Mis seal salata, tõelise suurürituse ehk 3500 osavõtjaga veteranide MMiga orienteerumises on Tallinnas algust tehtud. Orienteerumisriikide korraldajate jaoks kõige ihaldatumaks võistluseks peetud WMOC on siin ja nüüd ei ole enam midagi muud kui see võistlus ilusti ära teha. Tibusid loeme sügisel.
Samas pole see üldsegi enesestmõistetav, et WMOC praegu Tallinnas toimub. Varasemalt on korra selle ürituse korraldamist EOLi poolt taotletud, kuid Lõuna-Eesti oma huvitavate maastikega löögile ei saanud. Polnud piisavalt atraktiivne ja seda turismikohana. Lätlased olid oma maastikke (Liepajat jt) palju kordi (8?) varasemalt pakkunud, kuid ka need väikesed kohad ei võitnud korraldamisõigust. Vaid leedukad viisid 2001.aastal Nida poolsaarel läbi veteranide MMi, kuid Nida on ka turismiatraktsioonina eriline paik.
Mõned aastad tagasi tuli IOFi asepresidendilt Leho Haldnalt EOLi juhatusele ettepanek teha WMOC hoopis Tallinnas. Esimene reaktsioon oli, et mida me siin prügimägede vahel ikka korraldada saame, pole ju maastikke. Tõsi, Tallinna Vanalinn oli sprindiks küll hea tõmbenumber, kuid metsajooksude osas puudus laiem vaade. Ei osanud näha, et näiteks 80-90 km pole pealinnast üldsegi kauge maa ja metsajooksud saab läbi viia Kõrvemaal vm.
4. jaanuaril 2013 hääletati EOLi juhatuses veteranide MMi korraldusõiguse taotlemist ja seejärel saadeti taotlus IOFile ära (ehkki pildil on käed püsti vaid kahel juhatuse liikmel, hääletasid eelnevalt kõik üksmeelselt taotluse esitamise poolt).
Taotlus oli tehtud, tuli leida potentsiaalne korraldaja, kes võtaks suurema koormuse selle läbisurumise ja kogu korralduse eest enda kanda, EOLi abiga muidugi. Ja kaks julget meest - Timmo Tammemäe ja Jaan Tarmak SK100-st ütlesid, et nemad teevad selle võistluse ära!
Võistluse kontseptsioon siis:
WMOC Eesti kontseptsioon:
Keskus: Tallinna Lauluväljak
Sprindi kvalifikatsioon: Maarjamäe, Kadriorg
Sprindi finaal: Tallinna vanalinn
Tavaraja eeljooksud: Pirita, Läsna
Tavaraja finaal: Kõrvemaa, Jussi järved
2013. aasta mais käis IOFi volinik David May Eestis ja vaatas, kuidas väljapakutud kontseptsioon sobib ja kuidas SK100 saab hakkama o-nädala korraldamisega. 17.mail osales ta o-nädala sprindivõistlusel Kadriorus. Peale seda reisi läks May vaatama teise finalisti, Taani valmisolekut WMOC-i korraldamiseks.
21.juulil 2013 tuli IOF-ist kiri, et Eestile on antud õigus veteranide MMi korraldamiseks.
Täna, ligikaudu 3 aastat hiljem, peeti WMOCi sprindi kvalifikatsiooni võistlused Kadriorus. Osalesin ka ise sellel peol, võistlejana.
Keskendusin enne starti ettevaatlikule ja sujuvale sooritusele. Olin kindel, et suuremate vigade vältimisel suudaksin pääseda A-finaali.
Kokkuvõttes õnnestus joosta nii nagu plaanitud, ehkki oleksin lootnud natuke paremat kohta. Oma jooksus, kus oli 76 osalejat, sain 18. aja, kaotusega võitjale 1:26 (kaardil on ka iga etapi kaotus parimale ajale). Samas olin ilmselt liiga ettevaatlik ja see tõmbas kiiruse nii kõvasti alla, et näiteks 15. KP-s kaotasin Mati Preitofile 8 sekundiga (jooksukiiruse järgi oleksin pidanud juhtima vähemalt minutiga). Kahjuks tegi Mati peale seda rumala vea (jättis punkti vahele ja jooksis tagasi) ning jäi seetõttu A-finaalist välja.
Ehkki hoidsin end pidevalt tagasi, kaotasin lõpus ka ise korraks järje käest. Lugesin 3 viimast etappi ilusti ära, kuid ühel hetkel unustasin, millisesse jooksma pean, kas 16. või 12.-sse... Ilmselgelt oli tegemist keskendumise hajumisega, osaliselt põhjustatuna ka hapnikupuudusest. Mõned sekundid läksid sellega kaduma.
(Foto: Sander Lembra)
Viimase pika nöörilõigu vajutasin üsna kiiresti, 54 sekundiga (olles kõikidest M55 klassi meestest (230) esikümnes), kuid nagu Kuno Rooba kõrvalt nägi, jooksis minust nagu postist mööda Venemaa koondislane Galina Vinogradova. Temal algab peagi päris MM Rootsis, kus ka meil on omad ootused-lootused. Igal juhul oli üks koondislane, Sander Vaher, täna aktiivselt abis võistluse korraldamisel.
Tulemused
VIDEO Facebookis
Homme siis finaalid Vanalinnas, kus viimati sai joostud 20.juunil 2012 (pilt samast võistlusest). Nüüd enam tagasihoidmist ei tule, ehkki lolliks joosta ei kavatse.
Samas pole see üldsegi enesestmõistetav, et WMOC praegu Tallinnas toimub. Varasemalt on korra selle ürituse korraldamist EOLi poolt taotletud, kuid Lõuna-Eesti oma huvitavate maastikega löögile ei saanud. Polnud piisavalt atraktiivne ja seda turismikohana. Lätlased olid oma maastikke (Liepajat jt) palju kordi (8?) varasemalt pakkunud, kuid ka need väikesed kohad ei võitnud korraldamisõigust. Vaid leedukad viisid 2001.aastal Nida poolsaarel läbi veteranide MMi, kuid Nida on ka turismiatraktsioonina eriline paik.
Mõned aastad tagasi tuli IOFi asepresidendilt Leho Haldnalt EOLi juhatusele ettepanek teha WMOC hoopis Tallinnas. Esimene reaktsioon oli, et mida me siin prügimägede vahel ikka korraldada saame, pole ju maastikke. Tõsi, Tallinna Vanalinn oli sprindiks küll hea tõmbenumber, kuid metsajooksude osas puudus laiem vaade. Ei osanud näha, et näiteks 80-90 km pole pealinnast üldsegi kauge maa ja metsajooksud saab läbi viia Kõrvemaal vm.
Taotlus oli tehtud, tuli leida potentsiaalne korraldaja, kes võtaks suurema koormuse selle läbisurumise ja kogu korralduse eest enda kanda, EOLi abiga muidugi. Ja kaks julget meest - Timmo Tammemäe ja Jaan Tarmak SK100-st ütlesid, et nemad teevad selle võistluse ära!
Võistluse kontseptsioon siis:
WMOC Eesti kontseptsioon:
Keskus: Tallinna Lauluväljak
Sprindi kvalifikatsioon: Maarjamäe, Kadriorg
Sprindi finaal: Tallinna vanalinn
Tavaraja eeljooksud: Pirita, Läsna
Tavaraja finaal: Kõrvemaa, Jussi järved
21.juulil 2013 tuli IOF-ist kiri, et Eestile on antud õigus veteranide MMi korraldamiseks.
Täna, ligikaudu 3 aastat hiljem, peeti WMOCi sprindi kvalifikatsiooni võistlused Kadriorus. Osalesin ka ise sellel peol, võistlejana.
Keskendusin enne starti ettevaatlikule ja sujuvale sooritusele. Olin kindel, et suuremate vigade vältimisel suudaksin pääseda A-finaali.
(Foto: Sander Lembra)
Viimase pika nöörilõigu vajutasin üsna kiiresti, 54 sekundiga (olles kõikidest M55 klassi meestest (230) esikümnes), kuid nagu Kuno Rooba kõrvalt nägi, jooksis minust nagu postist mööda Venemaa koondislane Galina Vinogradova. Temal algab peagi päris MM Rootsis, kus ka meil on omad ootused-lootused. Igal juhul oli üks koondislane, Sander Vaher, täna aktiivselt abis võistluse korraldamisel.
Tulemused
VIDEO Facebookis
3 kommentaari:
Vaatasin järgi, Galina lippas viimase lõigu 0.47. Võimas. Ets hoia homme pea külm!
Programmi kohta:
Ei saa aru miks valiti modeli maastikuks Kodasoo. Sel ei ole mingit sarnast seost Pikasaare ega Apuparraga. Täiesti erinevad maastikutüübid. Meile hea, aga külalistele mõttetu! Pika raja finaali treeningmaastik (model) pidanuks olema Viitna. Muidugi ma ei tea millised keskkonnakaitsealased piirangud eksisteerivad, aga ka Kõverjärve olnuks arvestatav maastik Põhja-Eesti MMil. Üks eeljooks kuskil mujal oleks kindlasti olnud võimalik, Valgehobusemägi, Mustla-Nõmme ... Ilmselt raha otsustas kõik.
Lihtsalt mõtted.
Modelimaastikuna käis läbi palju lappe ja üheks esimeseks variandiks oli Pirita. Paljukest need meie maastikud ikka erinevad ja kaardistaja käekirjast saab aru ka natuke teistsugusel maastikul. Kodasoo oli kõige lähedalasuvam korralik lapike ja pealekauba ilus ka ning kergesti juurdepääsetav. Mida muud veel vaja on? Võssi?
Postita kommentaar