Wednesday, August 10, 2016

WMOC - tavaraja kvalifikatsioonid

Täna oli siis esimene kvalifikatsioon Apuparra kaardil Kõrvemaa keskuses. Võistluskeskus nägi jälle suursugune ja pidulik välja, eriti hästi oli lahendatud finišisirge, mida oli kõigil tore jälgida.

Ma ei tea miks, kuid Apuparra ja põhjapoolsel Paukjärve kaardil olen pea alati halvasti jooksnud. Väikesed lohud/augud on raskusi tekitanud ja sellega ei saanud hakkama ka täna väikesel modeli kaardil.

Jooksma läksin siiski plaaniga ühtlaselt ja rahulikult rada läbida.

Esimesel etapil sain aru, et füüsiline seisund polnud täna kõige parem. Etapp tundus pikavõitu ja alguse jaoks keeruline. Seisin kõrge nõlva peal ja üritasin aru saada allpool asuvatest pinnavormidest ja punktikohast. Oli selge, et sinna orgu oli neid topitud hulganisti. Hästi aru ei saanud, kuid liikusin ettevaatlikult tuldud suunas ja sattusin õnneks õigesse punkti.

(kaart tuleks avada eraldi aknas, parema hiireklahviga)

Teine punkt tundus lihtne ja läksin julgelt nurka lõikama. Jällegi oli minek kuidagi pikk, isegi väga. Vasakult poolt ei tulnud järsku nõlva, ette tuli sügavam lohk, kust lootsin punkti leida. Polnud. Sain aru, et olen mööda jooksnud, kuid kui palju, ei teadnud. Õnneks sattusin 3. KP-sse. Viga ca 2,5 minutit. Uhh!

Etapp 6-7 oli samuti justkui väga lihtne - ühelt saarelt teisele ja kogu lugu. Jooksin ja ootasin teise saare järel sood. Kuid seda ei tulnud ja panin pikalt piki mineraalmaad edasi. Lõpuks tuli vastu nõlv ja lootsin vasakult poolt punktikoha leida, suunda ei vaadanud üldse. Asi tundus kahtlane, sest nõlv oli kuidagi suur ja olin ka liiga palju jooksnud. Läksin tagasi ja alles siis nägin valget mineraalmaa riba kaardil... Teine suur viga, 4,5 minutit.

Ehkki väljusin 10.KP-st, lugesin end 11.-sse ja selle järgi suundusin ringijooksule. Tee tuli kuidagi kiiresti ette ja ümbrus tundus ebanormaalselt reljeefne. Võttis aega, et veast aru saada, lisaks tegin punktipiirkonnas veel väikese ringi. Viga 4 minutit.

Seega tuli 3 punktiga kokku 11 (!!!) minutit viga ja sain ajaga 57.35 60 jooksja seas 21. koha. Kaotasin oma jooksu võitjale 11.55. A-finaali peaks pääsema igast (neljast) jooksust 20 paremat aega. Seega, kui ka homme nii jooksen, olen A-finaalist väljas. See oleks küll kole lugu.

Tulemused (1.kvalifikatsioon)


Kvalifikatsiooni 2. päev - peaga kändu rammimas


Täna oli vaja teha lihtsalt üks keskmine jooks ja koht A-finaali oleks olnud tagatud. Kuid kõik ei läinud nii lihtsalt ja valutult nagu tahtnuks.

Jooksin stardist esimese punkti asemel teise, ilusti vasakult poolt pikka orgu ja suunaga teede risti. Siis nägin ühtäkki, et kaardil on ka 1. KP, misjärel kaotasin pea. Panin end vale (150 m ida pool asuva) discgolfi korviga paika ja läksin KP-d võtma. Ei olnud. Tegin veel tiiru, ikka ei olnud. Alles tee peal rahulikult mõeldes sain kaardile, kõik eelnev tuli meelde ja kihutasin kaugel eemal asuvasse esimesse punkti.

Seis oli kahe päeva kokkuvõttes väga kriitiline, sest viga tuli juurde 3,5 minutit ja langesin oma jooksus 53.kohale.

Järgmise etapi võitsin, kuid enne 3.KP-d läksin kärsituks ja hakkasin punkti otsima natuke vara. Tulemuseks suur lisaring ja ligi 2 min viga. See oli juba katastroof. Nüüd ei jäänud muud üle kui veelgi kiiremini tulistada, õnneks oli füüsiline vorm suurepärane.

Etapil 3-4 olin jälle kiireim, kuid teel 5.-sse juhtus midagi enneolematut - kukkusin näoga vastu kändu, jõudmata käsi kaitseks ette panna. Nägu tungis kännu sisse, viimasest ei jäänud suurt midagi järele. Õnneks oli tegemist pehkinud puuga, kuid pauk oli tugev ja toibumiseks läks parasjagu aega. Kaelalüli deformatsioonist tingituna läks vasak käsi üleni kuumaks. Konkurendist itaallane (?) tuli kohe appi ja küsis, kas kõik on ok. Ootas veel peale seda, kui vastasin, et on. Vist ei uskunud, sest känd oli ju peaga purustatud.

Vajutasin täiega edasi ja kaotasin sellel etapil parimale ajale vaid 33 sekundiga ja sain 6.(!) aja.

Edasi sain kaks 2. aega ja 2 etapivõitu, enne 10. KP-d sattusin valesse punkti, mis võttis natuke ettevaatlikuks (+ 6 sek).

Ja siis tuli järjekordne pauk. Jooksin etapi 10-11 ringiga, soovides vältida rohelist ja ebamääraseid nõlvu, kuid pöörasin liiga vara sisse, ragistasin rohelises, sattusin valesse punkti. Seejärel võtsin vale suuna ja alles suure tagasijooksu ringiga jõudsin 11. KP-sse. Veel 3 min viga juures, kokku ca 8,5 minutit.

Vajutasin paaniliselt edasi, soos oli üllatavalt kerge joosta ja mujal ka. Kummaline oli aga, et kaotasin 12. etapil parimale 46 sekundiga!??, midagi erilist justkui ei teinud. Ka 18. etapil saadud 1,5 minut kaotust oli arusaamatu, tegin vaid pisikese lisakaare enne punkti.
(Foto: Rene Kundla)

Ehkki jämedaid vigu tuli kokku 9 minuti jagu, sain ajaks ikkagi 53.57, mis tundus esialgu olema piisav edasipääsuks A-finaali. Ja nii oligi, sain 2. jooksus 15. aja ja kokkuvõttes 17.-ndana A-finaali!

No kurat, Pikasaares panen laupäeval ikka täiega, loodetavasti on füüsiline vorm vähemalt sama hea kui täna. Pealegi meeldib Pikasaare maastik mulle palju rohkem.

Tulemused (2. kvalifikatsioon)
KOKKU

3 comments:

Alar Ehandi said...

Ets, 17-18 oli arvatavasti kiirem otse põhja üle sooriba ja siis loodesse mööda soo/mäe serva. Lõpus jälle üle soo. See soo seal oli täeisti joostav ja mäe jalam ka ilus liivane joostav enamasti. sa mitte ainult ei teinud ringi, vaid jooksid ka üle suht suure mäe, kuigi suusarajad on seal lauged.

Alar E

eduardp said...

Nõustun täielikult. Ma ei näinud kiirel jooksul soo erisusi ja valgeid laike selle sees. Seetõttu otsustasin ringi joosta.
Etapi 10-11 oleksin pidanud samuti otse, st nõlva alt jooksma.

Erkki said...

Ets, neid sinu jooksu trajektoore vaadates tekib lootus, et äkki koputas känd laupäevaks peas asjad paika:)