Monday, August 8, 2016

Nauditav sprindifinaal Vanalinnas

Vabaduse plats oli täna suurvõistlusele omaselt pidulik, igati MMi finaaljooksude vääriline. SK100 tiim oli ära teinud suurepärase töö ja usun, et kõik need tuhanded osalejad nautisid nii ilusat ilma kui värvikat rõõmsat atmosfääri. Seda oli näha nende nägudest ja kuulda juttudest.
(Kõrvaloleva pildi tegemine püüti kaameramehe poolt kinni)

Valmistusin finaaliks päris põhjalikult - uurisin vanu kaarte ja radu, keerulisemaid kohti, võimalikke teevalikuid, lõkse ning takistusi. Tegin rahuliku soojenduse, sain keha heasse konditsiooni. Ka vaim oli värske, stardis teadsin, mida tegema pean ja üritasin hoida pead külmana.

Ehkki kõik komponendid olid jooksu ajal kontrolli all, ei õnnestunud sellegipoolest tänane finaal kõige paremini. Üks suur viga oli eriti rumal, kuid sellest järgnevalt. Sander Vaher tegi rajameistrina huvitava raja - kiiret otsustamist, hoolikat kaardilugemist ja mitmeid teevalikuid pakkuva. Liiga keeruliseks rada ka ei teinud, see oleks võinud tekitada liigseid ummikuid, mida oli linnas turistide rohkuse tõttu niigi.

Alustasin hoolikalt, kuid jooksu pealt ei saanud täpselt aru, millises trepinurgas 2. KP asub. Ja sealt tuligi kohe esimene viga, jooksin mööda ja olin hetkeks üsna peata. Kehv algus -viga ca 20 sek.

Etapil 2-3 sain parima aja, 5.KP-sse joostes kaalusin natuke kaua kahte varianti, mistõttu kannatas selle all jooksukiirus (+10 sek).

Ehkki olin kodus endale selgeks teinud, et punktist tagasi väljajooksud  võivad olla kasulikud (seda nippi on Vanalinnas hea kasutada), jooksin etapil 6-7 ikkagi edasi läbi Lühikese Jala värava. Viimase juures oli aga mitu suurt turismigruppi, millest läbisaamine võttis paraja aja. Lisaks tuli võrreldes vasakpoolse variandiga 25 lisameetrit ja kaotust parimale ajale kogunes 21 sek. Sain tehtud veast üsna kohe aru, kuid plaani muuta polnud enam mõistlik.

Katastroof tuli etapil 8-9, kui vaatasin kaardilt, et punkt asub vaateplatvormil. Sinna ka kinnisilmi põrutasin, punkti muidugi polnud. Pisikest punktiõue ei suutnud tuvastada ka tagasijooksul, mistõttu möödusin sellest kohast pikalt. Ja siis jälle tagasi. Oli imelihtne tänavaäärne punkt, kuid viga tuli sellega 1,5 minutit.

Peale viga sain parempoolse variandiga (vasakpoolsest 22 m lühem) jälle parima etapiaja ning nägin enda ees Mihkel Nahkurit, kes startis minust minut hiljem. Ka etapi 11-12 läbisin parima ajaga, Mihkli selg silme ees.

Etapi 12-13 läksin Neitsitorni juurest ja sellega sain Mihklist ette. Taani Kuninga Aia ja Lühikese Jala variante olin eelnevalt analüüsinud kodus. Viga ei teinud, kuid ometi kaotasin parimale 21 sek! Osaliselt jäid turistid ette, trepil ka vanemad võistlejad.

Valearvestus tuli etapil 13-14 ja Mihkel sai minust jälle ette (viga 30 sek).

Edasi tulid täiesti konkurentsivõimelised ajad, etapi 18-19 lahendasin paremalt, sest jooksu ajal ei näinud otseteed. Mihkel jooksis vasakult ja kaotas sellega ca 20 m, ehkki vahemaa oli sealtpoolt 18 m lühem.

Lõpp oli kiire, kuid päästa polnud enam midagi. Koht 44., aeg 16.42, kaotust võitjale 3.34.

Sprindifinaali tegi eriti meeldivaks klubikaaslaste Marje Viirmanni kuld W55 ja Kari Lehto pronks M55 klassis. Marje oli kulda jahtinud kõik need aastad, mil ta on MMidel osalenud ja Karile oli see üldse esimene MMi medal. Selle nimel on ta aastaid tööd teinud. Ja muidugi on hea meel ka teiste Eesti medalinaiste üle: Kirti Rebane (hõbe W40), Airi Alnek (kuld W50), Ilse Uus (kuld W75).

Kõik medalilootustega mehed hävisid.

Tulemused

VIDEOD:
Kokkuvõte
Reporter
Tallinna TV
ETV spordiuudised
ETV (vene k)

PILDID:
WMOC
Postimees
Pealinn


3 comments:

Kris said...

Tore, et sa postitusse ka meedialingid lisasid. Sai kõik ilusti järjest ära vaadatud. Tänud Sulle.

Anonymous said...

Sandrile 12 punkti raja eest. Ometi kord läksid väiksed hallid ajurakud kärssama kui neljandas punktis hapnik otsa sai ja järgnes peata kana kannatuste rada. Mu meelest igati meistrivõistluste vääriline rada ja korraldus! Well done! Tervitades, Gea

Armo said...


Raja keerukusega M45A finaali osas ma rahul ei ole, oli natukene lihtsakoeline, samas ma ei saa ka öélda et liiga... , M35A rada meeldis oluliselt enam. Võistlus oli tore ja korraldus saab hinde 4. Naiste tase on nõrgem ja nad peavadki 2 x rohkem medaleid võitma, palju õnne medalistidele keda ei ole jõudnud veel õnnitleda! Ja ps, üks kindel jättis veel võtmata... küll võtab, aga stopp- mehed ei ole veel oma sõna öelnud. Kannatust! Ei ole oodata rohkem kui laupäevani.