Uisuaeg ehk 8 tundi Soome järvedel

Aitäh, Silver, et kutsusid, nagu ka aasta tagasi Hiiumaa laidudele. Muidu vaataks seda Sinu videot ja näriks kadedusest küüsi. Ja Heleni mikrobuss oli super!

Uisuaeg on saabunud. Külmetab ja lund ei ole, seda nii Põhja-Eestis kui Lõuna-Soomes. Polegi varem Soomes uisutamas käinud ehkki see ON uisutamise imedemaa. Merel praegu ei saa, kuid järvi katab reeglina vähemalt 10 cm paksune jääkiht. Samas peab olema ettevaatlik ojade suudmealadel, kuid leidub ka üllatusi. (Silveri pilt)

Lühidalt eilse uisumatka statistikast: 

- päeva pikkus tuli pea 21 tundi, millest 8 tundi matkasime Fiskarsi (Fiskari) kandis

- läbisin uiskudel ja kõndides 62 km ehkki mõni mees sai kokku ka 80 (!?) km (näit Viljar).

- külastasime 23-24 järve, umbes sama palju võtsime uiske jalast ja panime alla tagasi

- oli vaid kerge tuul ja mõned miinuskraadid, kahjuks päikest ei näinud. Seetõttu ei saanud enamus ajast üldse aru, mis suunas liigume. Topo GPS aitas Silveril planeeritud marsruuti jälgida.

- kõrgust võtsime 350 m, pikim jalgsi ots oli 1,5 km. 
(Silveri pilt)

- jää kvaliteet oli suurepärane - viiest viis. Loomulikult oli ka natuke kehvemaid kohti ja topeltjääd. (Silveri pilt)

- 8 toredat matkakaaslast (3+1 Grauenit - Viljar, Peteri ja Oliver oma tüdrukuga, Silver, Helen, Kristjan, Lauri). Enamus kestvusalade tegijad, mitmed maailmameistrid (sh juunior)

- oli mõnus rahulik liikumine, kus uisukilomeetreid sai ise vabatahtlikult juurde koguda

Silver planeeris marsruudi laevas ja saatis ka teistele orienteeruva gps-träki. Olin valmis 100 km uisutamiseks, kuid seekordne plaan tuli pigem seikluslik - kombineeritud ringmarsruudil matk järvede kaudu. Kuna olin tavaline kaasreisija, polnud navigeerimisega vaja pead vaevata.

Suusasaapad said kõva vatti, sh väikestel kaljudel. Minu parema saapa lukk läks lõplikult katki. Tossud olid küll kaasas, kuid neid polnud mõtet vahetada.

Lõunapeatus peab alati olema seal, kus on vett ja ilus vaade. Esimene oli meil endil olemas, vaate leidsime loodusest.

Ühel hetkel kutsuti mind lubjakivi vaatama, pärast korrutati juba vulkaan ja vulkaan. Pomisesin midagi moondekivimist, täpsemalt määrata polnud võimalik. Aga neile meeldis rohkem Soome vulkaan :) (Silveri foto)

Ikka küsitakse, et kas midagi juhtus ka. Ikka juhtus, harva kukuti, ise sõitsin korra salakavalasse topeltjäässe kinni ja kukkusin ca 5 cm sügavusse vette. Läks oma kümmekond sammu, et murduvast jääst välja saada. Korra kukkusin valusasti seetõttu, et lohakalt kinnitatud uisutera tuli suusasaapa alt lahti.

Noor Oliver sai oma esimese kogemuse veeaugus. Kiirelt ronis naaskleid kasutamata veest välja, kuid sai muidugi läbimärjaks. Riiete vahetusele kulus omajagu aega, mistõttu läks tagasijõudmisega korra isegi kiireks.

Rogainiliku täpsusega jõudsime tagasi bussi juurde (kontrollaeg oli kell 18). Seda Silveri soovil, kes loomulikult võttis päevast maksimumi. Mis aga tähendas, et jäime ka pimeda kätte. "Ettenägelikult" olin oma lambi koti pakkimisel välja jätnud. Kuid probleemi polnud.

Silveri pilt ka.

Hoidsin end järgmise päeva Rahvapinksi turniiriks. Öösel tundsin, kui korralikult oli keha "läbi klopitud" ja loomulikult ei läinud hommikul kuhugi. Isegi pikem jalutuskäik oli järgmisel päeval kergelt väsitav. 

Passi siiski veel ei vaata, sest rogaini MM vajab valmistumist ja taoline 8-tunnine matk oli ka selleks lihtsalt super.

Kernu Terasmehe 9 esimest ala. Kabe lugu.

Mõte oli teha ülevaade peale 10 ala (27-st), kuid suusatamine Paliveres lükkus edasi järgmisse nädalasse. Kuna Spordi Mati arvas Facebookis, et kabest pole võimalik lugu kirjutada, siis sellel alal peatuks natuke pikemalt.

VIBULASKMINE

Eelmisel aastal olin vibu ajal Berliini lennukis, mistõttu sain esimest korda seda ala proovida nüüd. Päev varem käisime Sõle tänaval Tallinna vibukoolis viiekesi (4 meest ja 1 naine) harjutamas. Näidati natuke tehnikat, kokku lasksime 15 m pealt ca 1,5 tundi. Head tunnet siiski kätte ei saanud.

Saue Spordihoones toimunud võistlusel tundsin end sealse vibuga kohe hästi ja nooled lendasid stabiilselt õigele kõrgusele. Oli vaja olla keskendunud, et kõrvale ära ei värista. Kahjuks tuli üks 7 sisse, ehkki tänu sellele sain järgmiste meeste ees sama punktisuma juures parema koha (oli rohkem üheksaid). Nii Jaan Valtin kui Peeter Tubli käisid samuti päev varem trennis, Ivo Milleril võistlus ebaõnnestus. 

Tuli hea 6. koht 38 osaleja arvestuses, naised võistlesid eraldi (neid oli 20). Tugevad veterankonkurendid Rain Tombak ja Arthur Raichmann tegid kõva tulemuse. Rain oli oma vibuga veel enne võistlust õues pimedas tund aega trenni teinud.

SÕUDEERGOMEETER

Harjutanud olin rohkem, kuid jälle arvestasin meetreid valesti ja tõmbasin end enne lõppu kinni. Eelmise aastaga võrreldes parandasin tulemust 2,8 sek. 

Koht tuli oodatult vilets (22. 37.-st). See on noorte härgade ala. Võitis  kettamees Madis Kõpper. Endine tippväravpallur Sten Toomla alustas maruvihaselt, kuid lõpus väsis järsult.

SULGPALL

Selle alaga ei jõua ega taha tegeleda. Mis lapsepõlves õpitud, sai siin mängu pandud. Trennimeeste vastu nagunii ei saa, teistega võis kembelda.

16.koht 35.-st. Võitis Peeter Tubli.

NOOLEVISE

Harjutasin suvel ja ka hiljem kodus. Alles päev enne võistlust sain natuke kindlama tunde kätte, kuid ebastabiilne olin ikka. Noolevise on minu jaoks veel õnnemäng.

Seekord õnn naeratas ja visked olid stabiilsed ning tulemus üllatavalt hea - 4. koht 35.-st. Peeter Tubli sai juba teise võidu samal päeval.

KORVPALLIELEMENDID

Kõigepealt 10 tabavat vabaviset aja peale ja seejärel 9 tabavat viset ümber vabaviskejoone (samuti aja peale). Ise pidi palli ära tooma.

Kui eelmisel aastal ebaõnnestusid vabavisked, siis seekord läks kõik totaalselt aia taha. Masendav loopida, kui pall keerleb vaid rõngast välja.  Ma justkui oskan, aga... Vaid 12. koht 36.-st.  Jaan Valtin kordas eelmise aasta võitu.

KOROONA

Oskan seda mängu ja ei oska ka. Siingi on vaja natuke vedamist, mida seekord polnud. 

11. koht 37.-st. Oma esimese alavõidu sai Rainer Kukk.

MALE (10+10 min, 7 vooru)

Siin lootsin heale tulemusele ehkki aasta tagasi pidin kõrge palaviku tõttu male vahele jätma. 

Alguses läks kõik kenasti - viiest voorust 5 punkti. Jäi veel šveitsi süsteemis kaks matši tugevate vastastega.

Kõigepealt Rain Tombak. Ta üritas mängu kinniseks muuta, kuid mul õnnestus siiski üsna hästi keskelt ja kuningatiivalt rünnakut arendada. Mingil hetkel kahisin Rainilt vankri ja hakkasin punuma mativõrku. Kõik paistis roosiline ja valmis oli matt ühe käiguga. 

Seda käiku paraku teha ei õnnestunud, sest Rain tegi hoopis mulle mati. Pagan küll, kaitseks olev vanker oli seotud ja sellega käia ei saanud. Alahindasin vastase võimalusi ja sain valusalt "vastu hambaid".

Viimases partiis Madis Toomlaga mängisin mustadega avangut väga halvasti ja kaotasin viguri. Võitlesin kõvasti, tegin mõne hea vahetuse ja lõpus oli mul kahel tiival kokku 3 etturit tema ühe oda ja etturi vastu. Ta pakkus viiki ja nõustusin. Tegelikult oli mul võidule viiv seis, kuid aega oli järel vähevõitu. Pingeseisundis oli viik vabastav pakkumine. 

Võit poleks lõppkohta parandanud, jäin teiseks 30 osaleja seas. Nagu aasta tagasi võitis Rain Tombak.

UJUMINE (toimus peale kabet)

Ujumine läks nii p...sse, et selle kohta tegin lausa eraldi postituse (SIIN). Tuli 11.koht 30.-st, maksimaalselt oleksin võinud olla 4 kohta kõrgemal. Sellel aastal on tase palju tugevam kui möödunul.

Võitis Janar Laanemets.

KABE  (10+10 min, 8 vooru)

Eelmise aasta võit tuli mulle üllatuseks, kuid ka seekord tegelesin enne turniiri natuke kabe teooriaga ja mängisin arvuti vastu.

Teoorias pakutakse kord, et ääri on kasulik ära võtta, teisalt jälle rõhutakse ülekaalu saavutamisele keskväljal. Viimane eeldab siiski ka tagumise rea nuppude liigutamist, millest eriti tundlik on paremalt teine. Arvuti vastu mängides kujunes mul valgetega üks avang, mida arvuti alati minu vastu kasutas. Edu saavutamiseks pidi olema tagasihoidlik ja mitte aktiivselt keskväljale tormama.

Turniir algas kehvalt, kus esimese kolme mänguga kaotasin 1,5 punkti. Hävisin Mattis Alliksoole. Seejärel sain 3 võitu ja jälle ülemisse otsa tagasi. Eelviimane mäng oli Priit Põldaruga, kes mängib ülemisel pildil Rain Tombakuga (paremal). Priidul oli turniiri võitmiseks vaja minu vastu saada viik. Selleks hetkeks oli ta kogunud 6 võitu 6 mängust.

Ehkki mängisin mustadega, sain äärte ärakasutamise ja aeglase survega keskväljal hea seisu. Priidul oli mitmel korral vaid üks käik kaotusest pääsemiseks. Ja ta leidis selle üles. Pealtvaatajate seltskond kogunes meie laua ümber ja pinge kasvas. Haistsin võitu kuni ühel hetkel pääses ta ühe nupuga mitu kaitsest läbi. Asi kiskus viigi poole, mis hea alguse järel tundus hapuvõitu lahendus. Aga mis siis ikka.

Ühel hetkel oli meil mõlemal kaks nuppu, temal tamm ja minul üks käik tammini. Seis on toodud kõrval oleval pildil, mille lavastasime mõni päev hiljem. Must nupp kadus musta ruudu sisse ära ja ma tegin käigu, peale mida kõik ümberringi ahhetasid ja ise võtsin kohe kahe käega peast kinni. Kuidas oli küll võimalik teha selline rumal käik? Pinge oli suur ehkki aega oli,järel 1 minut.

Millise käigu tegin (mustadega)?

Viimase partii mängisin viiki, kuid see eelnev kaotus jäi pikalt hinge kriipima. Sain 6. koha 30-st. Võitis Priit Põldaru.

Male või kabe loo kirjutamiseks pole muud vaja, kui partii protokolli koos kommentaaridega. Kahjuks välkkabes protokolli ei teinud ja käikude järjekorda enam ei mäletanud. Draamat ja põnevaid ning adrenaliinirohkeid mänge oli neil turniiridel omajagu.

KOKKUVÕTE

Peale 9 ala pole üldseis paha, kuid kui maha võtta 3 ala (mida lõpptulemuse arvutamiseks tehakse), siis olen kusagil 4.-5. kohal. Siiani pole midagi hiilgavat tulnud, ehk toob laskmine alavõidu.

JÄRGMISED ALAD

Järgmise neljapäeva õhtul (13. veebr) peaks Paliveres olema suusatamine. Minu jaoks täitsa ok ala.
8. märtsil on kardisõit (väga nõrk ala), 11. märtsil laskmine (eelmisel aastal võitsin). 12. aprillil on lauatennis, millest kahjuks osaleda ei saa. 

Rogaini MMi maastik. Quintanar de la Sierra, Hispaania.

Ehkki rogaini MM-ini on veel 5 kuud aega, tekkis huvi sealse maastiku vastu. Lennupiletid on olemas, hotellikohad Quintanar de la Sierra linnakeses samuti broneeritud. 

Ronimist tuleb kõvasti, sest võistluskeskus asub kõrgusel 113 m, põhjapoolsed mäed 950 m kõrgemal. Kõrgeim mägi on 2073 m. Punane joon ääristab keeluala. Ilmselt jääb selle sisse ka võistluskaart.

Reljeefikaart. Punane täpp on võistluskeskus. Kõrgusjooned 50 m vahega.

Hispaania kohta on olemas MapAnti kaardirakendus (Karttapullautin, Jarkko Ryyppö). Link on SIIN. Kõrgusjooned peaksid olema 5 m vahega.

Ükskõik, mis suunas võistluskeskusest startida, tõusu peab võtma kohe. Põhja suunas ikka korralikult. Esialgu on lihtsam, sest teid ja teeradu on rohkem.

Kui suures pildis tundub, et lõunaosas on reljeef rahulikum, siis kaguosa on liigestatum ja jõeorgude nõlvad päris järsud. 

Kaardi edelanurk on kõige rahulikuma reljeefiga ja kuna teeradu on seal ka rohkem, siis ehk sobivam öiseks orienteerumiseks. 

Põhjaosas on kaks kõrgendikku, mõlemad üle 2000 m tippudega. Tehniliselt on need erinevad, kuid mõlemad üsna keerulised. Kirdes on palju kaljusid ja tõenäoliselt poetatakse sinna nii mõnigi kallis punkt.

Loodeosa mägi on aga ühtlase kallakusega, kus kõrguse hoidmine ja oma asukohast arusaamine võib lootusetult "lappama" minna. Loodetavasti ei panda mõnda punkti pisikesse orvandisse laia ühtlase nõlva peal.

Nende kahe mäe vahel on paras sigri-migri reljeef. Tõeline maiuspala o-gurmaanidele öisel ajal.

Veteranid ilmselt kahte kõrgemat ala hõivama ei lähe, kuid punktide kaalud on seal arvatavasti suuremad. Läänepoolne kõrgendik tundub olema sobivam, kuid eks seda näeb paremini võistluskaardilt, kus ka punktirõngad peal.

Tõusu tuleb arvatavasti võtta üle 2 km, mis kulutab ajaressurssi puhtalt kõrguse koefitsienti arvestades ca 3,5 tundi.

Juhtub ka ujumises. Kernu Terasmees

Juhtub orienteerumises, eriti seiklusspordis. Aeg-ajalt juhtub ka pinksis. Male ja kabe ongi üks juhtumiste rida ja võiks pikki lugusid pajatada. 

Ujumise 100 m on lihtne ala - hüppa vette, ära alguses kiirusta, jälgi tehnikat, vii käed kenasti ette ja lõpeta küll väsinult ning hingeldades, kuid rahulolevalt.

Saue Spordihoone ujulas olin esimest korda. Saue linna MV raames nägi ka endisi ujujaid, kuid Kernu Terasmehe seltskonnas oli tase väga kirju. Kuid see oli vaid üks ala 25-st ja igal alal ei saagi tugev olla.

Eelmisel aastal üllatasin end ajaga 1.34. Nüüd olin tervem ja paremas füüsilises seisus, ujunud kordades rohkem kui aasta tagasi. Eeldasin väikest ajaparandust, sest ujumises imesid ei juhtu. Vähemalt penskarite klassis. 

Kuid nooremad parandasid tublisti aegu. Ka kõikeoskav Mirje (pildil püsti), kes isa Raini jutu järgi polnud kunagi ujumistrennis käinud, liugles ühtlaselt ja rahulikult ajaga alla 1.40 ning võitis naiste arvestuses.

Üks mees hüppas vette trussikutes, mis jäid siiski jalga. Ise kartsin ujumisprillide pärast, mistõttu tõmbasin  rihmad rohkem koomale ja katsetasin hüpet eelnevalt mitu korda. Kõik oli kontrolli all.

Ja siis tuli minu kord. Kummardasin stardikäskluse ootuses, kuid jäin ikkagi hüppega hiljaks. Libastusin kergelt ja ilusa hüppe asemel prantsatasin suure kõhuplaksuga vette. Pea polnud normaalses asendis ja prillid nihkusid diagonaalselt üle silmade.

Midagi ei näinud, vaid vilksamisi näitas end basseini põhja tõmmatud pruunikas triip. Tavaliselt on see must, jäin mõtlema, kas oli ikka keskjoon. Rapsisin edasi, tehnikat ei suutnud paanikahoos kuidagi kontrollida. Esimese pöörde tegin kiiresti ehkki oleks pidanud selles kohas rahulikult prillid ette panema. Midagi ei näinud ja ujusin rajapiirdesse kinni. Nüüd tekkis võimalus püsti tõusta ja prillid korralikult ette panna. 

Kuna olin kaotanud palju aega, oli vaja edasi eriti ägedalt panna. Rahmeldasin korralikult, viimases pöördes tundsin, et ühtegi milliliitrit õhku enam kopsudesse ei mahu ja süda seisab. Totaalne haamer. Tegin paar hingetõmmet, libistasin end uuesti liikuma ja rahulike käetõmmete järel tundsin end jälle elusalt. Edasi võtsin rahulikumalt ja ülisuure pettumustundega lõin käe vastu finišiseina.

Aeg 1.41. Kohutav. Pool õhtut oli kehv olemine, Kernu Terasmees ikkagi.  

Võitja Janar Laanemetsa (pildil paremal) aeg oli mitu sekundt aeglasem kui eelmisel aastal (1.23). Vaid 6 sajandikuga kaotas talle orienteerujate seas tuntud Silvar Savolainen. Ise kaotasin napilt ka Kaimo Käärmann-Liivele, kes on pildil kõige siinpoolsem.

Tulemused (pole veel)

Nädala pärast on Paliveres suusatamine (!?), siis saab 10 ala tehtud ja tuleb ka vaheülevaade sarja seisust.

Sportlik keegel. Erika Salumäe lugu.

Kinnimakstud bowlingut olen paar korda proovinud, kuid sportlikku keeglit enne eilset veel mitte.

Haiba pinksitrenni aastalõpuüritusel tuli peolauas jutuks keegel, sest tugev pinksimees (reiting 173.) ja ettevõtja (Uninaks jt.) Guido Piksar on sellel alal kõva tegija. Ta on tulnud 7 korda Eesti meistriks ja osalenud MMidel Eesti meeskonnas paarkümmend aastat.

Eile õhtul vahetasimegi Mustamäe keeglisaalis lauatennise reketid keeglikuulide vastu, peaaegu kõik tegid seda esimest korda. Imestan, et bowling on tuntud ala, keegel vist mitte. Võib-olla ehk seetõttu, et esimene on lihtsalt seltskondlik tore ajaviide, teine aga tõsine sportlik ettevõtmine. Keegel on intensiivsem, ajab isegi kergelt higistama, mistõttu on ka sportlik riietus vajalik. Võistlusmoment on mõlema juures oluline.

Tegime muidugi mitu võistlust, kokku heitsin ca 90 korda. Tulemus oli keskpärane, füüsiliselt polnud raske. Oluline oli õige visketehnika omandamine, mis tuli üsna ruttu. Päris mõjudeta see õhtu siiski ei jäänud, täna muutub vasak tuharalihas järjest valusamaks.

Mõnus, kuue rajaga hubane ruum on sobiv ka ettevõtetele ürituste korraldamiseks. Kui panna ise rada kinni, siis tund maksab 18.- euri. Bowlingust odavam.

Mulle meeldis lugu Erika Salumäest.

Kord ühel EOK tunnustamisüritusel seisid Guido ja Erika Salumäe kõrvuti. Erika küsis Guidolt, et mis alal temal saavutused olid? Jutuks tuli keegel ja Guido kutsus Erika mängima.

Erika läkski, loopis palle 2,5 tundi järjest. Järgmisel päeval lendas Sotši Barcelona olümpiaettevalmistuse laagrisse.

Kahe päeva pärast helistas Salumäe treener Vladimir Leonov Guidole ja küsis, et mida sa tüdrukuga tegid. "Ta magab juba kaks päeva voodis, lihased valusad ja trenni teha ei saa. Mul suur trekk kinni pandud ja raha makstud."