuni oli jäänud vähe, siis oli see pea ainuke võimalus . Mast, Pavlov ja Savinov läksid vasakult, meie Pelljaga paremalt. Ise sattusin minema üsna järve lähedalt (roheline joon), sest vahepeal hakkasin teevalikus kahtlema. Loll mis loll. Õnneks ei kaotanud sellega palju, sest sain Raivoga tee peal jälle kokku. Koos jõudsime punktinõlva alla, kus meiega ühines Savinov. Ja ta oli täiesti üksi!!?
KP13 võtsime kolmekesi, Mast-Pavlovist polnud haisugi. Edasi kiiresti nõlvast alla soodevahelisele platoole. Kiire pilk seljataha ja ... oh jama, pikkade sammudega jooksid mäest alla kadunud konkurendid. Masti sammud olid natuke lühemad, kuid seda kiiremini käisid tal all jalad ringi.
Nüüd ei jäänud muud üle, kui lahendada asi lõpus.

Tõus peale KP15. Mast vajutas, Pavlov surus järgi, mina järel. Pelljast saime mööda, Savinov jäi natuke maha. Karjääri serv, hüpe üle puu ja oh-oh-hooo - konkurendid jooksevad liialt vasakule. Läksin suunaga paremale sügava lohu servale. Kuid punkti polnud. Vasakul asuvat punkti nägin juba tükk aega, kuid olin kindel, et see pole õige. Samas läksid konkurendid kõik sealt ja kuna nad minu poole vea parandamiseks ei tulnud, sain aru, et oma isekusega olin saanud tünga. Viga 17sek.

Nüüd tuli jalad kõhu alt välja võtta ja teistele järgi joosta. Savinovist möödusin mingil nõlval, Pelljast möödumist isegi ei mäleta. Mast ja Pavlov olid kaugemal ees, mistõttu tuli lõpusirgel vaid tagasi vaadata. Õnneks Pellja ei jõudnud ning väga valusaks lõpusirge ei läinud.

Kuid Mast jooksis lõpusirgel Pavlovi ees nagu surmahirmus jänes hundi ees. Ja võitis, ehkki lamas peale lõpetamist veel 5min murul. Oleks ta vaid teadnud, et Pavlov ei hakanud aumehena temast mööda jooksma ja Pavlov, kurask, ei ütelnud seda enne ka.

Niisiis tuli 3.koht. Polnud paha.

Tulemused