pühapäev, 22. juuni 2014

TOW ehk Tallinna orienteerumisnädal

Võtan nädala kokku, mis polnud tulemuste poolest küll edukas, kuid huvitav ja tore.

Uskumatuna tundub, et TOW, mis sai alguse 100KP jooksust ja laienes suureks rahvusvaheliseks ürituseks, toimus juba 10. korda. Huvitav, palju neid maastikke siin Tallinna ümbruses veel jätkub, kus saaks 100KP jooksu pidada. Järgmisel aastal on vist Nelijärvel.

Esmaspäevane sprint toimus Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Lihased olid eelmise päeva Narva Energiajooksu poolmaratonist valusaks läinud, seetõttu kulus kogu tähelepanu nende töökorda seadmisele. Pika soojenduse peale sain päris heasse seisu. Stardi juurde läksin varakult, kuid sisenesin väravasse hilinemisega (kell taga?). Ja siis selgus, et mul pole rinnanumbrit. Kuna olin ostnud nädala passi, siis minu number asus kaugel keskuses, kuhu poleks enam jõudnud minna. Grete Gutmann oli valmis joonistama paberile uue numbri, kuid kuna minu start juba läks, loobusin nii numbrist kui jooksust endast. Olin häälestunud võistluseks ja stardi ebaõnnestumisel loobusin ka raja läbimisest. Natuke kurb.

Kolmapäeval toimus oodatud Tallinna südalinna pikk sprint. Olemine oli natuke väsinud ja uimane, seda ka kogu eelneval päeval, kuid võistlusärevus värskendas. Tõotas tulla huvitav jooks, mis tegelikkuses isegi ületas ootusi. Rada oli väga põnev ja võistlus jällegi hästi korraldatud.
Esimene suurem viga tuli KP7-ga, kus legendis oli sisenurk ja selle järgi ka sisehoovi jooksin. Seda tegid väga paljud. Siiski oli tegemist õuest väljaspool oleva hoone ja aia nurgaga, mis nõudis legendilugemise kõrgemat pilotaaži.
Etapil 9-10 läksin päris lolliks, jooksin valesse tänavasse ja mitte midagi ei saanud aru. 5 min viga.
Etapp 17-18 oli huvitav, kuid pea võimatu oli välja lugeda hoonete sees olevate läbipääsude sulge. Minu arust olid need liiga peenikesed, takistused võiksid olla läbipääsmatu aia joone paksusega, muidu läheb võistlus nägemistestiks. Jällegi lõputud tiirutamised hoovis.

Reedel oli Keila-Joal lühirada. Nii Keila-Joa kui ka Vääna-Jõesuu pole minu lemmikmaastikud, olen seal tavaliselt reljeefiga hädas olnud. Esimene, ligi minutiline viga, tuli KP2-ga, Timo Sild tegi seal oma ainsa ja suure vea. Paar komistust oli veel, KP13 oli pildi järgi all, tegelikkuses siiski nõlva keskel. Jooksin mööda.

Laupäevasel 100KP jooksul oli hea stardikoht, 2 min enne Tiit Tali. Olin üsna kindel, et Tiit saab mind mõne vea järel kätte ja edasi oleks tekkinud võimalus paarisjooksule. Kahjuks sain esimese punkti sümbolist kaardil valesti aru. Lugesin välja, et tegemist on kaljuse kaevikuga nõlva peal ja üritasin seda siis ka sealt otsida. Kuid tegemist oli harudega astangu märgiga, millest sain aru alles siis, kui sattusin lähedalasuvatele astangutele. Ja kuna punkt oli astangu all, siis ei saanud kokku ka Tiiduga. Viga üle 3 min.

Samas said esimeses punktis kokku klubikaaslased Maido Kaljur ja Kari Lehto, kes ka koosjooksu edukalt lõpetasid. Ühe paarina jooksis veel Mati Preitof ja Andres Talver, hea tulemus neilgi. Tiidul jäi miskipärast KP15-s märge saamata (DSQ), kuid aeg oli tal Karist minuti võrra parem. 
Mul tuli vigu veel ja vajalikku agressiivsust ei suutnud nii punktirohkel rajal hoida. Kaotust parimatele tuli omajagu.



3 kommentaari:

Markus ütles ...

Inimene ja kaardistaja õpib kogu elu, nii et Südalinna kaardist tuleb kaasa võtta teadmine, et väga lühike (õige jämedusega!) ületamatu müür+kangialune pole jooksu pealt vastupidi eeldustele siiski loetav.

Edastan ka siin blogis lisaks Mareki omale küsimuse KPst 18(60) kirdesse jääva aia osas - kas see võidi ehitada ületamatuks viimase 2 kuu jooksul (minu viimane maatikukülastus mai esimeste päevade jooksul) või hüppasin ma tol korral üle kõrge aia sisehoovi?

Õppetunni ja info eest tänulik Südalinn kaardi autor

Marek Karm ütles ...

Ma lühikese ületamatu aia/müüri jupi pärast ei protesteeriks. See on kaardil korrektne. Kui ületamatu aed on väga lühike ja väljaulatuvad diagonaalsed kriipsud ei mahu jupikesele ära, siis on igati normaalne see jupp märkida ületamatu müüri leppemärgiga, mis on sisuliselt ületamatu aia leppemärk ilma nende kriipsudeta.

Markus ütles ...

Lühike aed/müür pole kindlasti protesteerimise koht, kuna kõik on ju JOKK, aga meeldiva võistluse huvides tasub siiski mõelda paremini märgatavatele lahendustele.